On vastupidiseid juhtumeid, kus lühiajaline verbaalne kuulmismälu on väga kehv, kuid normaalne kõne. Seega artik protsess tagatud, kuid fonoloogiline hoidla kahjustatud. Mäluprotsessid 6. Töötlustasemete käsitlus ja selle roll meeldejätmise protsessi seletamisel Töötlustasandite käsitlus: · Pikaaegne mälu on seda parem, mida põhjalikum on töötlus õppimisel. · Säilituskordamine ja viimistlev kordamine. · Eristatakse töötluse sügavuse tasandid alates stiimuli füüsikalistest karakteristikutest, lõpetades sügava semantilise analüüsiga. · Sügavam analüüs viib kestvamate ja tugevamate mälutrasside tekkele. 7. Mehhaanilise kordamise ja viimistleva kordamise sisu ja erinevus Mehhaanilise kordamine tõhus materjali hoidmiseks lühiajalises mälus, kuid pikaajalisse mällu ei salvestu. Viimistlev kordamine sügavam töötlustasand
Kaabitsemine. Kaabitsemine on viimistlev lukksepatööoperatsioon, kus lõikeriista - kaabitsaga eraldatakse väga õhukene metallikiht. Kaabitsemist teostatakse seal, kus on vaja saada siledaid liugliiteid, tihedalt liibuvaid ühenduspindu, viimistluse kõrget kvaliteeti ja täpseid detaile. Selleks, et kindlaks teha, millist pinnaosa on vaja kaabitseda, asetatakse kaabitsetav pind kontrollplaadile, mis on kaetud õhukese värvikihiga, ning kergelt vajutades liigutatakse detaili plaadil mitmes suunas
tungimiseks soveldi materjali. Soveldi valmistatakse hallmalmist, pehmest terasest, vasest, pliist, kõvadest puuliikidest jt. Eelnevaks sovelduseks, kui eraldatakse paksem metallikiht, tuleb kasutada pehmemast metallist soveldeid, nad seovad abrassiivmaterjali paremini kui hallmalm. Eelsoveldid tehakse 1...2 mm sügavuste soontega, mis asuvad teineteisest 10...15 mm kaugusel ja millesse koguneb soveldus materjal. Viimistlevaks sovelduseks tehakse soveldi ilma soonteta. Viimistlev soveldi tehakse hallmalmist, sest malm seob vaid kõige peenemaid abrassiivosakesi. Pliist, puidust soveldeid kasutatakse täpsete mõõtmeteni soveldatud pindadele läike andmiseks. Soveldusel kasutatakse laialdaselt kroomoksiid pastat. Viimased jagunevad teralisuse järgi kolmeks sordiks: jämedaks, keskmiseks ja peeneks. Jämeda pasta abil võib eemaldada mõne kümnendiku millimeetri paksuse metallikihi. Jämeda pasta abil kõrvaldatakse eeltöötlus jäljed. See pasta annab mati pinna.
tooteks või pooltooteks. Avalõikamine (d) on väljalõikamisele sarnane eraldusoperatsioon ava moodustamine toorikusse suletud kontuuri mööda, kusjuures eraldatud osa on jäätmeks. Sälkamisel (e) eraldatakse materjali tooriku servast. Sisselõikamine (f) toimub mööda avatud kontuuri, ilma materjali eraldamiseta. Sisselõikamist tehakse tavaliselt tooriku mingi osa painutamiseks tasapinnast välja. Äralõikamine (g) on viimistlev operatsioon näiteks viimistlevaks töötlemiseks jäetud varu või kraadi eemaldamiseks stantsitud tootelt. Puhastamine (h) on viimistlusoperatsioon stantsise servade pinnakvaliteedi parandamiseks ning täpsuse suurendamiseks. Sele 2.13. Poldi külmvormstantsimine järgneva keermerullimisega Sele 2.14. Lehtstantsimise eraldusoperatsioonid Lehtstantsimise vormimisoperatsioonide hulka kuuluvad painutamine, sügav-
tooteks või pooltooteks. Avalõikamine (d) on väljalõikamisele sarnane eraldusoperatsioon ava moodustamine toorikusse suletud kontuuri mööda, kusjuures eraldatud osa on jäätmeks. Sälkamisel (e) eraldatakse materjali tooriku servast. Sisselõikamine (f) toimub mööda avatud kontuuri, ilma materjali eraldamiseta. Sisselõikamist tehakse tavaliselt Kõrgahju tooriku mingi osa painutamiseks tasapinnast välja. Äralõikamine (g) on viimistlev operatsioon näiteks Kõrgahjuprotsess: Kõrgahi (blast viimistlevaks töötlemiseks jäetud varu või kraadi eemaldamiseks stantsitud tootelt. Puhastamine (h) furnace) kujutab endast on viimistlusoperatsioon stantsise servadepinnakvaliteedi vastuvoolu põhimõttel pideva parandamiseks ning täpsuse reziimiga töötavat sahtahju,
Töötlustasemed on: - Struktuuriline töötlus – kõige kehvem meeldejätmine, töödeldakse suuri ja väikeseid tähti - Akustiline töötlus – vaadatakse riime - Semantiline töötlus – kõige parem meeldejätmine, peab vaatama tervet lauset Mehhaanilise kordamise ja viimistleva kordamise sisu ja erinevus - Mehaaniline kordamine – materjali kordamine ilma materjali sisule või mustrile mõtlemata, materjal jääb töömällu vaid vajalikuks ajaks - Viimistlev kordamine – ühel sügavustasandil toimunud töötluse hulk (seoste loomine, suurem töötlus). Erinevus: mehaaniline kordamine ei jää pikaks ajaks mällu, viimistlev jääb. Kuidas saada üle töötlustasemete kontseptsioonile omasest tautoloogiast? mis võiks olla õpitava materjali töötlussügavuste sõltumatud näitajad? Töötlustasemete kontseptsiooni tautoloogia – kui materjal on hästi meeles, siis printsiip töötab, kui ei siis ei.
kinnist kontuuri mööda, kusjuures eraldatud osa on tooteks või pooltooteks. Avalõikamine (d) on väljalõikamisele sarnane eraldusoperatsioon – ava moodustamine toorikusse suletud kontuuri mööda, kusjuures eraldatud osa on jäätmeks. Sälkamisel (e) eraldatakse materjali tooriku servast. Sisselõikamine (f) toimub mööda avatud kontuuri, ilma materjali eraldamiseta. Sisselõikamist tehakse tavaliselt tooriku mingi osa painutamiseks tasapinnast välja. Äralõikamine (g) on viimistlev operatsioon näiteks viimistlevaks töötlemiseks jäetud varu või kraadi eemaldamiseks stantsitud tootelt. Puhastamine (h) on viimistlusoperatsioon stantsise servadepinnakvaliteedi parandamiseks ning täpsuse suurendamiseks. Malmi,terase tootmise skeem
petrooleumi, vase korral tärpentiini, malmi ja pronksi lõigatakse kuivalt. Keermelõikuri elemendid: a üldvaade; b keermelõikuri geomeetrilised parameetrid. joon. 141 Läbilõigatud (a) ja reguleeritavad (b) keermelõikurid joon. 142 2.10. Viimistlustööd. 2.10.1. Kaabitsemine. Kaabitsemine on viimistlev lukksepatööoperatsioon, kus lõikeriista - kaabitsaga eraldatakse väga õhukene metallikiht. Kaabitsemist teostatakse seal, kus on vaja saada siledaid liugliiteid, tihedalt liibuvaid ühenduspindu, viimistluse kõrget kvaliteeti ja täpseid detaile. Selleks, et kindlaks teha, millist pinnaosa on vaja kaabitseda, asetatakse kaabitsetav pind kontrollplaadile, mis on kaetud õhukese värvikihiga, ning kergelt vajutades liigutatakse detaili plaadil mitmes suunas
kaudu mälujälg tekib. Töötlustasandite teooria kohaselt on mälujälg tajumisprotsessi kõrvalproduktiks. Mälujälje kestus on töötlussügavuse funktsiooniks ning osaliselt tähele pandud ja pindmiselt töödeldud info unustatakse ruttu. Infotöötlusmudeleis on info kordamine lühimälus vajalik püsimällu ülekandmiseks. Töötlustasemete teooria puhul hoiab säilitav kordamine info ühel ja samal töötlustasandil, kuna viimistlev kordamine viib sügavama töötlustasandini. Viimistlemine võib seisneda lisa-assotsiatsioonide leidmises või näidete otsimises. Palmere et al. (1983) leidsid, et ilma näiteta meenub umbes 2 x vähem infot kui 1 näite olemasolul ja et 3 näite olemasolul meenub üle kahe korra rohkem infot kui 1 näite puhul. Vastuseks infotöötlusmudelite loojate kriitikale testisid Craik ja Watkins (1973) lühimälu struktuuridest
Sisselõikamine abil. Kruvipressil edastatakse liugurile hooratta (f) toimub mööda avatud kontuuri, ilma materjali kineetiline energia kruviülekannet kasutades. Kuum- eraldamiseta. Sisselõikamist tehakse tavaliselt vormstantsimisega toodetakse maailmas massi järgi tooriku mingi osa painutamiseks tasapinnast välja. suurim kogus stantsiseid. Äralõikamine (g) on viimistlev operatsioon näiteks Arvuliselt suurim kogus stantsiseid toode- viimistlevaks töötlemiseks jäetud varu või kraadi takse külmvormstantsimisega. Külmvormstantsi- eemaldamiseks stantsitud tootelt. Puhastamine (h) takse toatemperatuuril piisava plastsusega (defor- on viimistlusoperatsioon stantsise servade 57
annaabi.ee 
