Kordamisküsimused 1. Mis on videokonverents? Videokonverents on konversatsioon, kus kasutatakse omavahel vahendeid, et omavahel suhelda läbi videokaamerate olenemata siis teise inimese asukohast. 2. Milliseid tehnoloogiaid kasutatakse konverentsi korraldamisel? (audio, video) Tavaliselt kasutatakse veebikaamerat videokonverentsil. Projektorit juhul kui on vaja teist osapoolt näidata suuremas osas. Mikrofone audio osas. 3. Mis on infrastruktuur? Milliseid nõudeid esitab konverentsi läbi viimine infrastruktuurile
Click to edit Master text styles Douglas C. Engelbart Second level Sündinud: 30.01.1925 Third level Elukoht:Ameerika Fourth level Tema leiutatud on : Fifth level * windows * arvutihiir * videokonverents * hüpermeedia * e-mail * aitas kaasa interneti levitamisele ja loomisele. Esimene hiir Click to edit Master text stylesEsimene · arvutihiir leiutatati 1963. aastal. Second level · See oli tehtud puust, sees oli
Internetti, pole meil vaja juurde hankida IP- aadresse. Kiirus Andmevahetuskiirus arvutite vahel üle ISDN-i on vastavalt B-kanalite arvu kasutamisele n x 64 kbit/s. Mitme B-kanali kasutamisel tuleb ka kõneminutite hinnad korrutada kasutatavate kanalite arvuga. Aeg, mis kulub telefoniühenduse loomiseks ning vastaspoole kontrollimiseks, võtab kokku umbes 5 sekundit. Mõneti on paus tuntav, kuid modemiühendusele mõeldes on see siiski köömes. Videokonverents Rääkides ISDN-rakendustest, ei saa mööda minna videokonverentsist. Selliseidseadmeid, millega pilti üle kanda, on tehtud ka analoogtelefoniliinidele (POTS - plain old telephone system), ent sujuva pildi ülekandmise jaoks analoogliinid ei kvalifitseeru. Kes modemitega tegelenud, kujutab ette, palju võtab aega ühe pildi või videoklipi ülekandmine, kusjuures kiirusest tuleb maha lahutada see osa, mis kulub heliülekandeks ISDN-videokonverents toimub kindlate
Võib ka kirjutada sissejuhatuse lõppu, millist rahuldust töö tegemine pakkus (mis Sinu jaoks oli eriti huvitav). Sisekommunikatsioon ja selle tähtsus Kas mingist juba vaadatud tekstist saaksid siia ka lisada lõigu, sise- ja väliskommunikatsioonin erinevuse kohta. Sissejuhatusest võiksid need kommunikatsiooni kirjeldavad osad ka siia tuua. Sisekommunikatsiooni viise on väga palju - vestlus, kõne, loeng, videokonverents, kiri, memo, raport, e-mail, faks, aga ka riietus, intonatsioon, žestid või näoilme. Loetelu pole ammendav. Organisatsioonis toimub suhtlemine kahel viisil, kas ametlikult või mitteametlikult (Vos, Schoemaker, 2001: 86). Ametlik kommunikatsioon toimub organisatsiooni struktuurist lähtuvalt ja mitteametlik kommunikatsioon tekib sotsiaalsetest suhetest (Hirokawa, 1996) (sellistes töödes ei panda nii väikeste lõikude vahepealkirju. iseenda jaoks töö tegemise
sellise vahendamiseks.[4 lk 3] E-õppe areng võimaldab Eestile rahvusvahelise kvaliteediga õpetuse kättesaadavuse erinevates valdkondades, mida meie (kõrg)haridus ise veel täita ei suuda. E-õpe on tehniliste vahendite kasutamine õppeprotsessis. Tehnilised vahendid on näiteks: õpiprogramm arvutis, keeleõppekassett, õppefilm, materjal veebis või tekstitelevisioonis, ürituse raadio- või teleülekanne, telefoni- või videokonverents, e- post, foorum, sõnumivahetus reaalajas jne. E-õppe puhul ei tohiks tehniliste vahendite hulka piirata pelgalt arvuti ja veebiga, kuigi arvuti ja veeb on kõige rohkem kasutatavad tehnilised vahendid. Õppetöö korraldamise viis on enamasti veebipõhine. [3 lk 4] Reaalne õppetöö ei pruugi alati olla tehnoloogia poolt vahendatud. Eesti rahvaarvu, pindalaga ja õppimiskultuuriga riigis on segatud õppevormid tõenäoliselt kõige sobivamad
töötaja on vaba ja siis saadetakse see päring sinna. · Kõnekeskuse tarkvaral põhinev vestlusteenus. Veebipõhine kõnekeskuse tarkvara loodi, pakkumaks klientidele küsimustele vastamise teenust ja interaktiivset klienditeenindust koormatud e-kaubanduse (e-commerce) veebilehekülgedel. Mõned tuntumad tarkvaralahendused antud valdkonnas on LivePerson, Virtual Reference Toolkit. Co-browsing ja escorting võimalused. · Kiirsõnumivahetus · Videokonverents teenused. Videokonverents on üks telekonverentsi liik. Telekonverents on mitme inimese või inimeste grupi kohtumine, kes asuvad füüsilisest üksteisest eraldi, kasutades elektroonilise kommunikatsiooni võimalusi. Videokonverents on kaugusest sõltumatu, toimub reaalajas, on interaktiivne ning võib toimuda kahe või enama osapoole vahel. Videokonverentsi ajal saadetakse audio ja video läbi sidevõrgu ühenduse teise otsa
· Portaalid - Veebipõhine personaliseeritud juurdepääs kindlat tüüpi infole (Lycos) 41. Milliseid veebipõhiseid rakendusi kasutatakse suhtluseks? · Meilipostkastid · Veebipõhised kõnekeskused klienditugi · Jututoad virtuaalsed kohtumispaigad, suhtlus reaalajas · VoIP(voice-overinternerprotocol) verbaalne suhtlus üle interneti (Skype) · Kombineeritud suhtlust võimaldavad programmid (Kõne, kõnepost, faks, reaalajas vestlus, e-kiri, videokonverents) 42. Mis on koostööd võimaldavate rakenduste iseloomulikud funktsionaalsused? Mis kasu on organisatsioonil koostööd võimaldavate rakenduste kasutamisest? Grupi liikmed asuvad füüsiliselt erinevates asukohtades, suhtlevad elektrooniliste kanalite abil. · Microsoft Office Groove töötoad, grupi juurdepääsu võimaldamine samale sisule, sisu saab muuta kordamööda · Google Docs võimaldab sisu muuta mitme inimese poolt samaaegselt
(Stone 2004) Curriculum Vitae'de hindamise juures on üks võimalus kasutada tarkvara, mis märksõnade abil valib välja sobivad kandidaadid. Selline meetod ei ole just kõige efektiivsem, kuid kui laekub väga palju Curriculum Vitae'sid ja ettevõttel ei ole palju ressursi nende kõigi põhjalikuks läbi töötamiseks, siis see võib olla üpriski hea lahendus. Esimene intervjuu ei pea toimuma silmast silma, vaid heaks lahenduseks ressursi kokkuhoiu mõttes on kas telefoniintervjuu või videokonverents (sobib eriti hästi siis, kui kandidaat elab töökohast väga kaugel). Intervjueerimisel juba reaalsete kandidaatidega (see tähendab personaliotsingu teises faasis) tuleks kasutada erinevaid meetodeid ja sobivaid teste. Nimelt inimesed suudavad rääkida just seda juttu, mida intervjueerija eeldab, ilma et see tegelikult nii oleks. Näiteks tunniajase intervjuu täpsus on vaid 35%, kuid kui kasutada erinevaid meetodeid teise intervjuu ajal, siis täpsus kasvab 70%-le
toimub pikema aja jooksul ehk viivitusega näiteks: täna saadetud mail jõuab adressaadini samal päeval, aga loetakse järgmisel päeval või nädalal, vastus kirjutatakse ja salvestatakse ning võib enne vastamist seista salvestatuna mõne päeva; peale vastuse saatmist võib selle lugemiseni kuluda veel aega (mõnest minutist, tunnist nädalate ja päevadeni). Seega asünkroonsed kanalid (e-mail, foorum) on võrreldes sünkroonsetega (silmast-silma suhtlemine, telekonverents, videokonverents) aeglasemad. Samas on neil ka eeliseid: muudavad erinevais ajavöötmeis inimeste suhtlemise mugavamaks, võimaldavad töötajail valida töö tegemiseks sobivama aja. Ülevaate IKT vahendite jagunemisest rikkuse ja sünkroonsuse skaalas annab joonis 4. Joonis 4. IKT vahendite võrdlus kommunikatsiooni sünkroonsuse ja rikkuse alusel (Edwards, Wilson 2004). Sünkroonsuse ja asünkroonsuse ning kommunikatsioonikanali rikkuse teooriate
annaabi.ee 
