Arteriaalne vererõhk tekib südame kontraktsioonil ja vere pumpamisel suure vereringe arteritesse. Vererõhuks nimetatakse seega rõhku, mida avaldab veresoontes voolav veri veresoonte seintele. Vererõhk on vere liikumisest põhjustatud arterirõhk. Vere ringlemiseks vajalikku rõhku tekitavad südame kokkutõmbed ehk kontraktsioonid. Rõhk arterites muutub olenevalt südame, kui pumba tsüklilisest tööst. (Iivanainen jt 1997, Kingisepp 2001, Novak 2004, Eesti .... 2004, Novak 2006, Viigimaa jt 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Südame tsükkel - koosneb kontraktsioonist ja puhkefaasist südamel. Kontraktsioonifaasi nimetatakse süstoliks. Puhkefaasi nimetatakse diastoliks. (Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Süstoolne arteriaalne vererõhk - on rõhu kõrgpunkt arterites. Seos südametsükli algusega. Süstoolne rõhk tekib vasaku vatsakese kontraktsioonil ja näitab vererõhku
puhul paarist loengust, et anda füsioloogiline ja anatoomiline ülevaad ning lähemalt tutvustada ka piirkonnaga seotuid levinumaid haigusi. Südamehaigused kohanemine ja abitus Südame haigestumise puhul võib langeda inimese üldine elukvaliteet ja tõsisemate kahjustuse puhul ka oodatav eluiga. Varajaste südamesurmade tõttu läheb Eestis igal aastal kaduma ligi 40 000 eluaastat need on varajaste surmade tõttu elamata jäänud aastad (Viigimaa 2010: 12). See on märgatavalt suur number, mis näitab, et see probleem omab ka ühiskondlikul tasandil suurt kaalu. Inimeste suutlikust tervisemuredega hakkama saada peegeldab ühiskonna võimekust (antud juhul suuresti meditsiinisüsteemi võimekust) haigeid piisavalt informeerida ja tagada vajalik arstiabi ning vajaduse korral ka teraapia võimalus. Määravaks võivad osutuda just inimese enda psühholoogiline suutlikust tervisekahjustusega hakkama saada
Perioodiliste terviseuuringute tulemusena esines sportlastel vähem kardiovaskulaarset äkksurma kui mittesportlastel. (Starkof, 2016) 2.1.2 Südamelihaste infarkt Südamelihase infarkt ehk südameinfarkt ehk südamerabandus on südamelihase pöördumatu kahjustus, mille korral osa südamelihasest muutub elutuks ja hävib. Südameinfarkt on südame isheemiatõve raskeim vorm. Meestel esineb seda tunduvalt sagedamini kui naistel, kusjuures risk haigestuda suureneb pärast 45. eluaastat. (Viigimaa, 2016) Enamasti põhjustab südameinfarkti südant toitvate pärgarterite ühe haru tugev ahenemine või umbumine ateroskleroosi, tromboseerumise või spasmi tagajärjel ning vereringluse järsk vähenemine või lakkamine kahjustatud arteri piirkonnas (vt Joonis 1). Tihti areneb südameinfarkt siis, kui pärgarterite ateroskleroosile lisandub tugev psüühiline või füüsiline pingutus, negatiivne emotsioon (hirm, viha, eriti solvumistunne) jms. (Viigimaa, 2016)
Blood pressure control and cardiovascular risk profile in hypertensive patients from central and eastern European countries: results of the BP-CARE study. European Heart Journal, 32(2), 218-225. • Jasjukevitš, T. (2016). Raviresistentne hüpertensioon. Perearst, 3(112), 45-53. • Kingisepp, P.-H. (2006). Inimese füsioloogia. Tartu: AS Atlex. • Lätt, K. (2015). Hüpertensioon: ravida tuleb patsiendi, mitte numbreid. Perearst, 3(101), 21-28. • Nilsson, P., Journath, G., Palm, K., Viigimaa, M. (2007). Risk factor control in treated hypertensives from Estonia and Sweden. Why the difference? Blood Press, 16(5), 301-304. • Uuetoa, T., Martinson, K., Rebane, M., Keerd, A., (2015). Täiskasvanute kõrgvererõhutõve patsiendijuhend. TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
paralleelselt lülitatud üksikringete takistuste summast. Üldine perifeerne takistus ja südame väljutusmaht määravad omakorda vererõhu. Määravaks on rõhudiferents ja voolutugevus. Allikad: L. G. Navar, L. L. Hamm, „The Kidney in Blood Pressure Regulation“. R. Raudsik, „Arteriaalse vererõhu käsitlus keha kohanemisprotsessina“, 2017. C. Lemne, „Blodtrycket oeh din hälsa - Fakta om en livsviktig funktionen - Sveriges Radios förlag“, 1995. M. Viigimaa, „Füsioloogiline adaptatsioon ja regulatsioon“. W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S.E. Björkqvist, W.S. Osakeyhtiö, „Inimese füsioloogia ja anatoomia“, 2001. P-H. Kingisepp, „Inimese füsioloogia“, 2006.
Analüüsisime saadud vastuseid ning lisasime neile oma arvamuse, kuidas oleks parem ja targem meie arvates. Me võtsime arvesse Eesti laste vähest liikumisaktiivsust ja liikumisharjumuse puudumist. Liikumisharjumus puudub nendel õpilastel, kellele ei meeldi ennast liigutada ja kehalise kasvatuse tundidest osa võtta. Liikumisharjumust tuleb lapsele sisse harjutada juba noores eas. Kool peaks õpilasele selgitama liikumise tähtsust tervise suhtes ja tegema selgeks, et liikumine on elu alus (Viigimaa 2016). Viisime läbi küsitluse, mille käigus tekkisid loovtöö valmimisprotsessi suurimad tagasilöögid. Suurimaks raskuseks meie loovtöö valmimise juures oli küsitluse küsimuste ära kustumine. See võttis natukene maha meie motivatsiooni ja indu oma loovtööd teha, kuna pidime kõik küsimused uuesti välja mõtlema ja valmis tegema. Kui küsimused olid saadetud, ei saanud me eriti palju vastuseid. Enamik vastuseid polnud eriti sisukad ning neid oli raske põhjalikult analüüsida
sisepinnale, tekitades kihne, mis on üheks infarktieelseks tunnuseks. OMEGA-3 vutimunade tervistav mõju inimorganismile: ennetab ja kergendab südameveresoonkonna haigusi alandab vererõhku vähendab tromboosiohtu muudab veresoonte seinad elastsemaks vähendab stressi füsioloogilisi põhjusi 3-4 kuu vältel nelja vutimuna söömine päevas vähendab eriteadlaste arvates infarktiohtu 50% võrra. Vutimunade vähendavat mõju vereliistakute kleepuvusele kinnitavad dr. M. Viigimaa ja prof. H. Tiku ühisuuringud Tartu Ülikooli Kliinikumi kardioloogiaosakonnas. Ajalugu Eesti vutitõug on ainuke Eestis aretatud põllumajanduslik linnutõug. Omaaegses Nõukogude Liidus oli see ainuke tõuks tunnustatud vutipopulatsioon, kelle munejate lindude koguarvuks Nõukogude Liidu piirides loeti tõu tunnustamisel (1987. a.) 72 000 lindu. Esimesed vutid toodi Eestisse 1966. a. prof. C. Ruusi initsiatiivil. 1976. a. toodi Eesti
takistatud hapnikurikka vere pealevool, tekib hapnikupuudus, mille tagajärjel tekib koe nekroos ehk rakkude surm. Arteriaalne tromb tekib tavaliselt ateroskleroosi baasil: lubinaastu pinnal tekib väike kahjustus, mille tulemusena aktiveerub vereliistakute vahendusel hüübimissüsteem. Naastu pinnale tekib väike trombikene, mis suurenedes suleb lõplikult väikese arteri. Arteriaalne tromboos võib põhjustada sudame infarkti, aju infarkti ja jäsemetes gangreeni. (Viigimaa, 2009) Venoosne tromboosi korral tekib tromb veenides ja seega on erinevates organites või jäsemetes, eelkõige jalgades, takistatud vere äravool, mille tagajärjel tekivad kahjustatud organis või jäsemes verepais, valu ja põletik. Trombi tukikese ehk emboli vabanemisel võib tekkida kopsuarteri trombemboolia veresoone ummistus vere-ringega kohalekandunud embolist. (Tromboos mis see...:2015) Venossne trombembolism
annaabi.ee 
