Algvorm Tähendus Yo Tu El/Ella Nosotros Vosotros Ellos Aburrirse igavlema me aburro te aburres se aburre nos aburrimos os aburris se aburren pikali, magama Acostarse me acuesto te acuestas se acuesta nos acostamos os acostais se acuestan heitma Afeitarse habet ajama me afeito te afeitas se afeita nos afeitamos os afeitais se afeitan Banarse suplema me bano te banas se bana nos banamos os banais se banan Comprenders teineteisest aru me nos te comprendes se comprende os comprendeis se comprenden e saama comprendo ...
(helilooja Piret Rips). Tunnustused: K. E. Söödi nimeline lasteluule auhind 5., 2 x 6., 2 x 8., 11., 15., 18., 19., 2 x 20., 28., 49., 53. ja 56. koht Nukitsa konkursil Tartu Kultuurkapitali 2010. aasta loominguline stipendium Stalker 2009 11. koht – laste ulmeromaan „Horlok“ Stalker 2010 5. koht – romaan „Hirm“ Luuletused: 1. Vanaema jutud- noorpõlve meenutamine, samal ajal töö tegemine. Tsitaat- „vestis sellest, kuidas muistse taevas oli sinisem, rohi oli rohelisem, hoopis lahkem inime“ (kirjandi teemaks noorpõlve mälestused) 2. Naistepäev- tähtpäevade olulisus inimeste jaoks . Tsitaat- „väiksel Jukul aga mure naabri-Kati koha pealt: kas on tüdruk ta või naine, kes see ikka täpselt teab.“ „Jukul aga ühest asjast tekkis selge arusaam: iga plika väiksest peale veidike on juba daam.“ (teemaks, et inimesi on tähtis meeles pidada) 3
olnud, kui meil poleks olnud Hugo Treffneri kooli". Kuni surmani oli lisaks oma kooli juhatamisele Hugo Treffner hõivatud Tartu Pushkini Tütarlastegümnaasiumis, kus ta alates 1899. aastast usuõpetuse tunde andis. Olles olnud nooruses Jakobsoni pooldaja, jäi ta selleks elu lõpuni ja koolitas oma kooli poissegi rahvuslikus vaimus. Õpilaste jaoks oli tal alati aega, sageli lõi ta nende üritustes ja etendustes kaasa, tõi neile maiustusi, vestis lugusid, viis kogu kooli teatrisse ja organiseeris huvitegevust. Nii sõjaeelses Eestis avaldatud mälestustes (Karl August Hindrey ja Karl Ast Rumor) kui ka uuemas Eesti ajakirjanduses on viidatud ka Treffneri võimalikele intiimsuhetele õpilastega. 1888. aastal abiellus Hugo Treffner Elsa Ermasega. Kuna peres lapsi ei olnud, siis pühendusid mõlemad abikaasad koolile. Elsa Treffner oli kuni Hugo surmani kooli pansionaadi juhataja.
● "Et õunapuud õitseksid" ● "Mina – kommunistlik noor" ●"Mere ja taeva vahel" Juhan Smuul "Mu noorim õde" Mu noorim õde mängis liivakastis, kui kodust alustasin sõjateed. Ma kaua, üsna kaua seisin tummalt Ta liivast kooke tegi, müüs ja ostis ja kätes hoidsin kahte liivast kätt. ja kaelas kandis rannarohust keed. Augustipäikse kõrvetades kuumalt siis lõpuks – lapse jumalagajätt... Ta käbiloomadele jutte vestis, nii lapsikuid, nii rumalaid ja häid. Ja väike käeke virgalt liiva tõstis End koduvärav avas kindlas kaares või vahel tõrjus tõrkjaid käharaid. ja vanker veeres mööda kallakut. Mull’ õeke järel’ heitis rõõmsalt naerdes Ja viimati, kui hobu rakmeis hirnus peotäie liiva, kuuma, kollakat. ja rätti surut ema vaikne nutt, siis tõusis rinda valuline õrnus Päev päeva järel – möödunud on aasta.
olnud, kui meil poleks olnud Hugo Treffneri kooli". Kuni surmani oli lisaks oma kooli juhatamisele Hugo Treffner hõivatud Tartu Pushkini Tütarlastegümnaasiumis, kus ta alates 1899. aastast usuõpetuse tunde andis. Olles olnud nooruses Jakobsoni pooldaja, jäi ta selleks elu lõpuni ja koolitas oma kooli poissegi rahvuslikus vaimus. Õpilaste jaoks oli tal alati aega, sageli lõi ta nende üritustes ja etendustes kaasa, tõi neile maiustusi, vestis lugusid, viis kogu kooli teatrisse ja organiseeris huvitegevust. Nii sõjaeelses Eestis avaldatud mälestustes (Karl August Hindrey ja Karl Ast Rumor) kui ka uuemas Eesti ajakirjanduses on viidatud ka Treffneri võimalikele intiimsuhetele õpilastega. 1888. aastal abiellus Hugo Treffner Elsa Ermasega. Kuna peres lapsi ei olnud, siis pühendusid mõlemad abikaasad koolile. Elsa Treffner oli kuni Hugo surmani kooli pansionaadi juhataja.
3.triverat 3.trivisset (ebareaalne) 1.triveramus 1.trivissemus 2.triveratis 2.trivissetis 3.triverant 3.trivissent 1.trivero 2.triveris olen väsitanud 3.triverit (tulevikus) 1.triverimus 2.triveritis 3.triverint Activum vestio, vestivi, vestitum 4-riietama Indicativu Conjuctivus Imperativus 1.vestio 1.vestiam Vesti! Riieta! 2.vestis riietan 2.vestias riietaksin Vestiti! Riietage! 3.vestit 3.vestiat 1.vestimus 1.vestiamus 2.vestitus 2.vestiatis 3.vestiunt 3.vestiant 1.vestiebam -ba 1.vestirem 2.vestiebas riietaksin -re 3.vestiebat 2.vestires riietaksin 1.vestiebamus (ebarea) 2.vestiebatis 3.vestiret 3
vabalisi mõisteid ja ka arusaamisi maailmast. Kuna Juhan Smuul sündis NSVL-u ajal, väljendab ta ka luuletustes seda aega, kus polnud õieti midagi ja oma lapsepõlvest sel ajal. Palju luuletusi on tal tehtud mere teemast ja meremeheks olemisest, n: raamatu pealkiri ,, Valus valgus " Mu noorim õde Mu noorim õde mängis liivakastis, kui kodust alustasin sõjateed. Ta liivast kooke tegi, müüs ja ostis ja kaelas kandis rannarohust keed. Ta käbiloomadele jutte vestis, nii lapsikuid, nii rumalaid ja häid. Ja väike käeke virgalt liiva tõstis või vahel tõrjus tõrkjaid käharaid. Ja viimati, kui hobu rakmeis hirnus ja rätti surut ema vaikne nutt, siis tõusis rinda valuline õrnus ja vähesõnaliseks vaibus jutt. Ma kaua, üsna kaua seisin tummalt ja kätes hoidsin kahte liivast kätt. Augustipäikse kõrvetades kuumalt siis lõpuks lapse jumalagajätt . . . End koduvärav avas kindlas kaares ja vanker veeres mööda kallakut.
tantsisid ja libedal parketil liugu lasksid. Eriti ootas Päts abiturientide päeva, mil lossiaed oli täis kilkavat noorust. Pärast 1939. a. toimunud abiturientide päeva olevat ta öelnud: ,,Oli jälle tore päev. Sai noorte keskel noor olla ja hallide argipäevade jaoks uut jõudu koguda!" Ka armastas Päts teha varahommikusi jalutukäike, kus ta siis tänavaid pühkivate kojameestega sõbralikult juttu vestis. 10 Konstantin Pätsi elutee lõppes nõukogude vaimuhaiglas 1940. aasta 23. juunil vabastati president K. Päts ametist ja küüditati koos noorema poja Viktori perekonnaga Ufa linna. 1941. aastal Päts arreteeriti, viibides seejärel mitmes erinevas vanglas. Poeg Viktor suri ja tema Siberis lesestunud abikaasa tuli koos poja Mattiga 1946. aastal tagasi Eestisse
JAM. (http://www.parnupostimees.ee/288555/mihkli-kihelkonnapaeval-raagiti-moisatest/) 2011.aastal, päev enne Mihkli laata, toimus kihelkonnapäev ja sel puhul kogunes Mihkli kirikusse umbes 400 inimest. Kontserdi andsid Gerli Padar ja Rene Soom. Müügil oli vana tehnikat, näiteks, veneaegne Druzba saag ja muud põnevat, suur valik kalapüügiriistu, kanu, kukkesid, küülikuid, suitsuliha, relvi, rõivaid, lilli, tomateid. ( http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=30205) Suurel laval vestis mahlakat juttu Küla Karla, kes oli päevajuht. Seejärel panid Halinga mehed oma puhkpilliorkestri mürtsuma. Otse lava kõrval asus laada korraldustoimkonna telk. 2012.aastal peeti Mihkli laata kahekümne neljandat korda. Kihelkonnapäev oli pühendatud valla juubelile. Kokku said kõik endised ja praegused vallajuhid. Üleminekuaastatest tegi põneva ülevaate Ülle Andrea. Kihelkonnapäeva lõpetas Margus Vaheri kontsert Mihkli kirikus. Laadapäeva juht oli Emil Rutiku
Peale sööki läksid kõik peale Illimari natukeseks magama. Niipea kui Illimari isa magama oli jäänud, hiilis Illimar välja. Seal nägi ta Hirmu Juhanit. Hirmu Juhan kutsus teda jooma ning heeringat sööma ning Illimar läkski. Juhan jõu viina, Illimarile anti vett. Illimar veetis seal tükk aega ning varsti peale magamist oligi käes uus päev. Oli pühapäev ning Illimari isa otsustas minna jalutuskäigule, mis oli ühtlasi harv ning selga pandi pidulikud pühapäevariided. Isa vestis peatuste ajal ikka mõne loo ning Lusthoones said nad kokku kolme neiu ning kirjutaja Mattieseniga. Sohvi olevat olnud Illimari pruut ning Illimar kinkis talle lilli. Sohvi oli kogukas naine heledate juustega. Õhtuhämaruses hakkasid nad liikuma tagasi kodu poole ning jätsid kahe järve vahelisel tammil hüvasti. Illimar oli väsinud ja ema seelikust kinni hoides ning pooleldi magades liikus ta koju. Järgmisel päeval ärkas Illimar vara ning otsustas siis kosja minna
Läksime spetsiaalsesse Tatami mattidega ruumi, kummardasime ning istusime põlvili matile maha, nagu kõik teised õpilased. Teed proovisin ma küll ainult ühtesorti (ainult usucha) kuid meile pakuti ka väikest jaapani maiust tee juurde. Pika istumise peale väsisid vahetusõpilastel põlved ära (jaapanlased on sellega harjunud nig ei väsi) ning meile lubati teistmoodi istuda. Õpetaja rääkis midagi terve aja ning kõik kuulasid hoolikalt. Ma pole päris kidel mida õpetaja vestis (polnud veel kuigipalju jaapani keelt jõudnud õppida) kuid tema hääl oli rahustav ning õpetliku tooniga. Meile näidati täpselt ette kuidas teetassi käes hoida ning kuidas rüübata korrektselt. Nimelt tuleb teetass kahe käeva kätte võtta ning seejärel parema käega vasakus käe olevat tassi veidi keerata. Siis võtta uuesti mõlema käega tassist kinni, ning võtta lonks, ise veidi ette kummardades. Jaapani maiustuse jaoks oli meile salfrätid ette pandud
betoonist kunstsüdamik. See hakkas tüve ja võra seestpoolt toetama. Vanad oksaaugud kujundati tuulutuskäikudeks, et tüvi seestpoolt ei kopitaks. Avaused kaeti metallvõrguga lindude eest, kellel võiks tulla tahtmine sinna pesa rajada. Tüve hargnemiskohta ehitati raudluuk, kui peaks olema tarvis pääseda tüve sisemusse kunstsüdamikku parandama. Tamme-Lauri tamme kohta on teada mitmeid rahvajutte. 1979.aastal vestis lugusid Tamme-Lauri talus elanud 76-aastane Ella Alliksaar. Ta kõneles, et puu olevat kasvama läinud Rootsi kuninga maa sisse löödud vehmrist (vankri aisast). Mäletavasti tuntakse sarnast jutumotiivi mitmete põlispuude kohta Eestis. Ella lisas, et kuningas olevat lubanud siis, kui puu kasvama läheb, Eestisse tagasi tulla. Veel meenutas vanaa naine, et lapsena oli ta tamme lähedal tihti seakarjas. Sigadele meeldisid tammetõrud, mis sügiseti puult pudenesid. Kui vihma hakkas sadama,
Zara vastas, et palju. Zara oli jälle paanikas ja ei osanud enam valet välja mõtelda ning rääkis ausalt ära, et ta pole ettekandja. Ta rääkis et käis koos Pasaga Kanadas puhkusel ja sõitsid seal koguaeg musta autoga ja Zara kandis koguaeg erinevaid kasukaid. Aliide jättis nüüdseks Zara rahule. 1991 Berliin Zara ärkas ukse kõrval madratsil. Teiselpool ust oli Pasa ja Lavrenti. Vartsi pidi saabuma esimene klient. Lavrenti vestis puust tüdrukutele harjutamise vahendeid. Zara ei saanud eelmisel õhtul hästi hakkama Autobahni ääres, besniinijaams oli palju veokeid ja mehi aga Zara ei suutnud kedagi endaga meelitada. Pasa tiris Zara autosse ja pahandas. Pasa rääkis Lavrentile oma suurtest plaanidest tatoveerimis stuudio rajamisega. Lavrenti ja teised pidasidd plaani naljakaks sest sel ajal oleks võinud tahta palju enamat. Pasa harjutas tatoveerimist tüdrukute peal keda ta enam ringlusesse ei saatnud, näiteks Katja
ta kaasas kannab lippu kaht, sest märguandmiseks on need. Kui tõstab lipu punase, see tähendab, et seisata; kui aga tõstab kollase, siis: jätka sõitu, kihuta! Kaks rauast niiti mööda maad nii väga pikad, pikad need; neid mööda sõita, sõita saad nii kaugele, kui jätkub teed. Tuulik Miku võttis pilpapuu, vestis sellest tuuliku. Nüüd see õuel vuriseb, vuriseb ja suriseb. Isa tuleb koormaga, põllult koju viljaga, ütleb: ,,Varsti rehi maas, siis peab jahvatama taas." Miku kostab isale: ,,Ära mine veskile! Minul tuulik õue pääl, sa võid jahvatada sääl. See teeb püüli sõreda, kruubitangu toreda. Kuuled, kuidas vuriseb, vuriseb ja suriseb?" Isa vaikselt naeratab, Miku õlga patsutab: ,,Võib ju olla, tuleb aeg,
.. ~ etiam gen. utrusque, dat. utrque kumbki, mitte ainult ... vaid ka mõlemad vrus, a, um tõeline, õige tilis, e kasulik, tulus vester, tra, trum pron. poss. teie (oma) tor, sus sum, t tarvitama, kasutama; vestgium, i n jalajälg, jälg; märk, tunnus; rakendama; suhtlema, läbi käima (asu)koht, paik utrimque adv. mõlemal(t) pool(t) vestis, is f rõivas(tus) utrum adv. kas; (kaksikküsimuses) kas ... või vetus, veteris adi., abl. vetere; nom. pl. n uxor, ris f abielunaine, abikaasa vetera, gen. veterum (comp. vetustior, ius; vacuus, a, um tühi, vaba, ilma (milletagi) superl. veterrimus, a, um) vana vadum, n madal koht vees, koole vex, v, tum, re kõigutama, raputama; vald adv. tugevasti, väga; (vastusena) (tõsi) laastama, rüüstama; häirima, vaevama
annaabi.ee 
