Need probleemid tulenevad keele puudulikkusest. Osutuseta näivpärisnimed on ka midagi jubedat (Frege hoiatab st : )). Neile on loogiliselt lähedased liik omadus- ja määrsõnafraase. Nende tähenduseks ei ole mõte ega osutuseks tõesväärtus. Tähenduseks on osa mõttest, iseseisev subjekt puudub. Kuna kohad ja aeg on objektid, on kindel koht ja kindel aeg (st et selle keeleline tähistus) pärisnimi. Tingimuslausetes on teatav määramatult vihjav osa, mis teeb lausest reegli (kuna on üldine). Viitab üksteisele ja ühendab mõlemad laused üheks tervikuks, väljendab ühte mõtet. Eraldi ei väljenda mingit mõtet. Kui sellises lauses esineb ajamääratlus ('olevik'), siis see ei tähista olevikku (see oleks siis see määramatult vihjav koostisosa). Näiteks 'Kui Päike asub Vähi pöörijoonel, on meil põhjapoolkeral pikim päev.' Kõrvallauset ei saa väljendada pealausega, kuna see muudaks tähendust. Mõtet sisaldavad ainult
kullapritsmed); puulõiketehnika abil kujutati igapäevaelu realistlikult, humoristlikult (teemaks naised, loomad, teater jne); jaapani rahvusliku arhitektuuri omapära: püstpalkidele toetuv massiiven katus; kalligraafias levis vabam spontaansem ja mänglevam kiri; külmrelvade kujutamine; zenmungad maalisid eelistatunumalt värvipildiel musta tusiga; puugravüüre iseloomustasid julge ja üldistav joon, tinglik ruumikujutus, looduse erinevad värvid. Ribikardinad; pambused, udune e kergelt vihjav, mitte detailselt selgitav; skulptuur väga pisike; puugravüür (ühe- või mitmevärviline); lume kasutamine minimalislmi kasutamise võimaldamiseks; postid, laeva mastid jaotavad pinna äkki 3-ks; kindel terav joon maalil; tundub nagu keha oleks taustast välja lõigatud; aiakunst kraapimine rehaga; nohteater (kuldsel taustal kõver männipuu) ja kabuki (tegevus olmeline, zestid meie jaoks imelikud,
alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks kunstistiil, mis kestis 18. sajandi teisest poolest kuni 19. sajandi esimese veerandini romantika - tundelisus, luulelisus, igatsevus romantism - üks kunstistiil 19. sajandi alguses HISTORITSISTLIK ARHITEKTUUR 18.saj keskel minevikuarhitektuuri eeskujuks võtmine, neogootika(Inglismaa, Saksamaa), neorenessanss, neobarokk1870, raudkontsruktsioonid, Paddingtoni raudteejaam Londonis, vastuolu fassaadi ja siseruumide vahel MODERNISM 1814
See inimene oleks väga hea, rõõmu toov./.../ Tuut-tuut! Maa lillist lõkkas. /.../ /.../Veel kumas kõrvus hele naer, siis jälle harras vaikus/../. See inimene oli justkui mu sõbe rnoorusest, kes kadus mööda vurisedes kui üks auto ning temast maha jäi palju nagu salmis öeldud /.../ Paks tolm vaid jäi ta teele./. Milleks mulle tiivad...(1926) Äärmiselt enesekriitiline ja surmale vihjav luuletus. Kõik hea lükatakse tagasi, tuues põhjuseks, et see hullutab meelt ja hiljem maksab kätte. Et eluajal ei leiakski inimene rahu, ainult hauas surnuaia kõrval. Luuletus on üsna sobiv iseg tänapäeva, et pole vaja kulda karda, et see maksab ju kätte, kui muutud liiga uhkeks. Rikkus ei too rahu, vaid täieliku rahu leiab ainult hauas olles. See on küll äärmiselt sünge, aga samas valetatud siin ei ole. /.../ Haud vaid andke mulle surnuaia sõrval, et võiks rahu
värsiridu võiksid vähemalt mõtteliselt olla ülekantavad nootidesse ja teistesse muusikalistesse märkidesse. Häälikuliselt sarnased sõnad moodustavad omavahel mitte ainult sisulist tähendust hoidvaid ja süvendavaid kombinatsioone, vaid ka selgelt muusikalisi kooskõlasid ja harmoonilisena mõjuvaid helilisi astendusi. Muutus muusikalisuse suunas on teisendanud ka Kareva luule üldist struktuuri. Kui enne oli ta pigem napp ja vihjav kui pillav ja sõnaohter, siis nüüd on ta - vahest intensiivsema kõlakogemuse huvides ja suurema veenmisjõu saavutamise nimel? - hakanud kasutama enam retoorilisi kordusi ja ümberütlemisi. Rohkesti on tekstis tugeva värvinguga, läbivat emotsiooni toetavaid liitsõnu, näiteks hirmkirg, saatusekelluke, leekkeel, leekveetlev, tõemeel, purpurpulss, purpurkõrgus, armastussurm, helkpilklev, peegelpuhas jne. Teisenenud on Kareva luule liigendus
- Vajadus arendada oma potentsiaali ning võimeid, mida ta kirjeldas kui eneseteostuse (eneseaktualisatsiooni) vajadust. Positiivne suhtlumine: - Tingimustetu - tunda end turvaliselt ja võtta vabalt oma talenti või võimeid arendada ning mina-käsitlus peegeldab kõike seda. - Tingimustlik - seotud teiste poolt heakskiidetaval viisil käitumisega. - Mittedirektiivne - teistega suheldes avalikult või kaudselt mitte osutav või vihjav sellele, kuidas teine inimene käituma või rääkima peaks. 2 - Mina-pilt - tegelik pilt sellest, mis inimesel iseenda kotha on, tema sümpaatia ja antipaatia jne). - Enesehinnang - inimese mina-kontseptsiooni hinnanguline osa, sisaldab tema poolt internaliseeritud sotsiaalseid hinnanguid. «Mina» kultuuriliste kontekstide mudel (- Hsu): 0) välismaailm 1) laiem ühiskond ja kultuur 2) isiku tegevusväli ühiskonnas ja kultuuris
ellujäämine me ei tohiks segada vahele v õitlusele, mis toimub ühiskonnas Spencer *Hall oli darwinismi vastane *hakkas uurima hingeharidust *võimalus jääda kestma ja muutuda kasulikuks maailmas on üksnes võimalik tänu hingeharidusele muudab paremaks inimese, rahvuse ja rassi arenemise *mida võiks laps ise kavatusprotses tahta? CILD STUDY *LÄKS AJALIKKU: uuris seda, msi toimub lapsepõlve ja täiskasvanuea vahel *ADOLESENCE (noorestaatusele vihjav vms) *ei ole ainult bioloogiline konstruktioon, ka ühiskondlik 11 *noorolemise kategooria (12/14 20 algus, kõrgaeg 15) *sotsiaalne probleem *1904 teos Adolesence, 1500 lk tunnustas S. Freudi noortel esineb rohkem psühhoose jne * ei hinnanud urbanistlikku eluviisi *noori tuleb mõjutada emotsioonide kaudu, mitte vaimsesurve kaudu * hariduses hakkas hindama feminiinsust *kooliiga tuleks pikendada *"The student must have the freedom to be lazy"
laululiigiga seotuks. Koorilauludes kasutati näiteks mütoloogilist ainestikku, osa autoreid oli moraliseeriv, tähelepanuväärseks said ülistuslaulud võitjate, näiteks olümpiavõitjate auks. Hellenismiperioodil omandas luule olulise tähtsuse. Uueks kultuurikeskuseks oli saanud Aleksandria, mistõttu nimetati tollast luulet ka Aleksandria luuleks. Väljapaistvamad kirjamehed kirjutasid kõrgelt haritud lugejaskonnale ning sellest tulenevalt oli luule vihjav, keeruline. Eelistati väikevorme, nagu epigrammi (lühike pilkeluuletus), idülil. Keskenduti indiviidile, elamustele ning isiklikule õnnele. Rooma keisririigi algusaeg oli luule õitseaeg. Osa luuletajaid keskendus riigielule, osa seevastu riigielust kaugetele teemadele. Hiljem kasutasid luuletajad sagedasti satiiri, looming muutus iseäranis teravaks, kohati lausa liialdavaks. Sappho oli antiikaja kuulsaim poetess ( 7. ja 6. saj). Sappho viljeles monoodilist lüürikat.
korrastatud juhuslik kuulav rääkiv käsud ja kontroll koostöö ja konsensus lihtsalt arusaadav raskesti arusaadav materialistlik vaimne, hingestatud mitme teema vahel hüplev ,,üks teema korraga" muganduv teisitimõtlev mänguline tõsine näeb üldist näeb detaile objektiivne subjektiivne ,,Olen nõus ja ..." ,,Olen nõus, aga ..." olukorda arvestav olukorda mittearvestav optimistlik pessimistlik organiseeritud kaootiline otsekohene vihjav otsustav otsustusvõimetu paindumatu paindlik paljusõnaline napisõnaline partnerit sageli puudutav füüsilist kontakti vältiv pinges vahetu ratsionaalne emotsionaalne realistlik idealistlik resoluutne väheresoluutne rõõmsameelne kurvameelne selge ja lihtne keeruline, palju võõrsõnu kasutav suhtlemisel sotsiaalset vahet tegev kõigiga võrdselt suhtlev Merlecons ja Ko OÜ 303
annaabi.ee 
