Samblike ehitus ja tähtsus Samblik ei ole sammal ja ei ole taim Eestis ei ole põdrasammalt on põdrasamblik Samblikujd on liitorganismid, kes koosnevad kahest osapoolest *seen *fotosünteesiv osapool, vetikas või tsüanobakter Samblikud loetakse seeneriigi kuuluvateks *seent on mahu poolest rohkem *Ainult seen paljuneb suguliselt *vetikaliike, kes elavad samblikes, on vaid sadakond Sambilke keha nimetatakse talluseks *tallusel ei saa eristada ei lehti ega varsi Talluse kuju ja värv on väga erinevad Kuju järgi jakagatkse sablikud kolme rühma 1) Kooriksamblikud on väiksed ja meenutavad puukoort 2) Lehtsamblikud meenutavad lehte, eristatavad alumine ja ülemine ots 3) Põõsassamblikud meenutavad kas väikesi põõsakesi või habemeid Märjana on sambliku värv teist värvi kui kuivana
Seda nimekirja nimetatakse punaseks nimestikuks. Punases Raamatus olevad liigid on kõik looduskaitse all. Liigid Eestis Eestis on erinevaid liike kokku avastatud u. 14 900 liiki, kusjuures, arvatakse, et Eestis on avastamata liike veel u. 16 500. Eestis on liikide ohustatust uuritud 8600 liigil, neist 1314 liiki on ka tegelikult ohustatud. Enamus neist on selgrootud, kõige vähem on ohustatud vetikaliike. Ohustatud selgroogsed Eestis on täielikult (või arvatavasti) hävinud kolm selgroogsete liiki, need on: Atlandi tuur, punakurk-kaur ja habekakk. Mõned enam tuntud liigid, mis on sammuti selgroogsetest ohustatud on: Naarits, säga, lõhe, meriforell, jõeforell, must toonekurg, lendorav, jäälind, kaljukotkas, kassikakk, rohekärnkonn, kivisisalik, hallhüljes. 3. Ohustatud selgrootud
kuid liiga kaugele nad oma erksa värvi tõttu ei lähe. Paljudele teistele kaladele on meriroosahven toiduks, kuid ründe eest põgeneb ta meriroosi ,,embusesse". Meriroosahven meelitab jälitaja meriroosi kombitsate vahele, kus meriroos ta halvab ja seedib ning meriroosahven hiljem sööb selle jäänuseid. Peale ,,ühistoidu" söövad meriroosahvenad ka planktoni koostissosaks olevaid vähilaadseid ning korallrifil kasvavaid vetikaliike. Meriroosahven puhastab meriroosi väljaheidetest kui ka sööb tema surnuid kombitsate otsi. Meriroosahvenate kudemisaeg on troopilistes vetes aastaringselt. Nende kudemispaikadeks on merepõhjas asuvad korallid või kaljud. Võimalikult lähedale oma elupaigale, kus meriroosi kombitsad saavad kaitsta marja. Marjad munetakse kivile, mille eest hoolitseb 4 5 päeva isane. Mõnedel liikidel hoolitsevad isased oma järglasi, kuni nad on leidnud oma meriroosi.
ja koosluste uurimine Foto 1 . Viidumäe Looduskaitseala hõredates valgusküllastes metsades, häiludes ja metsaservades eelistavad kasvada mitmed haruldased taimed, sh ka aas-karukell, mis kuulub Eestis III kaitsekategooriasse. Elustik Tänu vahelduvale reljeefile, pehmele me- relisele kliimale ja üpris suurele geoloogi- lisele vanusele on elustik väga rikkalik. Vetikaliike ligi 300, samblikke üle 200 ning samblaid u. 150 liiki. Foto 2 . saaremaa robirohi Looduskaitsealal elutseb umbes 69% Eesti suurliblikaliikidest, 43% (Rhinanthus osiliensis) jooksiklastest, 44% sipelgatest, 52% maimaatigudest ja 51% pesitsevatest linnuliikidest. Viidumäe soontaimeliikide koguarv on umbes 700.
Palju vetikatel põhinevad kosmeetika tooted on lõhnatud ning säilitusaineteta ja sobivad hästi allergikutele. Põisarust saadakse joodi ja kaaliumit ning adrut kasutatakse ka väetisena. Mõnest pruun-ja punavetikaliigist toodetakse ka agarit. Seda tarretavat ained kasutatakse marmelaadide tegemiseks ja paljude teiste toitude valmistamiseks. Vetikatest saadakse ka ainet (karrageeni), mis sobib näiteks piimatoodete paksendamiseks. Mõningaid vetikaliike, peamiselt väikseid rohevetikaid, kasutatakse puhastusseadmetes, kus nad toitudes ja fotosünteesides vähenevad vee toitainesisaldus ning suurendavad selles hapniku hulka. 8. Sammalde tunnused. Mille poolest on sammaltaimed vähem arenenud kui teised taimed? Sammaldel puuduvad juured-neil on risoidid . Kuna risoidid ei suuda taime veega piisavalt varustaa, langeb selle omastamise kohustus peamiselt lehtedele ja varrele. Läbi õhukeste lehtede pääseb vesi kergesti taime
eristamatud. Sõnajalgtaimede gametofüüdiks on eelleht. Õistaimedel ja paljasseemnetaimedel on gametofüüt taandarenenud ja selle moodustavad põhiliselt sugurakud.Taimed kasvavad kõikjal, kus on fotosünteesiks piisavalt vajalikke lahteained ja valgusenergiat. Enamik taimeliike asustab maismaad, kuid neid leidub ka ookeanis mitmesaja meetri sügavusel. Taimede asustustihedus on suurim ekvaatori piirkonnas ning väheneb pooluste suunas. Enamik vetikaliike elab veekeskkonnas. Sammal-, sõnajalg-, paljasseemne- ja õistaimede arvukad liigid asustavad aga valdavalt maismaad. Erinevaid taimeliike on maailmas väga palju - üle 300 000. Ka Eestis kasvavate taimede arv ei ole täpselt teada - neid avastatakse üha juurde. Arvatakse, et Eestis kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid.Taimed on organismid, kes fotosünteesi käigus salvestavad päikeseenergiat. Selle arvel sünteesivad nad
Koos soolase veega kanduvad läbi Taani väinade Läänemerre merelise päritoluga planktonvetikad. Kui Arkona nõo ülemistes kihtides esinevad riimveelised liigid (Chaetoceros wighami, C. holsaticus), siis põhjalähedastes, soolasemates kihtides on ülekaalus merelise päritoluga Nitzschia serriata, Thalassiothrix nitzschoides. Analoogiliselt kandub fütoplankton koos soolasema veega Läänemere keskosast Riia lahte. Jõgedega kandub Läänemerre mitmesuguseid mageveelisi vetikaliike, eriti rohevetikate ja silmviburvetikate hõimkonnast. Fütoplanktoni sesoonsed muutused · Kevadel: fütoplanktoni arvukus suureneb, sest suureneb valguse intensiivsus ja toitesoolade kontsentratsioon. Soolad kantakse pinnakihti sügavamalt vee ringlemise tõttu. Toiteaineid tuuakse ka jõgedest suurveega.Domineerivad ränivetikad ja dinoflagellaadid. Võib esineda vee õitsemine päikeseliste ilmadega. Kevadise õitsengu ajal kasutatakse ära ülemistes
*reageerib kiiresti ja ühetaoliselt muutustele *Analüüsi intressidest *Tarbida vaid keskkonnasõbralikke meetodid ühtlustatud. tooteid *Tagada jätkusuuteline areng Bioindikaatorid: *samblad, samblikud *veetaimi, 2. Loodusressursside mitmekülgse kasut. printsiip "maavarade" taimi *veekogude põhjaloomastikku *Loodusressursid piiratud *Keskkonnal taluvuspiir *teatud vetikaliike *Arengu mõõdupuuks ei kõlba RKP vaid elukvaliteet *Tagada metsa, õhu, maa, vee jt ressursside JÄÄTMEMAJANDUS samaaegne kasutamine erinevatel eesmärkidel. Printsiip: "Kõikide asjade vältimine, ennetamine". 3. Ennetava tegevuse printsiip EQS, WQS, ELV
Kooslus Organismi bioloogiline, anatoomiline või muu tunnus Nõuded indikaatororganismidele: Ökoloogilised iseärasused ja keskkonna nõuded Laialt levinud, paikne, kergesti äratuntav lihtne mõõta ja arvutada Kitsas ökoloogiline amplituud e. taluvusala antud keskkonnateguri (nt. temp.) suhtes Peab kiiresti reageerima ja ka üheaegselt muutustele Analüüsi meetodid ühtlustatud. Bioindikaatoritena võib kasutada: Veetaimi, "maavarade" taimi Veekogude põhjaloomastikku Teatud vetikaliike Kõige enam aga kasutatakse samblikke, õhusaaste indikaatorina. Mida puhtam õhk, seda nt. metsas rohkem samblikku. Peamiselt habesamblik. See on väga tundlik saaste suhtes, sest nad saavad oma energia sademetest. Nad on ka pikaealised. Introduktsioon e. organismide sissetoomine Organismide sissetoomisel tuleb teada tema ökoloogiat. Võõrliike nim. eksootilisteks liikideks. Võõrliigi toomine alale, kus teda varemalt pole olnud, võib olla:
ROOSAKASPUNASED VÕI MUSTJAD. Näited: agarik. Tähtsus looduses. Vetikad on esimene lüli veekogude toiduahelates. Varustavad teisi organisme hapnikuga. Pakuvad veeloomadele kaitset ja varju. Kasutamine inimese poolt. Kasutatakse toiduks ja ka toidulisandite ning kosmeetikatoodete valmistamisel. Põisadrust saadakse joodi ja kaaliumit ning adrut kasutatakse väetisena. Eelkõige pruunvetikatest valmistatakse lehmasööta. Mõningaid vetikaliike kasutatakse puhastusseadmetes. 2. Samblad. Iseloomustus, välisehitus, mitmekesisus (näiteid liikidest). Suuremal osal sammaldel kinnituvad varrele väikesed lihtsa ehitusega lehed, mis tavaliselt koosnevad vaid ühest rakukihist. Juuri sammaldel pole, neil on risoidid (niitjad väljakasved varre alumises osas). Risoididega kinnitub taim kasvupinnale (puukoorele, kividele, mulda) ja imab sealt vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Risoidid ei suuda taime piisavalt veega
annaabi.ee 
