..................................................3 2. Vastu- ja kaastervitamine..........................................4 3. Külaliste vastuvõtt ja saatmine..............................................................5 4. Põsesuudlus ja embamine ehk akolaad...........................5 5. Kasutatud kirjandus..............................................................6 2 Sissejuhatus Tervitamine on esimene kontakt vestluskaaslasega. Esimene silmside ja kehaline kontakt kahe inimese kohtumisel võivad otseselt või kaudselt mõjutada edaspidist suhtumist teineteisesse. Tervitussõnad on tähtsamaid esimesest kümnest sõnast, mis kujundavad mulje. Tervitmine on lihtne rituaal, kui omavahel kohtuvad inimesed, kes kuuluvad ühte kultuuriruumi. Nüüdisaegses piirdeta maailmas puutume aga kokku ka inimestega, kelle tervitamiskultuur võib meie omast sootuks erineda. Tähtsamad faktid tervitamisest:
etiketi osatähtsus väheneb. Ruttu aga mõisteti, et nad olid eksinud. Heade suhete tekitamisel ja hoidmisel ei saanud maailmas olevaid tavasid eirata. 4 Tervitamine ,,Viisakus ei maksa midagi, kuid selle eest võib osta kõike" Lady Mary Wortley Montagu (http://www.naistemaailm.ee/index.php? id=10350 11.10.09) Tervitamine on esmane kontakt vestluskaaslasega. Esimesena tervitab alati ruumi siseneja. Ametialases suhtluses jälgitakse eelkõige positsiooni: · esimesena tervitab positsioonilt madalam, · käe ulatab esimesena positsioonilt kõrgem, · võrdse positsiooni korral lähtutakse vanusest ja soost. Isiklikus suhtluses tegutsetakse vastavalt vanusele ja soole: · esimesena tervitab noorem inimene vanemat, · mees tervitab naist, · käe ulatab esimesena vanem või naine.
otseselt või kaudselt üheinimese suhtumist teistesse. Seetõttu vaatleme seni üldtunnustatud arusaamu tervitamisest veidi lähemalt. Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma. Näoilme peaks olema lahke ja sõbralik. Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Väga noored inimesed teevad tervitamisel vanemate inimeste ees sügava kummarduse. Peamised reeglid tervitamisel Tervitamine on esimene kontakt vestluskaaslasega. Silmside ja kehaline kontakt. · Esimesena tervitab ruumi siseneja. · Ametialases suhtluses tuleb jälgida positsiooni! · Esimesena tervitab positsioonilt madalam. · Käe ulatab esimesena positsioonilt kõrgem. · Võrdse positsiooni puhul lähtutakse vanusest ja soost. Isiklikus suhtluses lähtutakse vanusest ja soost: · Esimesena tervitab noorem inimene vanemat. · Mees tervitab naist. · Käe ulatab esimesena vanem või naine.
suhtlemisel?" See koosneb samuti kahest osast: taustaandmete kogumisest, milles tuli märkida sugu ja vanus ning valida 17-st väitest 6, mis on tema jaoks kõige enam suhtlemis häirivad tegurid (tunnustusvajaduse rahuldamata jätmine; ebaõiglane hukkamõist; iseseisvuse piiramine; teiste ettekirjutused; liigne ja koormav seotus teiste inimestega; halb väljendusoskus; ebaselge hääldus; ebakindlus; vestluskaaslasega erinev lainepikkus; igav ja monotone jutt; napisõnalisus; ülepingutatud soov enesest hea mulje jätta; viha, solvumine, kibestumine; halb kuulamisoskus; võlts olek, valetamine; nõrk tähelepanu ja keskendusmisvõime; tõrjuv hoiak teiste osapoolte suhtes). Uuringu läbiviimiseks teavitasin personalijuhti, selgitades talle uuringu eesmärke ja läbiviimise põhimõtteid. Küsimustikud jagasin laiali ise, selgitades vajadusel vastajale küsimustikku.
üksikute kaastöötajate domineerivus; konfliktid grupis; meeskonnaliikmete suurem koormatus meeskonnaistungite tõttu. TEEMA: Sotsiaalne intelligentsus 1) Milline tagajärg on häirivate tunnete allasurumisel? Kaks naist olid vabatahtlikud Stanfordi ülikooli eksperimendis, mis uuris emotsioonide allasurumise sotsiaalseid tagajärgi. Ühele naisele öeldi, et ta peab oma tõelisi tundeid varjama. Arusaadavalt tundis emotsionaalselt avatud naine, et ta ei leia oma vestluskaaslasega kontakti tõepoolest, tal oli tunne, et sellist inimest ta endale sõbraks ei tahaks. Naine, kes oma tõelisi tundeid alla surus, tundis vestluses pinget ja ebamugavust, oli hajevil ja mures. Tema vererõhk tõusis vestluse käigus pidevalt. Häirivate tunnete allasurumisel oli füsioloogiline tagajärg tema kõrgenenud vererõhk peegeldas seda emotsionaalset pingutust. Kuid mis kõige üllatavam: ka avatud ja ausalt kõnelnud naise vererõhk tõusis
-------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:58 matis Sokratese iroonia seisnes selles, et >> a. Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid pärast ajas tolle oma kavalate küsimustega segadusse. b. Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga hoogu, märkamata, et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi. c. Sokrates mängis asjatundjat ning hakkas vestluskaaslasega vaidlema, tegelikult lasi aga enda -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 13:00 matis Millises järgnevalt toodud näites tunnistatakse viisakus iseväärtuseks? a. Ants peab viisakust mõttetuks peenutsemiseks. b. Andres peab oluliseks viisakust, sest viisakus soodustab karjääri. >> c. Mardi jaoks on viisakus enesestmõistetav. --------------------------------------------------------------------------------
mis võib teise tundeid riivata. Taktitundega inimene · Oskab seltskonnas kiiresti kohaneda · Oskab õigel ajal õnne soovida, kaastunnet avaldada, seisusekohaselt kõnetada · Oskab olukorrale vastavalt rõivastuda · Arvestab, et igal inimesel on õigus eraelule ja teistsugusele eluviisile; ta ei esita ebasobivaid küsimusi pereasjade, rahalise seisu, intiimsuhete või tervise kohta ega vasta sellistele küsimustele ka ise. TERVITAMINE JA ESITLEMINE Tervitamine on esimene kontakt vestluskaaslasega. Esimene silmside ja kehaline kontakt kahe inimese kohtumisel võib otseselt või kaudselt mõjutada edaspidist suhtumist teineteisesse. Tervitussõnad on tähtsaimad esimesest kümnest sõnast, mis kujundavad mulje. Noogutamine ja kummardamine Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Naine ei kummarda temast tunduvalt vanemale daamile. Tervitamine ja peakatted Kergitatakse kaabut, nokamütsi jt samatüübilisi peakatteid. Peakatet hoitakse põhi enda poole.
ANTIIKFILOSOOFIA jätkub nn KLASSIKALISE filosoofia ajastuga, kuhu alla kuuluvad Sokrates, Platon, Aristoteles. Tegeleti peamiselt ÜHISKONNA mõtestamise ja poliitiliste probleemküsimustega. SOKRATES (469 - 399 eKr) - temast teame läbi Platoni jt kirjutiste. Ise ei pannud ta kirja midagi. Harrastas filosofeerida astudes avalikku elavasse dialoogi Ateena tänavatel ja seltskonnaelus. Tuntud SOKRAATILINE MEETOD ehk ka DIALEKTIKA, mis tähendab õpetusviisi, kus õpetaja astub vestluskaaslasega vestlusesse ja seab kahtluse alla tema senised tõekspidamised küsimustega, mängides ise sealjuures mitteteadjat ja laseb vestluspartneril ise jõuda järeldusteni, mis kummutavad tema esialgsed teadmised ja mille kaudu saavad selgemaks talle tema omaenese mõtted ehk õpetaja aitab õpilasel selgusele jõuda ainult küsimustega suunates. Filosoof on kui vaimne ämmaemand (MAIEUTIKA), kes aitab teistel vaimusünnitustega ilmale saada, aga ei sünnita ise
universumi keskel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:58 matis Sokratese iroonia seisnes selles, et >> a. Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid >>pärast ajas tolle oma kavalate küsimustega segadusse. b. Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga hoogu, märkamata, et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi. c. Sokrates mängis asjatundjat ning hakkas vestluskaaslasega vaidlema, tegelikult lasi aga enda -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 13:00 matis Millises järgnevalt toodud näites tunnistatakse viisakus iseväärtuseks? a. Ants peab viisakust mõttetuks peenutsemiseks. b. Andres peab oluliseks viisakust, sest viisakus soodustab karjääri. >> c. Mardi jaoks on viisakus enesestmõistetav. --------------------------------------------------------------------------------
universumi keskel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:58 matis Sokratese iroonia seisnes selles, et >> a. Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid >>pärast ajas tolle oma kavalate küsimustega segadusse. b. Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga hoogu, märkamata, et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi. c. Sokrates mängis asjatundjat ning hakkas vestluskaaslasega vaidlema, tegelikult lasi aga enda -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 13:00 matis Millises järgnevalt toodud näites tunnistatakse viisakus iseväärtuseks? a. Ants peab viisakust mõttetuks peenutsemiseks. b. Andres peab oluliseks viisakust, sest viisakus soodustab karjääri. >> c. Mardi jaoks on viisakus enesestmõistetav. --------------------------------------------------------------------------------
· Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. · Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. Sokratese iroonia seisnes selles, et · Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid pärast ajas tolle oma kavalate küsimustega segadusse. · Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga hoogu, märkamata, et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi. · Sokrates mängis asjatundjat ning hakkas vestluskaaslasega vaidlema, tegelikult lasi aga endale kõik ära seletada. · Sokratesega vesteldes veendus vestluskaaslane, et Sokrates on ise kõne all olevas valdkonnas asjatundja. · Sokratesega vesteldes lakkas vestluskaaslane arvamast, et on kõne all olevas valdkonnas asjatundja. · leidis veelgi kinnitust sellele, et ta on tõesti kõne all olevas valdkonnas asjatundja. Dialoogis "Laches" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on
annaabi.ee 
