Ning lillelised tapeedid, seina ja lae pannoodel kujutati galantseid ja hiilguses pakatavaid pidustusi. Mis olid väga rikkalikult ülepaisutatud ja kaunistatud. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline väänlev taimornament. Milleks olid lehed, lilled, vanikud, kuhu juurde lisati merekarbi motiiv. Valitsesid pastelltoonid (heleroheline, õrnroosa, taevasinine, sidrunkollane). Interjööri puhul eelistati väiksemaid ruume, mis olid vajalikud intiimseteks vestlusteks. Rokokoo mööbel, seal kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti pastelltoonides lillelise siidiga. Sellel perioodil tulid moodi ka mitmesugused nipsasjakesed. Eriti aga armastati portselanist pisiplastikat. Esemete ja ornamentide kaunistamisel eelistati nn orvantit. See on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused. Pargikujundus. Varem valitses sümmeetriline range jooneline barokk pargistiil, mida nimetati prantsuse pargistiiliks
Olümpose jumalatena. Pannoosi ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline väänlev taimornament ja merekarbimotiiv. Mööbel oli väiksem ja elegantsem, kergem. Pehmet mööblit kaeti erinevate kirjude siididega. Dekoratsioonis armastati pisikesi portselanist koketeerivaid nipasjakesi. Kõik see kajastas fanataasiat, mida viljeleti igapaäeva sisustamiseks. Võrreldes barokiga oli kõik palju pisem, hubasem, koonduti pigem pisikestesse salongidesse, buduaaridesse mis sobisid intiimseteks vestlusteks ideaalselt. Selline interjör oli ideaalseks kohtumispaigaks lähedastele sõpradele kes veetsid koos intellektuaalselt ja tihti ka hedonistliult aega. See oli peamiselt võimalik ainult aristokraatidele, kes ei pidanud tööl käima ning nende finants tuli riigilt, mida nad ka ohtralt kulutasid. Nad sisustasid oma aega meelepäraste tegevustega nagu enese ja enda ümbruse dekoreerimine ning pidude pidamine ja muud koosviibimised
Milliseid nõudeid esitab konverentsi läbi viimine infrastruktuurile? -Infrastruktuur ehk taristu tähendab põhilisi füüsilisi ja organisatsioonilisi struktuure, mis on vajalikud ühiskonna või ettevõtte tööks. Videokonverentsil on vaja elektrit, veebikaamerat, arvutit mõlemal osapoolel, internetiühendust. 4. Mis on personaalsed konverentsisüsteemid? Kirjelda nende omadusi! Skype: kuni 10 inimest saab osaleda ühes grupivideokõnes, sobib regulaarseteks vestlusteks pereliikmete vahel ooVoo: kuni 12 inimesega saab vestelda koos, häälkõned, IM'ing, screen sharing, saab video kõnesid ka Youtube'i üles laadida 5. Mis on grupisüsteemid? Kirjelda nende omadusi! -Megameeting sõltuvalt mis pakett on, nii palju on võimalik olla video streame meetingu kohta (1 miinimum, 16 maximum), text chat, failide jagamine Zoho Meeting Lõpmatult saab meetinguid teha, browseri põhine, screen share, failide jagamine. 6
tulemusteta. Aastatel 361 347 (Platoni surmaaasta) tegutses ta Ateenas filosoofiaõpetajana. Tema silmapaistvaim õpilane oli Aristoteles. Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne'' ja 13 kirja. Enamike dialoogide tegelaseks on tema õpetaja Sokrates. Tihti kõneles Sokrates dialoogides Platoni omaenese mõtteid. Inspiratsiooni vestlusteks sai ta vestlustest sõprade, õpilaste ning teiste linnade ja maade filosoofidega. Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas vanakreeka ühiskonnas, aga filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kultuuritegelasena kuulub ta kogu inimkonnale Ei tohiks tähelepanuta jätta, et filosoofiat võrdsustas Platon teadusega. Oma dialoogis "Theaitetos" lausub ta: "...geomeetria või mõni teine filosoofia..." (E. Grauberg, K. Kivinurk "Maailm, tõde, vabadus"; Tallinn "Valgus 1991; lk 4)
kõiksuguste haisvate vedelikega Kasutati ka valejuukseid, mis olid liimitud peanahale ja korralikult kujundatud. Julius Caesar tõi moodi loorberipärja, mis oli aumärgiks sõjaliste või akadeemiliste saavutuste eest, samas oli see talle ka hea võimalus varjata oma süvenevat kiilaspäisust. Habemeajamise töökojad olid meesteseas populaarsed, need olid olulised kogunemise kohad nii poliitilisteks kui ärilisteks vestlusteks. Eriti rikkad tegid seda protseduuri aga kodus, abiks spetsiaalsed orjad. Blondid juuksed köitsid ka mehi, kuid nemad piirdusid ainult kullatolmu kasutamisega, et soovitud efekti saavutada. Keiser Hadrianus (teisel sajandil pKr) tõi jälle kord moodi habeme. Nüüd hakati seda aga hoogsalt kujundama õlide ja lokitangide abil, et saavutada võimalikult mitmesuguseid kujusid. KOSMEETIKA Rooma naised veetsid päevas tunde enda sättimisega, kasutades seejuures orjade ,,teenust"
Ta pani maha umbes ühe hektari jagu ube kavatsusega sellest saadud väikest tulu oma vajaduste katmiseks kasutada.Tulu oli tõepoolest väike: 87 dollarit ja 10 senti. Thoreau elukorraldus ajast ei sõltunud. Tal ei olnud majakeses ei kella ega kalendrit. Ta veetis oma aega kirjutades ja teda ümbritseva looduse - taimede, lindude ja loomade imet ja kaunidust uurides. See ei olnud erakuelu. Concordi linnas käis ta peaaegu iga päev ja kutsus harivateks vestlusteks teisi oma majakesse. Kahe aasta möödudes lahkus ta oma majakesest midagi kahetsemata. Ta pidas sealveedetud aega piisavaks oma eesmärgi saavutamisel - kogeda lihtsa elu vaimseid plusspooli. Ta tundis ka, et teda ootasid ees uued elukogemused. Oli aeg liikuda edasi ja uurida teisi võimalusi. Waldeni tiigi ääres kogetu põhjal otsustas Thoreau, et inimene vajab tegelikult ainult nelja asja - toitu, riideid, peavarju ja kütet. Vaatamata sellele, et Thoreau on
(„Must...) 8 4. FRANKLIN DELANO ROOSEVELT President Roosevelti peamiseks eesmärgiks oli taastada usaldus Ameerika föderaalvalitsuse vastu. Sel eesmärgil sulges ta riigi kõik pangad neljaks päevaks ja selle aja jooksul ei saanud ükski inimene oma raha pngast välja võtta. („Must...) Samal ajal esines Roosevelt tihti raadios;tema raadiokõnesid hakati tookord nimetama kodusteks või perekondlikeks vestlusteks (ingl k. fireside chats) ja neis avalikustati valitsuse edasine tegevuskava majanduskriisi ületamiseks.Sellele lisaks andis president Roosevelt oma abilistele karmi korralduse, et kõigile Valgesse Majja saabunud kirjadele tuleb vastataja et igale abipalujale tuleb võimaluse korral abi ka anda. („Must...) Rahvale soovis Roosevelt pakkuda kolme asja – Kergendus, Taassünd ja Reform (Relief, Recovery and Reform). Sel eesmärgil loodi kogu riigis valitsusasutusi; inglise keeles
koera. Hindamine määrab, kuidas õppekava iga üksiku lapse suhtes rakendatakse. · Vaatlemine peab olema pidev, kuna lapsed kasvavad ja õpivad kiiresti. · Õpetaja peab tundma laste kasvukonteksti, et suuta tõlgendada vaatlustulemusi ja laste käitumist. · Hindav vaatlemine aitab õpetajat arutlemisel, õpetamise kavandamisel ja hindamisel ning suhtumisel lastesse. · Hindav vaatlemine annab õpetajale alusteavet lastevanematega läbiviidavateks vestlusteks ja aitab kommunikeerumisel lapsevanematega. · Hindav vaatlemine ja selle dokumenteerimine annab teavet eelõpetuse mõjususest. · Hindamise peamine mõte on aidata last õppimisel. · Oluline on, et õpetajal on süstemaatiline kava selle kohta, kuidas ta vaatleb ja kuidas võtab vaatlusandmed igapäevatöö aluseks. · Hindamine peab tuginema õpetaja kontekstuaalsele teadlikkusele ja arvesse tuleb võtta kultuurilised ootused
..........................................................................12 Kokkuvõte..........................................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................14 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on vanakreeka filosoof Sokrates, kes on andnud ainet nii anekdootideks kui ka ülevateks vestlusteks kõlbluse teemadel. Teda on peetud tarkuse kehastuseks juba antiikajast ja see arvamus on jäänud ka püsima. Näib, et pole temast saladuslikumat filosoofi kuna ta ei jätnud meile kirjalikke töid. Minu töö koosneb kuuest osast. Esimeses osas on tutvustatud ajastulugu, mil Sokrates elas. Teiseks osaks on Sokratese elulugu ning seejärel tuleb juttu Sokratese surmast, sellest kust me Sokratese vaadetest teame, tema filosoofiast ning lõpuks on toodud ka ära seosed kaasajaga.
vaid lasteaias tuleb luua tundekasvatust toetavad tingimused · keskkond, kus laps viibib suurema osa ajast, peab talle kinnitama, et temast hoolitakse, teda austatakse, tema arvamusest peetakse lugu ning teda mõistetakse ja teda tahetakse mõista · sellises õhkkonnas laps ei karda eksida ja julgeb täiskasvanu käest oma tunnete kohta küsida; iga lapse individuaalsuse arvestamine lisab lapsele julgust oma tundeid väljendada · lapse ja täiskasvanu vestlusteks tuleb valida aeg, kui kummalgi pole kiiret; kui vestlust tuleb edasi lükata, ei või täiskasvanu lubatud vestlust unustada · ei ole vaja alati sõnades öelda, et kiidate lapse jutu heaks - seda saab teha ka naeratuse, silma vaatamise või puudutamisega · oluline on, et laps tunneks: täiskasvanu kuulab teda · last ei tohi vestluse käigus tagant kiirustada · vestlustes on alati abiks last toetavad küsimused ja laste mõtete ning tunnete ümbersõnastamised (,,Sul ei ole praegu hea tuju
voolavad järjest uued veed. Ka ikimene muutub pidevalt: vananemine, uued elamused jne. Siit tuleneb, et igal järgneval hetkel erineme sellest, kes me olime eelnenud momendil. Tähendab, seda Mina, kes eksisteeris hetk tagasi, enam ei ole. Siit ka aforism ,,Oleme ja ei ole". Sageli väljendatakse Herakleitose filosoofia põhiseisukohta aforismiga ,,Kõik voolab". SOKRATES (469-399) oli Vana-Kreeka filosoof, kes on andnud ainet nii anekdootideks kui ka ülevateks vestlusteks kõlbuse (ettekirjutamata käitumisnormid) teemadel. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt ja Xenophonilt. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nime kohtame teostes ning üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Sokrates elas üle nii Ateena demokraatia ja kultuuri õitsengu, mida üldiselt seostatakse Periklese
tundekasvatust toetavad tingimused • keskkond, kus laps viibib suurema osa ajast, peab talle kinnitama, et temast hoolitakse, teda austatakse, tema arvamusest peetakse lugu ning teda mõistetakse ja teda tahetakse mõista • sellises õhkkonnas laps ei karda eksida ja julgeb täiskasvanu käest oma tunnete kohta küsida; iga lapse individuaalsuse arvestamine lisab lapsele julgust oma tundeid väljendada • lapse ja täiskasvanu vestlusteks tuleb valida aeg, kui kummalgi pole kiiret; kui vestlust tuleb edasi lükata, ei või täiskasvanu lubatud vestlust unustada • ei ole vaja alati sõnades öelda, et kiidate lapse jutu heaks - seda saab teha ka naeratuse, silma vaatamise või puudutamisega • oluline on, et laps tunneks: täiskasvanu kuulab teda • last ei tohi vestluse käigus tagant kiirustada • vestlustes on alati abiks last toetavad küsimused ja laste mõtete ning tunnete ümbersõnastamised