Palladianism ● Palladio hooned on keskmiselt kolmekorruselised. ● Maale ehitas ta kaheotstarbelisi hooneid: niihästi põllumajanduse otstarbeks kui ka rikastele elamiseks. ● https://youtu.be/7RSHtapIXN8 Palladianism ● Palladio hooned on keskmiselt kolmekorruselised. ● Maale ehitas ta kaheotstarbelisi hooneid: niihästi põllumajanduse otstarbeks kui ka rikastele elamiseks. ● Basilica Palladiana (Vicenza, Itaalia) Villa La Rotonda (Vicenza, Itaalia) Teatro Olimpico (siseamfiteater, Vicenza) Palladianistlikud hooned Eestis ● Aa mõisa härrastemaja Palladianistlikud hooned Eestis ● Palmse mõisa härrastemaja Palladianistlikud hooned Eestis ● Maardu mõisa härrastemaja Kasutatud kirjandus ● https://et.wikipedia.org/wiki/Andrea_Palladio ● https://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm ons/thumb/f/f2/Basilica_Palladiana%2C_dayti
GAG 10d noorus Sündis 4. märts 1678 Veneetsias 6-st lapsest vanim elu oli nädalaid ohus, ristiti alles 2 kuud hiljem 15-aastaselt preestrikooli 1703 sai preestriks, kuid vabastati ametist viiul Isa õpetas viiulit Ainuke elukutseline muusik perekonnas 1703 hakkas ise õpetajaks Ospedale della Pietà lastekodu: leidlapsed, orvud, vallaslapsed; enamasti tüdrukud Kuni 1740 töötas vaheaegadega lastekodus reisimine 1711 alustas reisimist, andes kontserte 1713 Vicenza (kuu aega)- esimene ooper 1717 Mantova (kolis 2 aastaks)- kapellmeister prints Philippi õukonnas 1723-1724 Rooma- leidis endale metseeni: kardinal Pietro Ottobon 1730 Praha (aasta)- 2 ooperit Regio Emilia, Firenze, Treviso, Livorno, Mantova, Verona- ooperite lavale toomine Looming Dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomme kirjaviis Paistis silma produktiivsuse ja töötempoga ~40 aastaga ~770 teost Instrumentaal- ja vokaalmuusika sonaat, kontsert ja sinfonia
aastal, ja ka prantsuse Grand Prix-i 1907-ndal ja 1922-l aastal. Võitis Targa Florio 1907-ndal ja 1913-ndal aastal. Tänu tema võitudele aastal 1907, sai ta kutse, et võistelda Ameerika Grand Prize-l, mis toimus Savannah, Georgias. [6] Noore teismelise poisina alustas Nazzaro tööd töökojas Ceriano vendadega, kes olid Fiati loojad. Juba enne kui ta oli saanud kakskümmend, alustas ta võistlemist Fiati rallimeeskonnas. Aastal 1900 sõitis ta oma esimese sõidu Vicenza – Padua suunal, kus ta lõpetas esimese nelja hulgas. Aastal 1901 oli ta esimene suur võit võistlusel Giro d’Italia, milles ta võitis 6 hobujõulise masinaga. Nazzaro iseloom läks hästi kokku tema džentelmenliku sõidustiiliga. Sõidu algul, salapärane Nazzaro, hoidis tihti tagasi, ootas kuni liidrid langevad ja siis võttis kiirelt liidrikoha üle, samal ajal tehes ajaliselt kiireimat ringi. Populaarse staarina oli tal tekkinud fännibaas, kelle hulgas oli noor Enzo Ferrari
-7. saj. eKr.) 11. rmt., 271-280. Stesichoros Thebais (7. saj.). Aischylos /Laios, Oidipus,/ Seitse Teeba vastu (467 eKr.) Sophokles Kuningas Oidipus (u. 428 eKr., Oidipus Kolonoses (401 eKr.). Euripides Foiniiklannad (u. 411/409 eKr.) Oidipus elab Teebas, Iokaste elab. Seneca Oedipus (1. saj. AD) paatoslik, vägivaldne, isa vaim. Keskaeg: Le Roman de Thèbe (1150). Renessanss: Giovanni Boccaccio De mulieribus claris (1362). L' Edipo Tiranno (Teatro Olimpico 1585.a. Vicenza). Aristotelese Poeetika mõju: sündmustik, kaastunne ja hirm (eleos, phobos), katharsis, karakterid, hamartia. Pierre Corneille Oedipe (1659) ; Voltaire Oedipe (1719); Dryden, John, Lee, Nathaniel Oedipus (1679) Heinrich von Kleist Der zerbrochene Krug (1803-4). von Platen, August Der romantische Oedipus (1829), naljamäng viies vaatuses. Hugo von Hofmannsthal Ödipus und die Sfinx (1906); André Gide Oedipe (1930) Jean Cocteau La machine infernale (1932); Igor Stravinski
ANDREA PALLADIO (1508-1580) Renessansiajastu viimane suurmeister, silmapaistev teoreetik. Renessansiarhitekt, kes kõige järjekindlamalt püüdis silmas pidada antiikarhitektuuri mõjusid. Tema kunst oli esmajoones rajatud monumentaalse mõju taotlusele, mis kippus siiski varjutama funktsionaalsuse. Domineeriv on sammas, sambad ulatuvad üle mitme korruse, muud detailid jäävad kõrvale. Ka tema kirikud hakkasid meenutama antiiktempleid. Palladio tegutses Veneetsias ja Vicenzas. Vicenza basiilika, mille Palladio kohandas linna raekojaks, arvukad paleed Vicenzas, tuntuim Villa Rotonda. Villa Rotonda (tuntakse ka Villa Capra Valmarana nime all) on täiesti sümmeetriline ehitis, see on kokkuvõte Palladio loomingust. Hoone ja maastik tekitavad terviku. Palladio oli väga mõjurikas arhitekt, tekkis Palladio laad ehk PALLADIANISM, mis oli mitme sajandi jooksul eeskujuks euroopa arhitektidele. Villa Rotonda põhiplaan
● ANDREA PALLADIO (1508-1580) ● Renessansiajastu viimane suurmeister, silmapaistev teoreetik. Renessansiarhitekt, kes kõige järjekindlamalt püüdis silmas pidada antiikarhitektuuri mõjusid. Tema kunst oli esmajoones rajatud monumentaalse mõju taotlusele, mis kippus siiski varjutama funktsionaalsuse. Domineeriv on sammas, sambad ulatuvad üle mitme korruse, muud detailid jäävad kõrvale. Ka tema kirikud hakkasid meenutama antiiktempleid. Palladio tegutses Veneetsias ja Vicenzas. ● Vicenza basiilika, mille Palladio kohandas linna raekojaks, arvukad paleed Vicenzas, tuntuim Villa Rotonda. Villa Rotonda (tuntakse ka Villa Capra Valmarana nime all) on täiesti sümmeetriline ehitis, see on kokkuvõte Palladio loomingust. Hoone ja maastik tekitavad terviku. 21 ● Palladio oli väga mõjurikas arhitekt, tekkis Palladio laad ehk PALLADIANISM, mis oli
The World Andrew Marvell: many strands of 17thC thought, feeling and style, created the tradition of garden poems The Definition of Love, To His Coy Mistress, The Garden Ben Jonson: IX: Song: To Celia, II: To Penshurst; Hymn to Cynthia. 4. The arrival of classicism in England. The impact of the art collections of the Earl of Arundel and Charles I Inigo Jones, travel with Thomas Howard, Earl of Arundel. Purpose: in-depth study of ancient and modern architecture. Italy, Venice, Vicenza, Rome, Naples. New cultural scene, looked back to early Roman Empire. Arundel: influential, new ideal for gentleman’s life. Promotion of foreign culture, Renaissance Italy, world of classical antiquity. Virtue: civility, grace, elegant manners, interest in learning. In Italy excavated, brought findings to England, books, statues in anitque manner, drawings. A decade of aesthetic change and collecting mania. Had great collection, displayed in his house, medieval house got overlay in classical
Palju kasutati vanarooma poeedi Ovidiuse kogumikku ,,Metamorfoosid" (metamorfoos - moondumine) Teatri- ja kirjandusvormid, millest ooper sai mõjutusi: a) pastoraal e. pastoraaldraama (pastore it k karjus), näit Angelo Poliziano ,,Orpheus" (ca 1480) Torquato Tasso ,,Aminta" (1573) b) katsetused antiiktragöödia elustamisel Vicenza, Teatro Olimpico Sophokles ,,Kuningas Oidipus" 1585, Andrea Gabrieli kirjutas madrigalistiilis koorid c) intermeediumid (vahemäng, vaheosa) suurejoonelised, vaatemängulised etendused pidustuste, rüütliturniiride, tragöödia või komöödia vaheaegadel, sisaldasid tantse ja koore, 16. sajandi lõpupoole ka uues monoodilises stiilis soololaulu. Pole läbivat tegevust ja süzeed. (Omaette muusikavorm 16/17
stiilseid ehisvorme. Renessansi viimaseks suureks esindajaks peetakse Veneetsias, Paduas, Vicenzas ja Veronas ehitanud Andrea Palladiot (1508-80), kes on tuntud ka arhitektuuriteoreetikuna. Oma loomingus taotles Palladio hoone selget liigendust, rangust ja proportsioonikooskõla. Palladio rakendas ehitistes osade üksteisest väljakasvamist, saavutades sellega tervikliku mõju. Tema tähtsamate ehitiste hulka kuuluvad Vicenza lähedale ehitatud aadliku maamaja Villa Rotonda (1553-1606). Künkale ehitatud hoone põhikorpus kuubikujuline massiiv on tasakaalustatud nelja ühesuguse sammasportikuse ja nende ees asuvate treppidega. Hoonet kroonib keskse ümmarguse saali kohal kõrguv kuppel. Vicenza raekoja (nn. Basilica Palladiana, 1549-1614)kahekordse väljapoole avanevate loggiatega ja kõrge kumerduva katusega hoones kasutas arhitekt esmakordselt ühte oma
loomine (nt Ferdinando Bibiena kujundus hertsogi paleele Colornoses). Kasutati sepisväravaid, sammastikke ja üksikuid sambaid, skulptuure ning organiseeriti need oskuslikult vaadete raamimiseks või perspektiivi rõhutamiseks, lagedatel aladel dramaatiliseks efektiks ning ootamatute kujunduste saavutamiseks. Ka terrasse ja tõstetud teid loodi mitte ainult hoone ja aia sidumiseks, vaid võimalikult mitmekesiste vaadete ja perspektiivide loomiseks. Vicenza arhitekt Francesco Muttoni osalus Villa Trissino kuulsate aedade kujundamisel, temalt on säilinud tööde kirjeldused ja plaanid. Vaated laiendatavast hoonest, pargipaviljonidest, nende osaline piiramine taimestiku või teiste elementidega. Need kujundused näitavad Prantsuse ideede ja mõjude aktsepteerimist Itaalia aiakujundajate koolkonnas, kaotamata siiski silmist oma traditsioone. Itaalia aedades kasutati ära kogu olemasoleva maastiku potentsiaal. 17. sajandist