pimeduses laieneb. Päeval aheneb see kitsaks piluks. VÄRVUS JA MASKEERING: Mõningad on suutelised muutma oma naha värvust nagu kameeleonidki. Kameruni pantergeo on päeval tumepruun, öösel aga kollast värvi. Madagaskari lamesabagekol on aga nii lame keha, et puutüvel on teda raske märgata. SABA: Enamik gekosid heidab endil hädaohukorral saba küljest. Hiljem kasvab asemele uus lühem saba. NAHK: Õrn, kergesti vigastatav, tavaliselt kaetud peente soomustega, mille vahel on ka suuremaid ogakeste või köbrukeste kujul. Mõned liigid suudavad sõltuvalt tujust või enesekaitseks oma värvust muuta. SUURUS: Pikkus oleneb liigist. Tavaliselt 3,5 40 cm. PALJUNEMINE: MUNADE ARV: Reegline 2. Mõningad gekod munevad korduvalt. LOOTE ARENG: Isegi kuni aasta HAUDUMISAEG: 6- 10 nädalat. ELUVIIS: HARJUMUSPÄRANE: Erakud, mõned langevad talveunne.
Keerulise ehitusega lülisammas peab täitma mitmesuguseid funktsioone ning taluma erinevaid pingeid ja koormusi. Lülisammas koosneb 34 üksteise peal pasiknevast luulisest lülist, mis on eraldatud kõhrelise lülivaheketaste e. diskide abil. Sammast aitavad koos hoida lülidevahelised fassettliigesed ja tugevad sidemed. Tulemuseks on konstruktsioon, mida iseloomustab nii tugevus kui painduvus. Keerukast ehitusest hoolimata on lülisammas luustiku kõige kergemini vigastatav osa, mis peab taluma küllalti suurt koormust. Lülisamba funktsioonideks on 1.Toetab pead ja muudab skeleti jäigaks 2.Teeb võimalikuks inimese püstise asendi. kaitseb seljaaju, mida läbivad peaaju teiste kehapiirkondadega ühendavad närviteed 3.On kinnituskohaks lihastele ja roietele 3 4. Pehmendab lööke ja töötab kui keha amortisaator. 5.Teeb võimalikuks keha erinevad liikumised
NAKKUSHAIGUSED Nakkushaigused Hingamisteede haigused Allergilised haigused Diabeet rahhit NAHK Imiku naha põhikihid marrasknahk pärisnahk nahaalune rasvkude NAHK Nahk on õrn ja elastne Kergesti vigastatav Kaitsefunktsioon nõrk Rasvkoe areng intensiivistub puberteedieas Miks tekib lapsel kergesti naha vigastamisel bakteriaalne infekts? Madal kaitsevõime nahal Marrasknahk õhuke Kergesti vigastatv NB! vastsündinul kõige sagedamini infektsiooni sissepääsuteeks on nabahaav Vastsündinu kongenitaalsed infektsioonid Viirusinfektsioonid HIV Punetised CMV Herpesviirus
rohkus mullas pikendab lina õitsemisaega. Põllumaa tuleb lina külviks võimalikult vara ette valmistada: künda/kaevata põhjalikult eemaldades juurikad ja suured kivid ning äestada ühtlaseks. Seemned valitakse lähtuvalt kliimatsoonist, sordi saagikusest, soovitava õli koostisest ja kogusest, kiudude omadustest, haiguskindlusest, kasvatamise eesmärkidest jne. Linaseemne kattekiht on vaatamata läikivale pealispinnale kergesti vigastatav (vaba ligipääs haigustekitajatel), seega tuleks külviks kasutada võimalikult hästi koristatud ning üle talve hoitud seemneid. Seeme külvatakse meie kliimavööndis aprillis või mais, sest lina kasvamine ja küpsemine võib võtta aega 45 kuud. Seeme külvatakse 1 kuni 2,5 cm sügavusele. Külvitihedusega keskmiselt 7000 taime/m2 kohta. Peale külvi maa kastetakse mõõdukalt, et vältida mullas leiduvate umbrohuseemnete liiga võimsat tärkamist kuna linataim ei ole tugeva
Luumurde võivad põhjustada nii otsesed kui ka kaudsed jõud. Luu võib murduda kohas, kuhu 5 on antud tugev löök näiteks autolt löögi saamisel (otsene jõud). Luumurd võib tekkida ka väänamise tulemusena. On ka rida haigusi, mis põhjustavad luutiheduse vähenemist ning luumurrud tekivad ilma olulise traumata (näiteks osteoporoos ehk luuhõrenemine). Sagedamini vigastatav kehaosa on labakäsi. Sõrmede vigastused saadakse enamasti pallimängudes. Labajala piirkonna vigastusi põhjustab vägivaldne muljumine. 6 3. RAVI 3.1. Luumurdude ravi Luumurdude ravi peaks algama juba vigastuse tekkimise momendil. See tähendab, et luumurruga haigel tuleb juba koha peal alustada esmaabi andmisega. Kinnise luumurru korral tuleb vigastatud jäse lahastada nii, et oleks fikseeritud murrust
suurim ekstsentriline jõud. Samuti ka kiirel suunavahetusel või jala löögifaasi lõpus. Suure kiirusega jooksul tekib vigastus ekstsentrilisel kontraktsioonil hoofaasi lõpus, enne kannalööki, kus jala kiirus tuleb järsult pidurdada ning sellele järgneval järsul kontsentrilisel kontraksioonil, kus jalg viikase kiirelt üle puusa sirutusse. Vigastuse ulatus võib varieeruda täielikust rebendist (hinne 3) kuni kerge venituseni (hinne 1-2). M. biceps femoris on kõige sagedamini vigastatav hamstringlihas, arvatavasti tema kahekordse innervatsiooni pärast. Arvatakse, et see on vigastuse eelduseks just halval koordinatsioonil, eriti väsimusseisundites. Vigastuste riskifaktorid *Ebapiisav soojendus *Lihasjäikus *Qudricepsi ja hamstringlihaste suur jõu erinevus *Väsimus, lihasväsimus *Eelnev vigastus *Mustanahaliste rass ja kõrge iga Sümptomid Kõige tavalisem sümptom on valu reie tagasosas või tuharas. Teisteks sümtomiteks on turse ja
Kuid alles kasvavad luud on nõtked ja võivad lõheneda, painduda või mõraneda. Luumurde võivad põhjustada nii otsesed kui ka kaudsed jõud. Luu võib murduda kohas, kuhu on antud tugev löök näiteks autolt löögi saamisel (otsene jõud). Luumurd võib tekkida ka väänamise tulemusena (Esmaabi käsiraamat 2004: 150). On ka rida haigusi, mis põhjustavad luutiheduse vähenemist ning luumurrud tekivad ilma olulise traumata (näiteks osteoporoos ehk luuhõrenemine). Sagedamini vigastatav kehaosa on labakäsi. Sõrmede vigastused saadakse enamasti pallimängudes. Labajala piirkonna vigastusi põhjustab vägivaldne muljumine. 2.2. Liigese nikastus Liigeste nihestus on vigastus mis ei ole just õige tõsine, kuid samas kõige levinum kõikide ülejäänud traumade kõrval. Hüppeliigese nikastus on küllaltki sageli esinev trauma. Enamesinevaks (90%-l juhtudest) vormiks on inversioonvääne, mis kaasneb labajala liigse sissepöördumisega. (http://www.kooli.ee/index.php
hingamislihaseid. Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad ka kesknärvisüsteemi kõrgemad osad, eriti aga suuraju poolkerad. Tänu sellele toimubki küllalt keerukas hingamise muutumine näiteks rääkimisel, nutmisel, laulmisel, kehalisel tööl. Hingamisliigutusi on võimalik teadlikult muuta hingamismahu ja hingamise sageduse arvel. (Kingisepp 2006.) Lapse hingamisteed on lühemad ja kitsamad, kui täiskasvanul. Neid vooderdav limaskest on õrn, kohev ja kergesti vigastatav ning varustatud rohkete lümfi- ja verekapillaaridega. Lapse kopsud on suhteliselt suured, kuid ehituselt ja talitluselt ebaküpsed. Lapse kopsude kasv toimub peamiselt alveoolide arvu ja mahu suurenemise kaudu. Laps hingab suhteliselt kiiresti kogu varaealise perioodi, järgneb hingamissageduse pidev vähenemine kuni 14-15 eluaastani, mil saavutab täiskasvanuea väärtused. Hingamiselundite läbivaatuse meetodid on vaatlus, perkussioon, palpatsioon ja auskultatsioon
Keerulise ehitusega lülisammas peab täitma mitmesuguseid funktsioone ning taluma erinevaid pingeid ja koormusi. See koosneb 34 üksteise peal paiknevast luulisest lülist, mis on eraldatud kõhreliste lülivaheketaste ehk diskide abil. Sammast aitavad koos hoida lülidevahelised fassettliigesed ja tugevad sidemed. Tulemuseks on konstruktsioon, mida iseloomustab nii tugevus kui painduvus. Keerukast ehitusest hoolimata on lülisammas luustiku kõige kergemini vigastatav osa, mis peab taluma küllaltki suurt koormust. Seetõttu on seljavalu väga sagedane vaevus. 3 1.2. Lülisamba funktsioon · Toetab pead ja muudab skeleti jäigaks. · Teeb võimalikuks inimese püstise asendi. · Kaitseb seljaaju, mida läbivad peaaju teiste kehapiirkondadega ühendavad närviteed. · On kinnituskohaks lihastele ja roietele. · Pehmendab lööke.
annaabi.ee 
