TÖÖ NR. 10 BETOONISEGU OMADUSTE MÄÄRAMINE Betooni tugevuse kontroll Katsetatud betoonisegust valmistatakse proovikuubid seeriatena. Seeria koosneb 3 proovikuubist. Enne proovikuupide valmistamist kaetakse vormide sisepind õhukese määrdekihiga. Vormid täidetakse ja tihendatakse vibrolaual. Proovikeha pind silutakse. Proovikuubid vabastatakse vormidest 1-2 päeva pärast ja säilitatakse relatiivsel niiskusel 95% ja temperatuuril +20±2 0C kuni katsetamiseni. Proovikuupe katsetatakse 28 päeva vanuselt. Proovikeha 1 Katse käik: Mõõdetakse ära proovikeha: a =99(mm) b=99 (mm) F=9801 () P=213500(N) Arvutatakse survetugevus: Proovikeha 2 Katse käik: a =100mm b=99 mm F=9900 () P=199600(N); Survetugevus: Proovikeha 3 Katse käik: a =99(mm) b=100(mm) F=9900 ( P=22000(N)
Iga kiht tihendatakse metallvardaga pinda 25 korda sorkides. Lõpuks tõstetakse vorm üles ja tõstetakse betoonsegust tulnud koonuse kõrvale. Seejärel mõõdetakse betoonsegu koonuse vajum. Koonuse vajumiks tuli 3 mm. 1 4.3 Betooni survetugevuse määramine Survetugevuse määramiseks valmistatakse kaks seeriat katsekehi. Vormid täidetakse betoonseguga kahes osas ja mõlemat kihti tihendatakse vibrolaual. Tabelis 4.3 ja 4.4 on välja toodud katsetulemused. Survetugevust määratakse katsekehadel 28 päeva möödudes. Koormamise kiirus hoitakse vahemikus 0,6 2ºC N/mm² s. Kui keha puruneb, määratakse purustav jõud. Tabel 4.3 Survetugevus ahjus Survetugevus, N/mm² Prk Prk Tihedus, Purustav Survepind,
o. mõõtsirkliga mõõdetakse mördiko onuse laialivalgumine raputuslaual. Tulemus arvutatakse kahe mõõtmise keskmisena 1 mm t äpsusega. b) Lisaseeria koosneb kolmest katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava plastifikaatori hulga 0,6; 1,3 ja 2,0% ning segu vesitsementteguri poolest (vastavalt 0,47; 0,45 ja 0,43). 4. Katsetel kasutatakse proovikehi 40 × 40 ×160 mm. Eelnevalt määritud vormid täidetakse seguga poole kõrguseni ja tihendatakse standardsel vibrolaual 3-5 sekundi jooksul, seejärel täidetakse vormid täielikult ja vibreerita kse veel 3-5 sekundi jooksul. 5. Tihendatud proovikehadelt eemaldatakse liigne segu ja proovikehade vaba pind silutakse. Iga vorm proovikehadega varustatakse lipikuga, mis võimaldab proovikehi identifitseerida. Valmis proovikehad vormides kaetakse hoolikalt kaantega ja jäetakse töölauale kivistuma. 1 ööpäeva möödudes e proovikehad lahti, markeeritakse
Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Metallplaadile asetati Abramsi koonus, mis täideti betoon-seguga kolmes kihis. Iga kihti tihendati metallvardaga sorkides 25 korda. Lõpuks pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikult vertikaalselt üles ning mõõdeti betoonsegu koonuse vajum. Survetugevuse kontrolliks valmistati 2 seeriat katsekehi (3*2 kuupi servapikkusega 100 mm). Vormid täideti betoonseguga kahes kihis ning pärast mõlemat kihti tihendati vibrolaual. Vormid kaeti kaanega. Katsekuubikud vabastati 1 päeva möödudes laoris kaane all. 3 katsekeha kivistati edasi kapis vee kohal temperatuuril 20 +/- 2ºC (normaaltingimus) ja külmas keskkonnas temperatuuril -20 +/- 2ºC. Katsetusi teostati 28 päeva vanuselt. Eelnevalt lihviti survepind tasaseks, märgiti survepinnad, mõõdeti ning kaaluti ja seejärel katsetati kuubid survele. Kuubi purunemisel määrati purustatav jõud
Iga kiht tihendatakse metallvardaga (läbimõõduga 15mm) 25 korda sorkides ja pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul täissentimeetrites. Betooni survetugevuse kontrolliks valmistatakse 2 seeriat katsekehi (3x2 kuupi servapikkusega 100mm). Vormid täidetakse betooniseguga kahes kihis ning mõlemat kihti tihendatakse vibrolaual. Segu vibreeritakse kuni täieliku tihenemiseni (õhumullide eraldumine lõpeb ja segu pinnale tekib õhuke tsementtaigna kiht). Katsekehade lahtine pind tasandatakse kelluga. Katsekuubikud vabastatakse vormidest 1 päev pärast tardumist ja kivistamist laboris kaane all. Vormidest vabastatud kuupide edasine kivistumine toimub kapis vee kohal tempetartuuril 20+-2 C(normaaltingimus) ja -18+-5 C (külm keskkond). Kuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt
Niisutatud metallplaadile asetatakse kooniline vorm (Abramsi koonus) ning see täidetakse kolmes kihis betooni seguga. Igat kihti tihendatakse metallvardaga ligikaudu 25 korda sorkides segu. Pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult üles ning asetatakse kõrvale, et määrata koonuse vajumit. 4.3. Betooni survetugevus Valmistatakse tehtud betoonisegust 6 katsekeha servapikkusega 100mm. Vormid täidetakse kahes kihis ning tihendatakse mõlema kihi lisamisel vibrolaual. Segu tuleb vibreerida kuni täieliku tihenemiseni ehk mil enam õhumulle ei teki ning tekib õhuke kiht katsekeha pinnale. Katsekeha pind tasandatakse kelluga. Katsekehad vabastatakse vormis ühe päeva möödumisel ning edasi pannakse need kivistuma kolme erinevasse keskkonda: normaaltingimustel ehk temperatuuril 20 ± 2°C, kuivas keskkonnas ehk temperatuuril 60 ± 5°C ja külma keskkonda ehk temperatuuril -18 ± 5°C. Katsekehad katsetatakse 28 päeva vanuselt
s.o. mõõtsirkliga mõõdeti mördikoonuse laialivalgumine raputuslaual. Tulemus arvutati kahe mõõtmise keskmisena 1 mm täpsusega. b) Lisaseeria koosnes kolmest katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava plastifikaatori hulga 0,6; 1,3 ja 2,0% ning segu vesitsementteguri poolest (vastavalt 0,47; 0,45 ja 0,43). 4. Katsetel kasutati proovikehi 40 × 40 ×160 mm. Eelnevalt määritud vormid täideti seguga poole kõrguseni ja tihendatati standardsel vibrolaual 3-5 sekundi jooksul, seejärel täideti vormid täielikult ja vibreeriti veel 3-5 sekundi jooksul. 5. Tihendatud proovikehadelt eemaldatati liigne segu ja proovikehade vaba pind silutakse. Iga vorm proovikehadega varustati lipikuga, mis võimaldab proovikehi identifitseerida. Valmis proovikehad vormides kaeti hoolikalt kaantega ja jäeti töölauale kivistuma. 1 ööpäeva möödudes rakestati proovikehad lahti, markeeritakse ja paigutati lõplikuks kivistumiseks vette. 6
Esialgu niisutatakse metallplaadile asetatud niinimetatud Abramsi koonus. Koonus täidetakse betooniseguga. Segu valamisel toimuvad pausid, kus betoonisegu tihendatakse metallvardaga. Kui koonus on täidetud, silutakse see kelluga. Järgnevalt tõstetakse koonusekujuline vorm ettevaatlikult üles. Mõõdetakse betoonisegu vajum, millest oleneb segu konsistents. Järgnevalt täidetakse betoonisegu vormidesse mille mõõtmed on 100*100*100 mm. Betoonisegu vorme tihendatakse vibrolaual. Kui segu pinnale tekib tseementtaigna taoline kiht, tähendab see seda, et õhumullid on eraldunud ning segu tihendatud. Üleliigne segu eemaldatakse võrmi ülemiselt pinnalt kelluga. Pärast ööpäeva seismist, vabastatakse katsekehad vormist ning katsekehade kivistumine jätkub kapis vee kohal temperatuuril 20 ± 2°C (normaaltingimus) ja 605°C (kuiv keskkond) või -185°C (külm keskkond). Betoonisegu kuubikuid hakatakse katsetama vähemalt 28 päeva möödudes
ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul täissentimeetrites) kõrgemaist tipust. 1.4.2. Kivistunud betooni survetugevuse kontroll Vastavalt katseplaanile valmistatakse betooni survetugevuse kontrolliks proovikehad- 3 kuupi vormis, servapikkusega 100 mm. Eelnevalt määritud vormid täidetakse betooniga kahes kihis ning tihendatakse vibrolaual. Segu vibreeritakse kuni õhumullide eraldumine lõpeb ja segu pinnale tekib õhuke tsementtaigna kiht. Katsekehade lahtine pind tasandatakse kelluga (saagivate liigutustega). Proovikuubikud vabastatakse vormidest 1 päev pärast tardumist ja kivistumist laboris kaane all. Vormidest vabastatud kuupide edasine kivistamine toimub vastavalt katseplaanile. Normaalkivistamistingimused on suletud keskkonnas vee kohal temperatuuril 20 ± 2°C.
- kui koonuse vajum on suurem etteantust – suurendatakse liiva ja killustiku kogust segus jättes liiva ja killustiku vahekorra konstantseks.) 4.3 Kivistunud betooni survetugevuse kontroll 5 Betooniõpetus EPM 0030 Vastavalt katseplaanile valmistatakse betooni survetugevuse kontrolliks proovikehad- 3 kuupi vormis, servapikkusega 100 mm. Eelnevalt määritud vormid täidetakse betooniga kahes kihis ning tihendatakse vibrolaual. Ärge unustage katta vormi kaanega segu pritsimise vältimiseks! Segu vibreeritakse kuni õhumullide eraldumine lõpeb ja segu pinnale tekib õhuke tsementtaigna kiht. Katsekehade lahtine pind tasandatakse kelluga (saagivate liigutustega). Ajutisel madalal temperatuuril kivistamine: Betooniseguga täidetud vorm tõstetakse koheselt külmkambrisse ning hoitakse seal järgnevad 7 ööpäeva. Seejärel tõstetakse vorm normaaltingimustesse 1’ks ööpäevaks, proovikehad
Pärast iga kihi lisamist tihendatakse segu metallvardaga (ø 15 mm) 25 korda sorkides. Pärast viimase kihi sorkimist pind silutakse kelluga.Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt ülesse ning 1 asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum. 1.3.4. Betoonisegu tihendamine ja vormidesse panemine Betoon tihendatakse vibrolaual kahes järgus, kõigepealt pool pannakse vorm poolenisti segu täis tihendatakse ning seejärel lisatakse ülejäänud pool ja taaskordselt tihendatakse. Proovikehad kivistatakse laboris kaane all normaaltingimustes. 1.3.5. Betooni survetugevuse katseline kontroll. Katsekuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle: märgitakse survepinnad, mõõdetakse, kaalutakse
..20%). + Plastifitseeriv/superplastifitseeriv lisand Õhkumanustav lisand; Veehoidvust tõstev lisand; Tardumist kiirendav lisand; Tardumist aeglustav lisand; Kivistumist kiirendav lisand; Veeimavust vähendav lisand; Komplektsed lisandid. 18. Betoonisegu konsistents, selle määramise meetodid, konsistentsiklassid Betoonisegu konsistents on betoonisegu töödeldavus. Määratakse erinevate vajumiskatsetega: Abramsi koonus ja vajumiklassid S1...S5; suurem nr, plastsem vibrolaual koonuse vajumine silindriks ja Vebe klassid V0...V4; suurem nr, plastsem tihendatavusklass anuma vibreerimisega ja klassid C0...C4; suurem nr, plastsem valguvuse määramine valguvuslaual(kaldlaud, 15 tõstmist ning mõõtmed risti kahes suunas); suurem nr, plastsem Isetiheneva betooni jaoks on eraldi katsed: J-ring; V-lehter ning L-Box katsed. Betoonisegu konsistentsi saab määrata veel Kelly kera abil( agregaat asetatakse vormi
Toote vormimise moodus sõltub kasutatavast tehnoloogiast ja detaili kujust. Kõige sagedamini tuleb toote vormimisel teha järgmisi tööoperatsioone: *vormi asetamine vibrolauale, *sarruskarkassi paigaldamine vormi, *betooni paigaldamine, *betooni tihendamine, *toote pealispinna silumine. Betoon valatakse vormi harilikult betoonilaoturi abil, mis kujutab endast vormi kohal liikuvat betoonipunkrit. Betooni tihendatakse peamiselt vibreerimisega. Voolumeetodi puhul asub vorm vibrolaual. Kassettvormidel on vibraatorid kinnitatud väljapoole vormi. Stendimeetodi puhul toimub tihendamine teisaldatavate vibraatoritega. Välisseinapaneelide vormimisel lisandub veel viimistlustöö (pesukrohv, pritskrohv, keraamilised plaadid jne). 3 8.7. TOODETE KIVISTAMINE Et kiirendada toote valmimist, selleks kiirendatakse betooni kivistumist aurutamise teel.
vormiõli kihiga; • betoonisegu tihendamisel täidetakse vormid 150x150x150 mm ühes kihis. Tihendamine toimub nii kaua kui betooni pind on tasane ja suuri õhumulle enam ei eraldu. Esimese tihendamise järel lisatud betoonsegu tihendatakse täiendavalt 5…15 sekundit ja vibraatori otsik eemaldatakse aeglaselt segust nii, et segu täidab tekkinud tühemiku; • tihendamine võib toimuda ka vibrolaual või erandkorral sisevibraatori otsiku peal, kasutades otsiku ja vormi vahel sobivat elastset vahekihti ja sobivaid tugesid; • kui puuduvad sobivad vibroseadmed võib betoonsegu tihendada ka Ø12..16 mm metallvardaga sorkimise teel. Tihendatava kihi paksus on maksimaalselt 100 mm, ühe kihi sorgete arv on vähemalt 25. Katsekehade hooldusel tuleb täita järgmisi nõudeid:
sarruskarkassi paigaldamine vormi, betooni paigaldamine vormi, betooni tihendamine, toote pealispinna silumine. Betoon valatakse vormi tavaliselt betoonilaoturi abil. Välisseina-paneelide vormimisel lisandub veel viimistlustöö, milleks on pesukrohv, pritskrohv, keraamilised plaadid jne. Betooni tihendatakse peamiselt vibreerimisega. Selleks on kolm meetodit: 1) voolumeetodi puhul asub vorm vibrolaual; 2) kassettvormidel on vibraatorid kinnitatud väljapoole vormi; 3) stendimeetodi puhul toimub tihendamine teisaldatavate vibraatoritega. 9.7. Toodete kivistamine Betooni kivistamist kiirendatakse aurutamise teel. Aurutamine võib toimuda: 1) aurutamiskambris, 2) aurutunnelis, 3) aurutusvormis, 4) aurutuskatte all. Mullbetoondetailide kivistamiseks kasutatakse sageli autoklaavimist. Mõnikord kasutatakse kivistamise kiirendamiseks ka elektrilist soojendamist.
log kP a Jo o n is 4 .7 M itm es u g u s e rik u tu se g a s av i k o m p res sio o n ik õ v e ra d esitatud Tallinna nõrga saviga tehtud paralleelteimide tulemus. Joon 1 vastab käsipuurimisel ja eriti hoolikalt laborisse toimetatud proovide keskmist kompressioonigraafikut. Joon 2 esitab vibropuurimisel saadud proovi teimimise tulemust. Kõver 3 on saadud proovidega, mida enne ödomeeterteimi vibreeriti vibrolaual, kõver 4 aga proovidega mis enne teimimist läbi sõtkuti. Joonisel 4.8 on esitatud A. e N u r g a p o o lita ja V ä ik s e im a ra a d iu s e g a P u u tu ja k o h t k õ v e ra l pc lo g J o o n is 4 .8 C a s a g r a n d e v õ te p c
annaabi.ee 
