Tapa Gümnaasium VIIKINGID Autor:Nimi Juhendaja:Nimi 2013 Sisukord: · Viikingid · Kes olid viikingid · Viikingite retked · Viikingiaegne Eesti · Viikingiaegne rõivastus · Viikingirelvad VIIKINGID Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi,taani,norra) päritoluga meresõitjad.Nimetus "viiking" tuleb vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte. Arvatakse, et ka viiking tuleb sõnast wic, mis tähendab kaubandust. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid
värvilised klaaspärlid loomornament - loomariigist pärinevaist motiividest koosnev ornament, mida on esinenud nii eel- kui ajaloolisel ajal Vendeli kultuur - rahvasterändamise ajastu viimane periood Põhjamaades (600-800.a.).Nt. Uppland Rootsis ruunikiri - vanade germaanlaste peamisi mälestuskividele jäädvustatud kiri ruunikivi - enamasti viikingiaegne loom- ja taimornamendi ja looklevale lindile paigutatud ruunikirjaga mälestuskivi, kus on antud surnu nimi, eluloolisi andmeid, surmakoht ning -põhjus ja kivi püstitaja nimi. Keldid, Merovingid, Karolingid torques - keltide muistne kullast, hõbedast, pronksist või rauast kaelavõru, mille otsad lõpevad kahe vastastikku asetatud kuuliga rõngasrist - rist rõngaga ristiharude vahel. Esineb sageli hauakivina
teleleegi sümbol. 23, kreml tugevate müüride ja tornidega südakindlus nt- Moskva Kreml 24. ikonostaas kreekakatolikus kirikus teatava süsteemi järgi paigutatud ikoonidega kaetud puu või kivisein, mis eraldab altari kogudusele määratud ruumist. 25. loomastiil lihtsustatud pisikesed loomafiguurid metallisulamist 26. paelornament katkematu väänleva joonega loomade ja inimeste skemaatilised kujud joone sees. 27. ruunikivi enamasti viikingiaegne mälestuskivi, kus on antud surnu nimi, eluloolised andmed, surmakont hing põhjus ja kivi püstitaja nimi. 28. initsiaal suuruse, värvi võu dekoori abil esile tõstetud algtäht käsikirja või trükitud teose esilõikudes. 29. Romaani kirikule oli iseloomulikukt väikesed aknad. 30. portaal ehitise arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav Transept ristlööv. Risthoone, põiklööv, põikhoone sarnane ja gooti stiilis basilikaalne kiriku
küllaltki suuri väärtusi. Aarded ei pärine linnustest, vaid pigem kuskilt mujalt. Viikingiaeg Põhja - Euroopas hästi tuntud aeg, 800 - 1050. Viikingeid tuntakse ka läänes, sest sinna tegid nad kauba – ja sõjaretki. Neisse suhtuti halvasti, sest infot saadi kirjalikest allikatest, mille koostasid mungad, kristlsed, viikingid ei olnud kristlased. Seega viikingeid kujutati röövlitena. Tänu arheoloogidele on avastatud Põhja – Euroopa viikingite kultuur. Viikingiaegne kultuur ja tegevus mõjutas suuri alasid. Tegelesid ka kaubandusega, neil oli palju sidemeid teiste maadega. Nad polnud röövlid, rohkem tegelesid rahvusvahelise kaubandusega ja mängisid selles olulist rolli. Koos kaubandusega hakkasid Põhja - Euroopas kujunema linnad. Linnade kujunemine algab viikingiajal ja seoses viikingitega. Nt Birka linn Rootsis oli kuulsamaid viikingiaegseid linnu, seda on arheoloogid palju uuritud. Teine näide on Arhus Taanis. Skandinaavis olid juba viikingiajal
Arvuti kannab erinevad peegeldus astmed kohe kaardile. Rakendatud Tartus, Pärnus ja Viljandis. Peab rentima aga kallis. 4. Metallidetektor võimalik otsida nii tavalist, värvilist kui ka väärismetalli. Kuna metallidetektorid on vabalt müügil, siis asjahuvilised on rüüstanud kalmeid, muistiseid. Selle vastu võidelda on keeruline kuna leiukohti on palju, üle 6000 ja asuvad üksildastes paikades. Viikingiaegne mõõk müüdi Soomes 50 00 kr eest. Virumaalt leitud kalmest mõõk, mis on 11. sajandi lõpust 12. saj algusest, ilusate hõbekaunistustega ja Eestis suht haruldane(kuulub 50 ilusaima mõõga hulka) ning avastati põlluharimise käigus. Põletusmatusel hauda kaasa pandud. Esemete juures on tähtis, kust ja koos milliste esemetga on leitud. Proovikaevamine selgitab välja kas on kultuurikihti või muistist. Arheoloogiline kaevamine
Rikkama rahva majakraam oli sarnane, kuid uhkem ja kaunim. Joodi õlut, mõdu, veini, piima. Söödi erinevalt töödeldud liha, kala, leiba, putru, köögivilju, marju, puuvilju ja pähkleid. Rikkamate inimeste majades olid ka skaldid, kes luuletasid või kandsid ette lugulaule. Viikingiaeg - ühiskond Sotsiaalsed lõhed olid ühiskonnas suured. Naised oli kõrge staatusega. Näiteks on naistehauad samasugused kui meestehauad. Ka teadaolev kõige rikkalikumate panustega viikingiaegne naisematus Osebergi matus on naine. Naine sai käsutada oma abiellu kaasa võetud kaasvara võrdselt mehega. Viikingiaeg - ühiskond Abielurikkumise korral karistati naist orjusesse müümisega, meest aga surmanuhtlusega. Samal ajal võis mehel olla mitu naist ja seksuaalsuhe ka orjatariga, mida ei loetud abielurikkumiseks. Naise tähtis roll oli majapidamisega tegelemine, laste sünnitamine ja kasvatamine ning käsitöö (tekstiil) valmistamine.
mida inimene elu jooksul teinud on (võitlused, haavad). 4) Koostöö keeleteadlastega, rahvaluulega. Keeltest on sageli huvitavaid sõnu, mis võivad olla laenatud mõnest teisest keelest mitu tuhat aastat tagasi, aga sellega seoses on võimalik arutleda, millal miks kuidas termin on tekkinud. N: sõna ,,raud" ei levi enne teise keelde, kui objekt raud. 5) Eksperimentaal arheoloogia alates 1970. aastatest on tehtud igasuguseid katseid. N: kas viikingiaegne vibu oli hea või ei uurisid taanlased. Lasid neid kilpide pihta ja kaitserüüde pihta. Selgus, et 30 m pealt läksid nooled ilusasti läbi Hominiidide kujunemine ja nende jõudmine Euroopasse Meie planeet Maa tekkis u. 4,6 mld aastat tagasi, esimese inimesi võib dateerida u. 2,6 milj aastat tagasi. Inimene on planeeti Maa asustanud absurdselt lühikest aega, kuid on muutnud seda nii palju.
Kõige silmapaistvamad on viikingite relvad. Paljud neist pole üldse viikingite enda seppade tehtud. Kõige osavamad mõõgameistrid olid sel ajal Saksamaal Reini jõe piirkonnas, kus valmistati väga häid mõõgaterasid. Viikingid ostsid sealt terasid ja panid ise nupud ja sangad ning muu, mis meeldis, külge. Nad müüsid neid ka. Uhked ja head on ka viikingite odaotsad ja kirved. Relvad, mida viikingid kasutasid, olid väga kvaliteetsed. Viikingiaegne Eesti oli huvitav. 7-8 sajandil hakkas meie linnuste arv kõvasti kasvama. Nende juures oli alati ka asula. Sama jätkub ka viikingiajal 9. ja 10. sajandil ja ka 11. sajandi esimesel poolel. Paljudes linnustes elu jätkub ja neid kasutatakse pidevalt. Viikingiaeg mingeid suuri muutusi kaasa ei too. Põhja-Eesti kindlustel oli arvatavasti ka viikingite eest kaitsmise roll. Viikingid tulid arvatavasti tihti Iru linnusesse, kust on leitud palju ka viikingite nooleotsi
annaabi.ee 
