Õppi aja läbinud õpipoiss sai meistriks. Ühel meistril tohtis olla kuni kaks selli ja kaks õpipoissi. Aastate möödudes võis sellist saada meister. Selleks tuli tal oma oskust näitamiseks teha meistri tööd, mida siis vanemad ametivennad hindasid. Kui ka meistrimaks oli tasutud, võeti uus meister tsunfti vastu. Aga ainult siis, kui linnas oli vajadus uute meistrite järele. Muidu võis sell oodata aastaid või jääda selliks elu lõpuni. (Palamets 2005) Vihasoo Lasteaed-Algkool Vladimir Kukarin 5. klass Tsunftid ja tsunftikord Referaat Vihasoo 2014
Vihasoo Lasteaed-Algkool Kert Krüsban 6.klass Eluolu spartas ja aristrokraatlik riigikord Referaat Vihasoo 2011 SPARTA Laste kasvatus Poisid: Sparta poisse kasvatati rangelt. Lykurgos käskis poistel paljajalu kõndida, sest ta arvas, et siis suudavad nad kiiremini mäkke ronida ja ka alla laskuda. Samamoodi arvas ta, et siis suudavad poisid ka kiiremini joosta ning hüpata. Riiete asemel käskis Lykurgos poistel kanda üht himationi, mida pidi kandma aasta läbi, et külmale ja kuumale vastu pidada. Sööki pidid Sparta poisid ise
Erdelterjer, rotveiler ja kaks saksa lambakoera. Terjerile andis nime Eti Tsuktsimaale polaarjoone taha tehtud reis. Eti tähendab tsuktsi keeles rõõmusõnumit tere, mina tulen! Kas te ka praegu lastele mõnda raamatut kirjutate? Pärast Jaana raamatut kirjutasin ma raamatu, mis peaks septembris ilmuma. Selle pealkirjaks on ,,Proua Vaideri hiirekull". Praegu kirjutan ainult kirju sõpradele. Meiliaadressidel. Jaan Rannap Vihasoo L- Algkool 6. klass Paula Mänd 2011/2012
tuh. e.Kr. Joaoru asulakohal peatusid kütid-kalastajad, kelle tegevusest annavad aimu lähedasest Siivertsi leiukohast koos luuesemetega avastatud niinest nöörijäänustega võrgukivi ning männikoorest võrgukäba. Sarnaseid luuriistu on leitud ka jõe idakaldalt Tõrvalast. Noorema kiviaja algust seostatakse tavaliselt viljelusmajanduse, kiviriistade lihvimise ja savinõude valmistamisega. Sellesse perioodi kuulub mitu asulakohta Narva jõe ääres - Kroodi ja Vihasoo III asulad, kust on leitud Eesti vanimat Narva tüüpi keraamikat . Kuna varaneoliitilised asulad on tihti seotud varasema asustusega, võiks arvata, et vana mesoliitiline rahvastik püsis vähemalt osaliselt edasi. III ja II aastatuhandetel e.Kr. levis Eestis nn. venekirveste kultuur, mida iseloomustavad kaunilt lihvitud vene(paadi)kujulised, silmaga kirved ning väikesed nöörijälgedega savinõud. See rahvas mattis oma surnuid madalatesse maahaudadesse
Arvatavasti levisid teadmised savinõude tegemise kohta aeglaselt mitme inimpõlve vältel, Eestis tõenäoliselt lõunast-põhja suunas. Paljud neist asuvad, sarnaselt keskmise kiviajaga, veekogude ääres. Suur osa asulatest asub mererannal. Narva kultuuri asulad paiknevad Narva jõe ääres, Põhja-Eesti rannikul, Saaremaal, Hiiumaal ja Ruhnus, Kagu-Eestis ning Emajõe suudmes. Tuntumad Narva kultuuri asulad on Kääpa, Narva Joaoru, Akali , Riigiküla, samuti Kõpu, Vihasoo ja Kõnnu. Enamasti on neis asulais säilinud tuleasemeid, selgemaid hoonete jälgi ei ole säilinud. Eestist on leitud ka paar Narva kultuuri matust, Saaremaalt ja Narva jõe äärest. Suuremaid hauapanuseid nende juures ei olnud. Surnud maeti tavaliselt käkrus asendis asula territooriumile .Inimesed tegelesid sellel ajal põhiliselt küttimise (hüljeste püüdiga) ja korilusega .Sammuti valmistati tööriistu. Enamik tööriistu valmistati kivist, luust ,sarvedest, tulekivist ja kvartsist
Jagatud mure on pool muret tuleb rääkida spetsialistiga, hea sõbrannaga, käi tugirühmas. Kohtumistel tugirühmas teiste vanematega, õpetajatega saab nii mõnigi mure lahenduse. On hea rääkida inimestega, kes on samas olukorras ja mõistavad sind. Laagrid Venekeelsed suvelaagrid, kus ATH lapsed on puhanud ja millega Tallinna venekeelse ATH tugirühma lapsevanemad on siiani rahul olnud: Viking Tiigrid www.vikingtiigrid.ee Vihasoo laager www.vihasoo.ee Kotka laager www.kotkalaager.ee Eestikeelsed suvelaagrid, kus ATH lapsed on puhanud ja millega Tallinna eestikeelse ATH tugirühma lapsevanemad on siiani rahul olnud: Rannapungerja Noortelaager www.rannapungerjalaager.ee Lisaks on võimalik kodulehelt http://www.noortelaagrid.edu.ee/?keel=ee leida infot üle Eesti tegutsevate laagrite kohta.
kultuuriliste elementidega ning neid alal hoidvate protsessidega. Enamuses neist aladest on tegemist traditsioonilise hästisäilinud pärandmaastikuga, milles ajaloolis-kultuurilise väärtusega elemente alates esiajast (nt kalmed ja lohukivid) tänapäeva väärtusteni (nt kooli- ja seltsimajad). Ajaloolise maastiku väärtused Lahemaa rahvuspargis on esiajaloolised maastikud Kahala järve ümbruses, Palmse-Vihasoo, Palmse-Karula ja Kõnnu piirkonnas, ajaloolis-kultuurilise väärtusega mõisakohad ja mõisad, mõisapargid, alleed, kõrtsikohad ja ajaloolised teed, veskid, kalmistud, kabelid ja looduslikud pühapaigad, kooli- ja seltsimajad, söepõletuskohad, lubjaahjud, telliselöövid- ja tehased, piirded ja kiviaiad, põlised kohanimed, sisemaakülade ja rannakülade ajaloolis-kultuurilise ja arhitektuurilise väärtusega hoonestus ja põlised talukohad ning traditsiooniline asustusstruktur.
- 2. Piiri Spordilaager 1 190 10 850 390 600.- 3. Mäe-Kääraku Spordilaager 420 5 040 181 440.- 4. Kotka Noortelaager 480 5 360 192 960.- 5. Taevaskoja Noortelaager 545 4 832 173 952.- 6. Romaskino Tiigrid Noortelaager 741 8 142 293 112.- 7. Vihasoo Noortelaager 570 5 940 213 840.- 8. Võsu Noortelaager 391 2 707 97 452.- 9. Urumarja Noortelaager 686 5 980 215 280.- 10. Jaanimäe Spordilaager 315 2 050 73 800.- 11. Kurgjärve Spordilaager 2 111 18 070 650 520.- 12
asustus, leidub iga asustuskeskuse ümber enamasti mitmeid kalmeid. Põhja-Eestis ilmneb Valter Langi muistiseplaanide põhjal otsustades Rootsiga sarnane tendents, s t rauaja esimese poole kalmed paiknevad enamasti asulakohast kaugemal, kui rauaaja teise poole kalmed. Antud töös pole sellele tendentsile siiski kuigivõrd tähelepanu pööratud ning Valter Langi järgmises töös (Lang, V. 2000. Keskusest ääremaaks. Viljelusmajandusliku asustuse kujunemine ja areng Vihasoo-Palmse piirkonnas Virumaal. (Muinasaja teadus 7.) Tallinn.) on asustusüksuste keskusteks loetud kogunisti kalmeid endid. Teise Põhja-Eesti asustusajaloga tegelenud uurija Gurly Vedru hinnangul asuvad Põhja-Eesti kalmed siiski selgelt asustusüksuste äärealadel, mitte keskel. Sama nähtus on kindlalt iseloomulik ka Saaremaale. Mujal Eestis pole antud probleemiga kuigivõrd tegeldud. Intensiivse asulakihi puudumine teatud perioodidel, näiteks pronksi- ja eelrooma rauaajal,
Narva tüüpi nõud olid vähe ornamenditud, kui ornamenti esines, koosnes see kammvajutistest, vahel ka lohkude ridadest. Asulad Eestist on teada umbes 25 Narva kultuuri asulat, mis paiknevad peamiselt omaaegsel rannikul. Asulate paiknemine veekogude ääres on püügimajanduslikule ühiskonnale üldiselt iseloomulik. Need olid kohad, kus ristusid erinevad loodusressursid. Tuntumad Narva kultuuri asulad on Kääpa, Narva Joaoru, Akali, Riigiküla, samuti Kõpu, Vihasoo ja Kõnnu. Neist on leitud peamiselt koldekohti. 9 Hoonete jäänuseid peaaegu säilinud ei ole. Vihasoost on siiski teada ühe ümmarguse põhiplaaniga, umbes 8 m läbimõõduga hoone jäänused. Alates 7200 ema kuni noorema kiviaja esimese poole lõpuni valitses Eestis atlantiline kliimaperiood. Kliima oli sel ajal praegusest mõni kraad soojem. Sel ajal levisid eesti alal lehtmetsad, kus elas rohkesti saakloomi:
00923126.495487 21971 Otepää vald 21972 8200713-1Vidrike koo58.00928326.495151 21972 Otepää vald 26933 8401080-1Vidva 58.18735825.600154 26933 Karksi vald 26934 8401079-1Vidva 58.18746025.600584 26934 Karksi vald 138358 6701252-1Vigri 58.41317924.329210 138358 Audru alevik 138974 6701268-1Vihakse 58.28647224.077683 138974 Tõstamaa vald 138975 6701269-1Vihakse 58.28609224.077952 138975 Tõstamaa vald 5514 33802-1 Vihasoo 59.55197325.788874 5514 Kuusalu vald 5515 33801-1 Vihasoo 59.55204925.788577 5515 Kuusalu vald 10076 33803-1 Vihasoo koo 59.54449825.798838 10076 Kuusalu vald 27705 7801106-1Vihavu 58.36100626.289624 27705 Puhja vald 24238 8401081-1Vihiküla 58.57871625.382569 24238 Suure-Jaani vald 24239 8401082-1Vihiküla 58.57913025.382360 24239 Suure-Jaani vald 4837 22831-1 Vihterpalu 59.24897323.860267 4837 Padise vald
5 4.32 0.58 5 FPO Lohusalu 4.28 4.11 0.37 4 FPO Pärispea 5.6 5.38 0.69 6.3 FPO Tilgu 4.4 4.22 0.42 7.4 FPO Kaberneeme 4.4 4.22 0.42 6 FPO Paldiski lossimiskoht 4.3 4.13 0.39 2 FPO Kadapiku (Virve k) 4.4 4.22 0.63 6 FPO Vihasoo 4.4 4.22 0.42 7.4 FPO Kasispea 4.55 4.37 0.54 6 FPO Ristna 4.3 4.13 0.36 6 FPO Lohusalu 4.3 4.13 0.36 4 FPO Leppneeme 4.95 4.75 0.73 11 FPO Vääna-Jõesuu 3.85 3.7 0.35 6 FPO Turbuneeme 5.26 5.05 0
annaabi.ee 
