Välised analüsaatorid, mis võttavad vastu ärritusi väliskeskkonnast 2. Sisenemised analüsaatorid, mis võttavad vastu ärritusi organismi sisekeskkonnast. Väliste analüsaatorite hulka kuuluvad nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maistmis- ja taktiilsed analüsaatorid. Sisemised analüsaatorid on keemilised, ja baroretseptiivsed. Mõningad analüsaatorid võivad erutuda nii sise- kui ka välisärritajate toimel. Need on näiteks temperatuuri-, valu-, vestibulaarsed ja liigutusanalüsaatorid. Mõningatel juhtudel ärritusi adaptatsiooni tõttu enam ei tajuta. Näiteks ei tunne inimene kaua ruumis istudes enam lõhna, mida tundis ruumi sisenemisel. Adaptatsioon iseloomustab suurt spetsiifilust. Adapteerides tugevateke ja väga kõrgetele toonidele, säilib tundlikkus madalate toonide suhtes. Adaptatsiooni füsioloogiline tähtsus seisneb kesknärvisüsteemi efektiivse töö tagamises optimaalse
paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. Sümptomid: püsiv halvalõhnaline voolus kõrvast + kuulmislangus. Lisaks valu ja survetunne kõrvas, pearinglus. Kaasasündinud kolesteatoomi puhul võivad kaebused pikka aega täiesti puududa, sest kuulmise nõrkus ühes kõrvas võib jääda tähelepanuta. Objektiivne leid: püsiperforatsioon, näonärvi võimalik parees. Diagnoosimine – vaatlus, audiogramm (õhu-luu diferents), vestibulaarsed testid, CT. Ravi: konservatiivne ravi eakatel soodsa kulu korral (puhastamine + lokaalne AB). Kirurgilise ravi esimeses etapis toimub kolesteatoomi radikaalne eemaldamine ja võimalusel erodeerunud luukoe asendamine. Teises etapis taastatakse kuulmine.Tüsistused kuulmislangus, pearinglus, näonärvi halvatus, meningiit. Kuulmislangus. Kuulmislanguse põhjused ja klassifikatsioon kahjustuse asukoha järgi. - konduktiivne – heli juhtimise takistus e
Basilaarmembraanil asuvad karvarakud,mille jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga.Tekib sensoripotensiaal,mis kutsub teonärvis esile erutuse (aktsioonipotensiaalide jada). Kuulmisteede tsentraalsed teed:Teonärvituumadest algavad närvikiud moodustavad trapetskeha.Kuulmiskorteks asub ülemises oimukäärus,eristatakse primaarset A I ja sekundaarset AII auditoorset välja.Õhuvõnkumisi vahendab ovaalakna membraan.? 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tasakaalumeele moodustavad:esik ja kolm poolringkanalit. Esikus asuvad tähnielundid-mõik ja ümarkotike-sest sensor rahud asuvad mõigu ja ümarkotikese tähnidel.Luu poolringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfiga.Kolm poolringkanalit ülemine, tagumine,külgmine-on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt
Basilaarmembraanil asuvad karvarakud,mille jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga.Tekib sensoripotensiaal,mis kutsub teonärvis esile erutuse (aktsioonipotensiaalide jada). Kuulmisteede tsentraalsed teed:Teonärvituumadest algavad närvikiud moodustavad trapetskeha.Kuulmiskorteks asub ülemises oimukäärus,eristatakse primaarset A I ja sekundaarset AII auditoorset välja.Õhuvõnkumisi vahendab ovaalakna membraan.? 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tasakaalumeele moodustavad:esik ja kolm poolringkanalit. Esikus asuvad tähnielundid-mõik ja ümarkotike-sest sensor rahud asuvad mõigu ja ümarkotikese tähnidel.Luu poolringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfiga.Kolm poolringkanalit ülemine, tagumine,külgmine-on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt
asuvas kuulmiskorteksis. Kuulmiskorteks asub ülemises oimukäärus. Eristatakse primaarset AI ja sekundaarset A II auditoorset välja. A II ja 22 Brodmani väli on nn wernicke kõnekeskuseks, mis on seotud kõnest arusaamisega. Kuulmisele assotsiatiivsed teed ühendavad parema ja vasaku ajupoolkera vastavaid alusid, moodustavad ühendusi retikulaarformatsiooniga ning selle kaudu suurajukoorega. 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tasakaalumeele- e vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Tasakaaluelund ja kuulmiselund koos kuuluvad kilelabürindi koostisesse. Kilelabürinti täitvat vedelikku nimetatakse endolümfiks, teda ümbritsevat vedelikku perilümfiks. Tasakaaluelundis on 2
kuulmiskorteksis. Kuulmiskorteks asub ülemises oimukäärus. Eristatakse primaarset A I ja sekundaarset A II auditoorset välja. A II ja 22. Brodmanni väli on nn Wernicke kõnekeskuseks, mis on seotud kõest arusaamisega. Kuulmismeele assotsiatiivsed teed ühendavad parema ja vasaku ajupoolkera vastavaid alasid, moodustavad ühendusi retikulaarformatsiooniga ning selle kaudu suurajukoorega. 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tasakaalumeele- e vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Nii nagu nägemis- ja kuulmismeele puhulgi on tegemist paarlilise elundiga. Esikus asuvad mõik ja ümarkotike. Neid nim ka tähnelunditeks, sest senorirakud asuvad mõigu ja ümarkotikese tähnidel. Luu
suudavad neuronid analüüsida heli suunda. Madalaimad helid, mida inimene kuuleb, on sagedusega umbes 15-20 Hz. Kuulmismeele 41. Brodmanni välja kahjustus põhjustab totaalse kurtuse. 42. Brodmanni välja kahjustus kutsub esile kuuldud sõnade mõistmise häired. Selline isik kuuleb sõnu, aru nendest aga ei saa. Kuulmismeele uurimisel mõõdetakse erineva kõrgusega helide absoluutseid kuulmislävesid audiomeetri abil. 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tähnielund: macula utriculi ja macula sacculi. Otoliitmembraan. Vestibulaarsed ripsrakud: sensoripotentsiaali teke. Poolringkanalid: cristae ampullares, cupula. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad närviteed. Esikunärvi tuumad ja nende olulisemad seosed teiste ajuosadega. Vestibulaarrefleksid. Nüstagm.
selgmise ja kõhtmise tuumani. Kuulmismeele tsentraalsed teed. Teonärvituumadest algavad närvikiud moodustavad trapetskeha, seal lähevad kuulmisteed üle teise ajupoolde ja ülenevad lateraallinguna. Trapetskeha ja lateraallingu tuumades toimub ümberlülitus kolmandatele närvirakkudele, mille jätked lõpevad ülemises oimukäärus asuvas kuulmiskorteksis. 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tasakaalumeele- e vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Esikus asuvad mõik ja ümarkotike. Neid nim ka tähnielunditeks, sest sensorirakud asuvad mõigu ja ümarkotikese tähnidel. Luu poolringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfiga.
poolringkanalites paikneva zelatiinkupli harja painduma liigutuse algul kiirendusele vastasuunas ning liigutuse lõppemisel aeglustumisele vastassuunas. Kupli harja paindumine painutab selles olevate karvarakkude karvakesi, mis edastavad ajju teate (nii positiivse kui negatiivse) kiirenduse tekkimise kohta. Poolringkanalid on nurkkiirenduste registreerimisel tundlikumad kui joonkiirendustele reageerides. Vestibulaarsed ja kinesteetilised reaktsioonid ei ole tüüpiliselt selgelt teadvustatavad, ent spetsiaalse tähelepanu pööramisel neile suudame neid siiski tunnetada. Tavaliselt tunnetame me ainult vestibulaarsüsteemi tugevaid reaktsioone ja neidki kaudselt pearingluse ja iiveldusena. HAISTMISMEEL Haistmismeel on üks kahest keemilisest meelest maitsmise kõrval. Haistmine on evolutsiooniliselt
annaabi.ee 
