lõpmatusega siis teist järku. 11) Funktsiooni tuletise mõiste. Lõikaja ja puutuja tõus. Lõikaja ja puutuja tõusud ja sellised asjd, blah, ei viici otsida seda. Loodan, et ei küsita mult :D 12) Funktsiooni tuletise füüsikaline tähendus. 13) Tuletise tehetega seotud omadused. 14) Elementaarfunktsioonide tuletised. 15) Tuletis kui funktsiooni muutumise kiirus. Protsentuaalne muutumise kiirus. Kaevake vihikutes, praxis sai tehtud seda jama küll =) 16) Funktsiooni diferentsiaal. 17) Diferentsiaali kasutamine ligikaudses arvutuses. 18) Liitfunktsiooni ja pöördfunktsiooni tuletis Paras vikat osa, kes saab aru see saab, kes ei.. njah :D suht porno teema (get it? Hah! :D) 19) Ilmutamata funktsiooni tuletis. Mõninkord on funktsioon antud kujul kus kumbagi muutujat ei ole võimalik teise kaudu avaldada. Sellisel juhul tuleb tuletis arvuta nn ilmuta funktsioonist F (x,y) = 0
(Vikipeedia, 2015) Stalin oli väikest kasvu ja kõhetu. Tema nägu katsid rõugearmid, kuna väiksena oli ta põdenud rõugete haigust, millest ta vaevalt eluga pääses. Seetõttu oli tal ka hüüdnimi ´´Armiline´´. Samuti olevat ta lapsepõlves vigastanud oma kätt, mistõttu oli tal vasak käsi natuke kõverdatud asendis. (History, 2015) Stalin õppis Kreeka-katoliku seminaris, mis asus Goris. Ta oli hea õpilane, täpne, hoolas ning soovis alati esitada oma töid korras vihikutes. Õpetajad kirjeldasid teda kui last, kes omas mõju oma kaasõpilaste üle. Lemmikaineteks oli tal aritmeetika. Tänu meeldivale häälele, laulis ta ka kirikukooris. Stalini isale ei meeldinud, et poiss usukoolis õpib ning proovis teda endaga Tbilisisse kaasa võtta, kuid emal õnnestus stseeni tulemusena poega kaitsta ja tagasi saata ta usukooli. (Biography, 2015) Joonis 1. Jossif Stalin (1894) 4 2. Poliitiline tegevus algusaastatel
Järelikult ei lähtunud Marx juba oma esimestes teaduslikes uurimistöödes abstraktsetest, puhtteoreetilistest huvidest, vaid vajadusest välja töötada maailmavaade, mis aitaks vastata teda piinavatele küsimusele: kuidas vabastada inimene alistatud olekust, teha ta vabaks. ( Fedossejev et al. 1972: 28) Uurimustöö esimeseks viljaks oli 1839. aastal kirjutatud seitse eeltöövihikut, mis on praegu tuntud kui ,,Epikurose, stoikute ja skeptikute filosoofia ajaloo vihikud" Nendes vihikutes näitas Marx, et filosoofia ei sobi kokku reigiooniga. ( Sealsamas: 22) Väitekirjas hindas Marx kõrgelt osa, mida suurte kreeka atomistide Demokritose ja Epikurose filosoofilised vaated inimkonna vaimses arenemises etendasid. Marxi teeneks oli ka Epikurose filosoofilises süsteemis leiduvate dialektika elementide kättenäitamine. Eriti märkis ta ära Epikurose õpetuse aatomite spontaanse kõrvalekaldumise kohta, nähes selles iseliikumise dialektilise printsiibi väljendust
Tema hüüdnimi oli ´´Armiline´´ Arvututel piltidel on Stalinit kujutatud piibuga, mida ta hoiabkergelt kõverdatud vasakus käes. See piip pidi varjama tema käe vigastust. Tema enda sõnul olevat talle lapsepõlves otsa sõitnud hobukaarik, kuna aga raha arstile maksmiseks ei olnud, siis läks käe vigastatud koht mädanema ja käsi ja kõveraks. Stalin õppis Kreeka-katoliku seminaris, mis asus Goris. Stalin oli hea õpilane, täpne, hoolas ning soovis alati esitada oma töid korras vihikutes. Õpetajad kirjeldasid teda kui last, kes omas mõju oma kaasõpilaste üle. Lemmikaineteks oli aritmeetika. Tänu meeldivale häälele, laulis ta ka kirikukooris. Stalini isale ei meeldinud, et poiss usukoolis õpib ning proovis teda endaga Tbilisisse kaasa võtta, kuid emal õnnestus stseeni tulemusena poega kaitsta ja tagasi saata ta usukooli. Stalin visati koolist välja 1899. a. revolutsioonilise meelsuse pärast. Pärast seda ta enam kooliharidust ei saanud ning asus
Päevikusse märgib vaid mõned kodutööd, mida vanemate sundimisel ka ära tehakse. Ülejäänud unustab märkida ja sellepärast on need kodus ka tegemata. Vanemates klassides oskab laps olukordi ära kasutada, jättes päevikusse märkimata ebameeldivad koduülesanded, et vanematel poleks võimalus kodus tema õppetööd kontrollida. Tunnis on hüperaktiivne laps vähese tähelepanuvõimega, unistab pidevalt, kaotab järje, unustab vajalikke kooliasju koju, vihikutes on palju hooletusvigu. Hüperaktiivsel lapsel on raske eristada sõnu või rime, meeles pidada kõnet hääle järgi või aru saada lause mõttest. Kui laps istub tegevuse ajal õpetajast kaugel ja kuuleb lisaks õpetaja häälele veel mingisugust segavat faktorit, olgu selleks kasvõi kärbse sumin või paberi sahin, siis suur osa jutust läheb kõrvust mööda. Keeleraskustest tulevad esile probleemid korrata lauset nii, et ta seda ise mõistaks, raske on kontrollida oma häält
küsimuste-vastuste vihikut. Traditsioonilisele pöördumisele lisandub isikuküsitlus. Omaniku poolt esitatud küsimused on näiteks : nimi, vanus, telefoninumber , lemmiktoit,- film,- näitleja, meeldiv poiss, meeldiv tüdruk, mida arvad minust. Viimased vastused, mis on (sala)kavalad võib täitja kirjutada kokkuvolditud kolmnurka või kinnisesse ümbrikusse ja määrata ümbriku avamise aja. Salajasest sisust on tingitud selle nimetused: salakaustik, kolmnurkade kaustik. Vihikutes esitatud küsimustele antud vastuste juurde kuuluvad mälestussalmid ja kujundus, kuid pearõhk võib olla ka ankeedil ning siis jääb kujundus tagaplaanile.Küsimustele vastavad enamasti tüdrukud, kuid ankeedile võivad vastuseid lisada ka poisid. Nooremate tüdrukute(9-11-aastaste) vihikud on salmikupärimusega rohkem seotud. Seal puuduvad isiklikud kavala sisuga küsimused, leheküljed on vastaja poolt illustreeritud ja kirjutatud mälestussalme.Küsimuste-vastuste
Päevikusse märgib vaid mõned kodutööd, mida vanemate sundimisel ka ära tehakse. Ülejäänud unustab märkida ja sellepärast on need kodus ka tegemata. Vanemates klassides oskab laps olukordi ära kasutada, jättes päevikusse märkimata ebameeldivad koduülesanded, et vanematel poleks võimalus kodus tema õppetööd kontrollida. Tunnis on hüperaktiivne laps vähese tähelepanuvõimega, unistab pidevalt, kaotab järje, unustab vajalikke kooliasju koju, vihikutes on palju hooletusvigu. Hüperaktiivsel lapsel on raske eristada sõnu või rime, meeles pidada kõnet hääle järgi või aru saada lause mõttest. Kui laps istub tegevuse ajal õpetajast kaugel ja kuuleb lisaks õpetaja häälele veel mingisugust segavat faktorit, olgu selleks kasvõi kärbse sumin või paberi sahin, siis suur osa jutust läheb kõrvust mööda. Keeleraskustest tulevad esile probleemid korrata lauset nii, et ta seda ise mõistaks, raske on kontrollida oma häält
Algklassides paneb laps end kirja paljudesse huvialaringidesse, kui tüdineb igaühest neist peale mõnda nädalat või kuud. Püsivaid sõpru pole, kuid sõbruneb kiiresti uute tuttavatega. Täpsust kojutuleku lubadustest kinnipidamisel on mõtetu oodata. Korduvalt antud lubadused end parandada jäävadki lubadusteks. Vähese tähelepanuvõimega laps jääb õpetajale silma sellega, et unistab tunnis , kaotab järje, unustab alalõpmata vajalikke kooliasju koju. Vihikutes on n-ö hooletusvigu- mida töö lõpupoole, seda rohkem. Laps noogutab täiskasvanute jutule vastuseks, kuid võib-olla pani kogu jutust tähele ainult esimese lause. Kooliasjad näevad välja korratud, sest lapse jaoks ei ole tähtsust, kuidas või kuhu ta nad paneb. Vaimset pingutust nõudvat tegevust püüab laps vältida ja asub kooliülesandeid täitma viimasel minutil, peale täiskasvanu meeldetuletust. Ühekordsest lugemisest näib lapsele piisavat, kuid
Mõningate õpilaste jaoks, kellel esineb tugevaid peenmotoorika häireid, märgib õpetaja numbri piirjooned punktiiriga või õrna joonega, õpilased kirjutavad mööda neid piirjooni. Mõnele õpilasele piisab sellest, kui on märgitud ainult 2 - 3 tugipunkti. Tugevamate motoorika hälvetega õpilastel on lubatud numbreid kirjutada suuremalt (2 ruutu või veelgi suuremana). Õpetaja valmistab vihiku vastavalt ette. On õpilasi, kes ei suuda rida pidada, ei orienteeru vihikus, nende vihikutes tuleb jooni tugevdada, näiteks sinise pliiatsiga tõmmata tugevamad, paremini nähtavad jooned. Mõned õpilased õpivad kirjutama ainult õpetaja abiga, õpetaja kirjutab algul õpilasega koos. Numbrite kirjutamine tuleb ühendada nende nimetamisega. Õpetaja peab saavutama, et iga õpilane oskab õigesti ja selgelt kirjutada iga õpitavat numbrit. See on ülesannete ja tulpharjutuste õige lahendamise üheks oluliseks eelduseks. 34
annaabi.ee 
