videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express- siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. Mõnedel videokaartidel on lisafunktsioone nagu video salvestamise võimalus, TV tuuner, MPEG-2 ja MPEG-4 dekodeerimine ja veel firewire, hiire, valguspastaka ja mängupultite ühendusvõimalust. Videokaardiga on ka võimalus ühendada kaks monitori ühe arvuti taha. Haapsalu Kutsehariduskeskus Elery Tiits Arvutiteenindus 2b Videokaartide ajalugu
ohutumad. DVI ehk Digital Visual Interface (digitaalvideoliides) on 1999. aastal loodud kõrge kvaliteediga pildi edastamiseks mõeldud standard. DVI töötati välja Digital Display Working Group (DDWG) konsortsiumi poolt, et välja vahetada vananenud analoogkonnektorit- VGA-d[1]. DVI disainiti edastamaks digitaalsignaali pakkimata kujul kuvani. Ta on osaliselt ühilduv HDMI standardiga digitaalreziimis ning tagasiühilduv VGA-ga analoogreziimis. DVI standardit kasutatakse põhiliselt videokaartidel, monitoridel, digitaalsetel projektoritel ja televiisoritel. DVI liides kasutab digitaalset protokolli, milles pikslite valgustatus edastatakse kahendkujul. Kui kuva töötab loomuliku eraldusega, siis loeb kuvar iga piksli heleduse, värvi ning seab kuvapiksli samale heledusele ning värvile. Sellisel juhul vastab igale pikslile väljundpuhvris üks piksel kuvas. Võrdlusena võivad analoogsignaaliga iga piksli valgustust ning
Alles pärast seda, kui BIOS on esmase kontrolli lõpetanud, annab see kõvakettal tööjärje operatsioonisüsteemile (näiteks Windowsile). Ent see ei tähenda, et sealt alates BIOS-i enam vaja pole operatsioonisüsteem saab ikka kasutada neid kettaseadmeid, mida BIOS leidis, ja neid sideporte, mis alglaadimise ajal tuvastati. Kõige all töötab BIOS edasi. BIOS tegeleb ka teiste arvutisse paigaldatud lisakaartidel asuvate BIOS-ide aktiveerimisega, näiteks on SCSI- ja videokaartidel enamasti oma BIOS-i kiip. BIOS kontrollib lisaks veel, kas tegemist on külma alglaadimise (cold boot) või korduva alglaadimisega (reboot). BIOS kontrollib operatiivmälu (RAM), sooritades kirjutamis/lugemistesti (read/write test) igale mäluaadressile. Seejärel kontrollitakse PS/2- ja USB-porte, et leida klaviatuur ja hiir. Edasi otsitakse PCI-siini. Kui see käes, kontrollib BIOS kõiki PCI-kaarte. Kui
oleks piisav, ning et mälu oleks kas kiire, kahepordiline või mõlemat korraga: parimad on WRAM ja MDRAM. Videokaardi soetamisel tuleb arvestada ka seda et kaart, mis hea ja kiire Windowsis ja teistes graafilist liidest kasutavates süsteemides (GUI- Graphical User Interface), ei pruugi seda sugugi olla näiteks DOS-i põhistes rakendustes (nt. vanemad mängud), sama kehtib ka vastupidi. Lisaks tuleks tänapäeval müüdavatel videokaartidel jälgida, kas neil on olemas ka 3D kiirenduse toetus. Loomulikult ei saa aga ühest nõuannet hea kaardi soovitamiseks olla, kõik sõltub siiski valdkonnast, kus seda kasutama hakatakse. 9 Hinnad: 256MB Club 3D 7200GS TC512 PCE 465,00 kr Club 3D nVidia GeForce 7200GS 256MB (TURBO CACHE 512MB) GDDR2 64BIT 450/500 TV+DVI+CRT PCI-Exp (CGNX-GS726) 512MB Club3D HD4670 PCI-Exp 1 270,00 kr Club 3D ATI RADEON HD 4670
Sellised tuulikud kipuvad oma eluea lõppedes (mõnikord isegi uuest peast) kõva müra tekitama sest laagriteks kasutatavad pronkspuksid kuluvad läbi. Seega esimene võte valime kuullaagritega ventilaatorid. Elektroonikapoodides on valik piisav ja soovi korral saab eksootilisema eksemplari ka mõne kataloogi (ELFA, FARNELL jne) kaudu tellida. Tõsi, mugavuse (hetkel siis vaikuse) eest tuleb maksta ja mitte vähe. Teine võte on ventilaator lihtsalt ära jätta. Nimelt on videokaartidel ja emaplaatidel mõned kivid varustatud üsna madala (ehk siis väikese pindalaga) radiaatoriga. Raua kokkuhoiu kompenseerimiseks istutatakse sellise radikaniru otsa pisike lärmakas ventilaator. Asendame radiaatori vähe asjalikumaga ja ventilaatorit polegi enam vaja. Mikroskeemi korpuse ja radiaatori vahele tuleb lasta spetsiaalset soojusjuhtivust parandavat pastat (nagu see protsessori ventilaatorite komplektis mõnikord kaasas on)
VRAM (Video RAM)- kaks porti ja veidi kiirem, kui eelmine. Kõvasti kallim kui nt. DRAM WRAM (Windows RAM)- kaks porti ja veel veidi kiirem, aga lisaks ka odavam. Kombinatsioonis kiire RAMDAC-iga suudab värelusvabalt näidata ka väga kõrgeid eraldusvõimeid. Ei ole kuidagi seotud MS-i operatsioonisüsteemiga. WRAM on kasutusel ainult Matrox-i videokaartidel. SGRAM (Synchronous Graphics RAM)- ühepordiline, aga oluliselt kiirem kui eelmised, mistõttu on oma omadustelt lähemal VRAM-ile kui EDO RAM-ile. Kasutatakse juhul, kui vaja on suurt töökiirust, aga mitte kõrget eraldusvõimet. MDRAM (Multibank DRAM)- üks port; erineb eelmistest oluliselt selle poolest, et mälu on jaotatud sektsioonideks, mille poole saab vaheldumisi pöörduda. See kiirendab andmevahetust
selle ainus põhjus on kokkuhoid. EDO DRAM (Extended Data Out DRAM) nagu eelmine, aga veidi täiustatud ja kuni paarkümmend protsenti kiirem. VRAM (Video RAM) kaks porti ja veidi kiirem, kui eelmine.Kõvasti kallim kui nt. DRAM WRAM (Windows RAM) kaks porti ja veel veidi kiirem, aga lisaks ka odavam. Kombinatsioonis kiire RAMDACiga suudab värelusvabalt näidata ka väga kõrgeid eraldusvõimeid. Ei ole kuidagi seotud MSi operatsioonisüsteemiga. WRAM on kasutusel ainult Matroxi videokaartidel. SGRAM (Synchronous Graphics RAM) ühepordiline, aga oluliselt kiirem kui eelmised, mistõttu on oma omadustelt lähemal VRAMile kui EDO RAMile. Kasutatakse juhul, kui vaja on suurt töökiirust, aga mitte kõrget eraldusvõimet. MDRAM (Multibank DRAM) üks port; erineb eelmistest oluliselt selle poolest, et mälu on jaotatud sektsioonideks, mille poole saab vaheldumisi pöörduda. See kiirendab andmevahetust ja võimaldab olemasolevat mälumahtu ratsionaalsemalt kasutada
EDO DRAM (Extended Data Out DRAM)- nagu eelmine, aga veidi täiustatud ja kuni paarkümmend protsenti kiirem. VRAM (Video RAM)- kaks porti ja veidi kiirem, kui eelmine.Kõvasti kallim kui nt. DRAM WRAM (Windows RAM)- kaks porti ja veel veidi kiirem, aga lisaks ka odavam. Kombinatsioonis kiire RAMDAC- iga suudab värelusvabalt näidata ka väga kõrgeid eraldusvõimeid. Ei ole kuidagi seotud MS-i operatsioonisüsteemiga. WRAM on kasutusel ainult Matrox-i videokaartidel. SGRAM (Synchronous Graphics RAM)- ühepordiline, aga oluliselt kiirem kui eelmised, mistõttu on oma omadustelt lähemal VRAM-ile kui EDO RAM-ile. Kasutatakse juhul, kui vaja on suurt töökiirust, aga mitte kõrget eraldusvõimet. MDRAM (Multibank DRAM)- üks port; erineb eelmistest oluliselt selle poolest, et mälu on jaotatud sektsioonideks, mille poole saab vaheldumisi pöörduda. See kiirendab andmevahetust ja võimaldab olemasolevat mälumahtu ratsionaalsemalt kasutada
kui see võiks kahjustada füüsiliselt ümbruskonda või tekitada hädaohtu inimeste elus. Tuues näiteks auto mootori kontrollsüsteemi, mis kasutab ranget reaalajasüsteemi, sest hilinenud elektriimpulss võib põhjustada mootori tõrke või purunemise. Või siis oleks üks kasutuskond rangele reaalajasüsteemile näiteks meditsiinis nagu on südamestimulaator ja tööstusliku protsessi kontrollsüsteem. Esimestes videomängu konsoolides nagu Atari 2600 ja Cinematronics'i videokaartidel olid ranged reaalajasüsteemi nõuded graafika päritolu ja ajastamise riistvara tõttu. Arusaam ajalisest piirangust ja kahest ajalise järjestiku faktoritest jada kriteeriumis, juhib rohkem üldiseid ja täpseid definitsioone rangest ja leebest reaalajasüsteemist, kui nad üldse on teatud reaalajasüsteemi valdkonnas. Need võimaldavad suurelt valmistada ettekujutust ja tasuvuse rahulolu süsteemi ajalise järjestiku nõuetes. Ajalise järjestiku mudeli (joonis 1
EDO DRAM (Extended Data Out DRAM)- nagu eelmine, aga veidi täiustatud ja kuni paarkümmend protsenti kiirem. VRAM (Video RAM)- kaks porti ja veidi kiirem, kui eelmine.Kõvasti kallim kui nt. DRAM WRAM (Windows RAM)- kaks porti ja veel veidi kiirem, aga lisaks ka odavam. Kombinatsioonis kiire RAMDAC-iga suudab värelusvabalt näidata ka väga kõrgeid eraldusvõimeid. Ei ole kuidagi seotud MS-i operatsioonisüsteemiga. WRAM on kasutusel ainult Matrox-i videokaartidel. SGRAM (Synchronous Graphics RAM)- ühepordiline, aga oluliselt kiirem kui eelmised, mistõttu on oma omadustelt lähemal VRAM-ile kui EDO RAM-ile. Kasutatakse juhul, kui vaja on suurt töökiirust, aga mitte kõrget eraldusvõimet. MDRAM (Multibank DRAM)- üks port; erineb eelmistest oluliselt selle poolest, et mälu on jaotatud sektsioonideks, mille poole saab vaheldumisi pöörduda. See kiirendab andmevahetust ja võimaldab olemasolevat mälumahtu ratsionaalsemalt kasutada
Hetkel kasutusel olevate videokaartide muutmälu maht on vahemikus 128 MB kuni 4 GB. Tavaliselt kasutavad videokaardid spetsiaalset ning kiiret muutmälu, näiteks VRAMi, WRAMi, SGRAMi, jne. Aastal 2003 baseerus videokaartides kasutusel olev muutmälu DDR tehnoloogial. Aja möödudes on videokaartide tootjad läinud üle uutele ning palju kiirematele tehnoloogiatele, näiteks DDR2, GDDR3, GDDR4,GDDR5. Hetkel laiatarbekasutuses olevatel videokaartidel on mälude taktsammud vahemikus 400 MHz kuni 3.8 GHz. Töötavate rakenduste arv mõned programmid käivituvad automaatselt, kui käivitate Windowsi. Liiga paljude programmide avamine korraga võib arvutit aeglustada. Takistades ebavajalike programmide automaatset käivitumist Windowsi käivitumisel, saate parandada arvuti jõudlust. 1.1.2.2 Ülevaade CPU kiiruse (töösageduse) mõõtühikutest: megahertsid (MHz)või gigahertsid (GHz).
annaabi.ee 
