Sport on pingeline ja aktiivne tegevus, 4 mis on seotud ekstreemsituatsioonidega ning nõuab head tervist. Kõrgeid sportlikke tulemusi saavutab ainult terve sportlane. Et sport ja kehakultuur võimaldaks inimesel tervist edendada, mitte kahjustada, on vajalik järgida teatud tingimusi. Nendeks tingimusteks on füüsilise ja emotsionaalse ülepinge puudumine, normeeritud ja optimaalne treeningukoormus, sportliku ja tervisliku eluviisi järgimine ning tasakaalustatud toitumine. Vigastuseks või traumaks nimetatakse välisfaktorite (mehaanilised, füüsilised, keemilised, elektrilised, jne) mõju organismile, mis kahjustab selle terviklikkust, lõhub ehitust kudede tasandil ja muudab normaalsete füsioloogiliste protsesside toimimist. Sporditraumad klassifitseeritakse raskuste järgi: ·I aste -kerge trauma - traumad ei tekita olulisi muutusi organismis ja ei too kaasa sportimis- või töövõimetust. Raviperiood on kuni 10 päeva.
põhjustatud ülekoormusest. Akuutsed või traumaatilised vigastused on põhjustatud äkilise jõu või kokkupõrke – näiteks kukkumine – tulemusena. Ülekoormusest tingitud vigastus tekib pikema aja jooksul mil lihas, liiges või pehme kude on allutatud ülekoormusele võimaldamata piisavalt aega taastumiseks või paranemiseks. Valu algab väikese näriva ebamugavustundena, mis võib areneda aja jooksul piinavaks ning kurnavaks valuks ja vigastuseks, juhul kui sellele ei pöörata tähelepanu piisavalt vara. Mõlemat tüüpi vigastused võivad olla ületreenituse, ebapiisava puhkuse, ebapiisava soojenduse või lihtsalt kehva üldfüüsilise vormi tulemus. Antud referaadis käsitlen vigastusi, mis on minul endal esinenud (hüppeliigese vigastused, põlvevigastus) ning muid eespool mainituid sõrmede põrutused, reie/reielihase muljumine (sinikad), väsimusmurd, näovigastused (nt verine kulm). 1. HÜPPELIIGESE VIGASTUSED
Sellised jäigad sidemed annavad laua üle suurema kontrolli. 2.2 Turvavarustus Lumelauasport on suhteliselt ohtlik ala. Olenemata sellest, kas sõidetakse suurtel hüpetega mägedel või laugel kelgunõlval, on vigastuste oht siiski kõrge. Sõitu õppides on kõige tavalisem istmikule kukkumine. Sellisel puhul pannakse instiktiivselt käed selja taha, et löögijõudu vähendada. Seetõttu ongi algajate puhul kõige tavalisemaks vigastuseks randmeliigese murd või nihestus. Mida aeg edasi, seda harvemaks jäävad vigastused, kuid eed muutuvad enamasti tõsisemaks, alates luumurdudest kuni liigeste täielike rebestusteni. Selle tõttu ongi lumelauaspordis, nagu igal teiselgi ekstreemspordialal, turvavarustusel äärmiselt tähtis roll. Tõenäolislt on kõige tähtsam omada sõidu ajal kiivrit. Väga lihtne on peaga niimoodi vastu jäist maapinda kukkuda, et sellel võiksid olla eluohtlikud tagajärjed
Inimene võib olla õppinud kümme aastat ülipeeneid mõõgatehnikaid ja vorme, kuid kui tal puudub kogemus reaalsest vastupanust, saab ta esimesel kokkupõrkel vastasega haledalt kolki. Mida kontaktsem on võitlus, seda lihtsamalt lööb see verest välja võitleja, kellel puudub vastav kogemus. Väga oluline on lihased ja liigesed enne intensiivsemat trenni soojaks teha, muidu võivad olla tagajärgedeks pöördumatud kahjustused ja rasked vigastuseks. Vigastatud liigesele tuleb kohe panna külmakompress ja elastikside. Peale trenni lõppemist peab lihaseid venitama ja märja nahaga ei tohi jääda seisma tuule või külma kätte. Enese treenimine on alati ainult viitsimise küsimus. Kui puudub tehnikat valdav treener või võitluspartner, kellega kogemusi jagada, saab ikka teha jõutrenni ning oma kehalist tugevust ja vastupidavust suurendada. Varustuse puudumine pole samuti arvestatav vabandus,
Eelkõige tuleb siis säilitada rahu ja jälgida nelja olulist reeglit - puhkus, jää, kompress ja lamades vigastatud jala tõstmine kehatasandist kõrgemale. Võta endale piisavalt aega kosumiseks ning peatselt võib rajale tagasi jõuda varem, kui arvatagi oskad. Ning ära unusta tehtud vigadest õppust võtta. Järgnevalt käsitleme mõningaid jooksjate seas enimlevinud vigastusi, nendest hoidumise võimalusi ja ravi. Villid Jooksjate seas enimlevinud vigastuseks on villid. Usutavasti on iga jooksja selle nuhtluse käes vaevelnud. Liigne hõõrdumine, surve või niiskus on need tegurid, mis põhjustavad villide tekkimist. Mitte kõik villid ei tee valu. Valutavad ainult need, mis ärritavad nahaaluseid närvilõpmeid. Järgnevalt mõned nõuanded värskele "villiomanikule". Nende näpunäidete järgimine aitab vähendada villist tingitud ebamugavusi, kahandab nakkuse riski villi avamise ja kuivatamise juures ning
Eelkõige tuleb siis säilitada rahu ja jälgida nelja olulist reeglit - puhkus, jää, kompress ja lamades vigastatud jala tõstmine kehatasandist kõrgemale. Võta endale piisavalt aega kosumiseks ning peatselt võib rajale tagasi jõuda varem, kui arvatagi oskad. Ning ära unusta tehtud vigadest õppust võtta. Järgnevalt käsitleme mõningaid jooksjate seas enimlevinud vigastusi, nendest hoidumise võimalusi ja ravi. Villid Jooksjate seas enimlevinud vigastuseks on villid. Usutavasti on iga jooksja selle nuhtluse käes vaevelnud. Liigne hõõrdumine, surve või niiskus on need tegurid, mis põhjustavad villide tekkimist. Mitte kõik villid ei tee valu. Valutavad ainult need, mis ärritavad nahaaluseid närvilõpmeid. Järgnevalt mõned nõuanded värskele "villiomanikule" Nende näpunäidete järgimine aitab vähendada villist tingitud ebamugavusi, kahandab nakkuse riski villi avamise ja kuivatamise
Kui kaua oled tegelenud tantsuga ja mis stiilid? Tantsimisega olen tegelenud alates 5. eluaastast. Kõige enam olen kokku puutunud loovtantsu, klassikalise balleti, moderntantsu ja kaasaegse tantsuga. Räägi enda vigastustest, millised on raskemad, millised kergemad? Mõlema jala hüppeliigese vigastused. Hüppeliigeste korduval väljaväänamisel said kannatada liigeses olevad sidemed, mis vigastusest tingituna pikemaks muutusid ja ei toetanud enam jalga nagu peaks. Pean seda kergemaks vigastuseks, mida nii tantsijatel kui mittetanstijatel tihti ette tuleb ja sellest saab üle lihtsaid harjutusi tehes, mis liigest ja sidemeid tugendavad. Lihaskrambid alaseljas. Lihtsast külmetusest tingituna tekkisid alaseljas tugevad lihaskrambid, mis mõjutavad närvisüsteemi nii seljas kui jalgades. Krampide ajal on väga raske näitkes kas või lihtsalt istuda, igasugune pisemgi lihasliigutus tekitab palju valu. Peale igat krambiattakki muutuvad lihased alaseljas nõrgemaks
südamest vereringesse. 2. Veresooned – erinevatele veresoontele on mõju erinev: Naha ja siseelundite veresooned (v a süda) – ahenevad Skeletilihaste ja aju veresooned, (südame pärgarterid) - laienevad 3. Hingamine – kiireneb, bronhide silelihased lõõgastuvad ja seega bronhid laienevad. Seega kopsude ventilatsioon suureneb, rohkem hapnikku koos sissehingatava õhuga kantakse kopsudesse. 4. Vere hüübimine - kiireneb, ollakse valmis võimalikuks vigastuseks, verejooksuks. 5. Silmaava e pupill – laieneb. Toimub tänu pupilli laiendajalihase kokkutõmbele. 6. Karvapüstitaja lihased – tõmbuvad kokku ning karvad tõusevad püsti. 7. Seedeelundite talitlus – pidurdub. Näärmete talitlus pidurdub ning ka seedeelundite motoorika pidurdub. 8. Vere glükoosisaldus – tõuseb. See saavutatakse kiirest maksast glükogeeni muutmise teel glükoosiks. 9. Lipolüüs – intensiivistub rasvkoe lammutamine 10
2. Veresooned – erinevatele veresoontele on mõju erinev: a. Naha ja siseelundite veresooned (v a süda) – ahenevad b. Skeletilihaste ja aju veresooned, (südame pärgarterid) - laienevad 3. Hingamine – kiireneb, bronhide silelihased lõõgastuvad ja seega bronhid laienevad. Seega kopsude ventilatsioon suureneb, rohkem hapnikku koos sissehingatava õhuga kantakse kopsudesse. 3. Vere hüübimine - kiireneb, ollakse valmis võimalikuks vigastuseks, verejooksuks. 3. Silmaava e pupill – laieneb. Toimub tänu pupilli laiendajalihase kokkutõmbele. 3. Karvapüstitaja lihased – tõmbuvad kokku ning karvad tõusevad püsti. 3. Seedeelundite talitlus – pidurdub. Näärmete talitlus pidurdub ning ka seedeelundite motoorika pidurdub. 3. Vere glükoosisaldus – tõuseb. See saavutatakse kiirest maksast glükogeeni muutmise teel glükoosiks. 3. Lipolüüs – intensiivistub rasvkoe lammutamine 3
annaabi.ee 
