(1803-1882) 1. Elu (lk 72) 2. Looming (lk 53-56) kuni ,,kalevipojani" 3. Vana õpik lk 50-55 3) sündis Virumaal Jõepere mõisa kkingsepa pojana. Ta jõudis ülikoolihariduse ja arstikutseni ning rahvusvaheliselt tunnustatud kirjaniku kuulsuseni. Ta sai kirjanduslikke mõjutusi juba lapsena, kuulates Kaarli mõisateenri Kitlepi suust lugusid muistsest cägilasest Kalevipojast ning hiljem Ohulepa mõisa toapoisi Jakobi vestetud tõsiseid ja naljakaid rahvajutte. Kreutzwaldi huvi kirjanduse vastu süvenes ja arenes õpingute ajal Tartu Ülikoolis ja suhtlemises Faehlmanniga. Rakenduse leidis see Võru-aastail (1833-1877), mil ta pühendus arstitöö kõrvalt kirjanduslikele harrastustele. Suur osa Kreutzwaldi varasemast loomingust on rahvavalgustusliku (kasvatava, hariva) eesmärgiga. Ta kirjutas karskusteemalise jutu ,,Wina-katk" (1840), millega võitles joomapahe vastu ja soovitas asutada Eestis karskusseltse.
muutusi. 1981.aastal ilmus tal suur lasteromaan «Röövlitütar Ronja» (eesti keeles 1996). Ühtlasi hülgas ta neil aastakümnetel oma tagasitõmbunud eluhoiaku ja kujunes Rootsi ühiskonnas üheks kaalukamaks avaliku arvamuse kujundajaks. Jätkuvalt kasvas tema rahvusvaheline kuulsus. Astrid Lindgrenile on jagatud tunnustust ja auhindu kogu maailmas. Tema loomingut on palju uuritud ja selle üle arutletud. Sisuliselt ju Astrid Lindgren meie keskel viibiski oma raamatute kaudu. Tema vestetud lood aitasid ja aitavad siiani sisustada märkimisväärse hulga eestlaste lapsepõlve. Sajandivahetusel Eesti lastekirjanduse teabekeskuse poolt korraldatud rahvaküsitluses olid tema "Bullerby lapsed" eestlaste lapsepõlves enimloetud raamat, edastades vaid napilt "Pipi Pikksukka". "Pipit" nimetati ka ühe esimese tõlketeosena Piibli järel Eesti elu enim mõjutanud raamatute nimekirjas. Lindgren on öelnud: ,,Kui ma olen kas või ühte kurba lapsepõlve rõõmu
Ta oli esimene tuntud Ameerika kirjanik, kes üritas elatuda vaid kirjutamisest, mistõttu möödus tema elu ja karjäär rahalises kitsikuses. *E.A. Poe tsitaat: Mul on suur usk lollidesse, mu sõbrad nimetavad seda enesekindluseks. 4) Hans Christian Andersen *Hans Christian Andersen (2. aprill 1805 Odense - 4. august 1875) oli Taani kirjanik. *Hans Christian Andersen sündis Taanis Odense linnakeses lihtsas perekonnas. *Hans Christian Anderseni muinasjuttude esimene väljaanne "Lastele vestetud muinasjutud" ilmus 1835. aastal. *Anderseni kuulsaimate kunstmuinasjuttude seas on: "Pöial-Liisi" "Väike merineitsi" "Vankumatu tinasõdur" "Inetu pardipoeg" "Lumekuninganna" "Tütarlaps väävlitikkudega" "Metsluiged" *Aastast 1967 tähistatakse Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva rahvusvahelise lasteraamatupäevana. 5) Walter Scott *Sir Walter Scott (15. august 1771 - 21. september 1832) oli šoti kirjanik.
Grete, Rapuntsel. Hans Christian Andersen(1805-1875) Taani kirjanik. Enim tuntud on tema muinasjutud (156), kuid ta kirjutas ka reisikirju, kuus romaani, viiskümmend näidendit ja üle tuhande luuletuse. Looming: Tuntud kunstmuinasjuttude loojana. Tema muinasjuttudes esineb topeltadresseering. Tema muinasjutte on tõlgitud 125 keelde ning neist inspireerituna on loodud näidendeid, ballette ja filme. Anderseni muinasjuttude esimene väljaanne "Lastele vestetud muinasjutud" ilmus 1835. Aastal. Aastast 1967 tähistatakse Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva rahvusvahelise lasteraamatupäevana. Enim tuntud kunstmuinasjutud: Pöialliisi, Väike merineitsi, Vankumatu tinasõdur, Inetu pardipoeg, Lumekuninganna, Tütarlaps väävlitikkudega, Metsluiged, Tuleraud, Printsess hernel, Punased kingad, Lugu ühest emast, Väikese Ida lilled, Keisri uued rõiva Punamütsike Vennad Grimmid Perrault
Mulgimaal kantud pelts - pikk-kuuega materjalilt ja lõikelt ühtiv kaunistusteta lühike kuub. Töörõivad õmmeldi linasest või takusest, talveks ka poolvillasest riidest ilma kaunistusteta. Naistel püsis lihtne takune või linane valge või puukoortega tumedaks värvitud, hiljem ka potisinine tööseelik kuni linnamoele üleminekuni. Meeste tööpükstele õmmeldi pidulike vask- või tinanööpide asemel puupulgast vestetud pöörad. Tööl kanti ka vanu pidulikke rõivaesemeid, millelt nende ilustused ära harutati. Kohustuslik rõivaese töö juures oli vöö. Vöö kandmist põhjendati nii rahvameditsiini kui mitmete maagiliste uskumustega. Näiteks arvati naiste vööl olevat haigusi peletav ja ka sigivust edendav jõud. Üldlevinud arvamuse kohaselt andis vöö raske töö juures tugevust ja hoidis ära venitusi. Vöö kandmise tähtsust just
Metsik-Lääs). Ajastu Baltasar Gracian, Pedro Voltaire ,,Zadig ehk Saatus", G. C. Byron ,,Don Juan", john kirjanduse Calderon, Moliere, Charles de Montesquieu Keats, Hans Christian olulised ,,Misantroop", ,,Tartuffe". ,,Pärsia kirjad", Rousseau Andersen ,,Lastele vestetud autorid nende ,,Pihtimused", Denis Diderot muinasjutud", F. R. (tipp)teosed. ,,Vallaspoeg", de Chateaubriand ,,Ristiusu Beaumarchais ,,Sevilla vaim", Victor Hugo habemeajaja", ,,Figaro pulm", ,,Jumalaema kirik Pariisis",
-laastude kiskumine. Katusepilpad kisti peamiselt männist, vähemal määral ka haavast ja kuusest. Tavalisemad abivahendid pilpakiskumiseks olid pilpa-liimeister ja pilpapink. Pilpa-liimeister oli tugev lühikese ja laia teraga ning täisnurgi käepidemetega liimeister, mille terale käis peale kruvide varal lähemale või kaugemale nigutatav raudklapp. Viimase abil sai tellida pilbaste paksust. Pilpapink oli samasugune nagu ratta tegemisel kasutatav kodarapink. Kirvega parajamõõduliseks vestetud neljakandiline pilpalõmm suruti sellel pilbaste kiskumiseks jalgadega kahe tulba vahele kinni. Pilpad kisti toorest puust. Seisnud puud leotati enne kiskumist mõni nädal vees, et puu muutuks sitkemaks. Pilpa 2 kindlaks kujunenud pikkus oli 17 tolli, laius 2,5 tolli. Männipilbaste paksusoli tavaliselt 1/8 või 1/10 tolli, kuna haavapilpad, mis pole nii vastupidavad, kisti kaks korda paksemad. Et pilpa
,,Punamütsike", ,,Hans ja Grete". Saksa romantiline muinasjutt mõjutas paljude maade kirjandust nii on ka taani romantismis tunda tugevaid saksa mõjusid. Rahvaloomingust pärit juttude kõrval on tuntud ka kunstmuinasjutt( välja mõeldud autori poolt järgides muinasjutureegleid). Kunstmuinasjutu kui maailmakirjanduse zanri rajaja ning suurima meistri au kuulub taani kirjanikule Hans Christian Andersenile. Anderseni muinasjuttude esimene raamat ,,Lastele vestetud muinasjutud" ilmus 1835 aastal. Kuigi Andersenilt on ilmunud ka teistsugust kirjandust põhineb tema maailmakuulsus just muinasjuttudel. Muinasjuttude, millele on omane lüüriline ja filosoofilis-psühholoogiline põhitoon. Anderseni muinasjutud lõppevad tihti kurvalt ja tekitavad lugejaid sügavaid emotsioone. Nt: ,,Merineitsi", ,,Inetu pardipoeg", ,,Geisri uued rõivad", ,,Metsluiged", ,,Karikakar" Kolmas kuulus muinasjutumeister maailmakirjanduses on prantsusekirjanik Charles Perrault,
aastal õppekoha Slagelse ladina koolis. 5. Aastast 1967 tähistatakse Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva rahvusvahelise lasteraamatupäevana. Looming: 1. Tema muinasjutte on tõlgitud 125 keelde ning neist inspireerituna on loodud näidendeid, ballette ja filme. 2. Tema esimene näidend Kuninglikus Teatris etendus 1829. aastal. Järgmisel aastal ilmus esimene luulekogu. 3. Anderseni muinasjuttude esimene väljaanne "Lastele vestetud muinasjutud" ilmus 1835. aastal. 4. Samal aastal ilmus ka tema esimene romaan "Improvisatoren", mis saavutas kiiresti rahvusvahelise edu. 5. Aastal 1822 oli ta avaldanud oma esimese teose "Ungdoms-Forsøg" pseudonüümi Villiam Christian Walter all Aleksandr Sergejevits Puskin Elu: 1. Elas aastatel 1799 1837. 2. Suvekuud 18051810 veetis tulevane luuletaja tavaliselt oma emapoolse vanaema Marija Aleksejevna Hannibali juures Zahharovo külas.
Hans Christian Andersen (1805-1875) Andersen on sündinud Odensi linnas vaese kingsepa ja pesunaise pojana. Ta ise pidas ennast romaani- ja näitekirjanikuks ja alles seejärel muinasjutukirjanikuks. Osa Anderseni varaseid loometöid ilmus kogus ,,Nooruskatsetused". Tema kirjanikuisiksuse mõjutasid tugevasti kokkupuuted romantikutega, kelle hulgas olid Hugo, Dumas, Heine. Üheks suurimaks eeskujuks sai Andersenile Hoffmann. Anderseni muinasjuttude esimene raamat ,,Latele vestetud muinasjutud" ilmus 1835. aastal, sellele järgnesid üha uued ja uued täiendatud väljaanded. Eraelus oli Andersen üksildane. ,,Muinasjutud on hiilgav, maailma kauneim kuld, seesama kuld, mis tulukesena sädeleb laste silmades, naeruna heliseb nii laste kui ka vanemate suus." ,,Printsess herneteral", ,,Pöial-Liisi", ,,Väike merineitsi", ,,Inetu pardipoeg", ,,Keisri uued rõivad" jpm. Heinrich Heine (1797-1856)
pidada. Selliseid hingi ei võeta taevasse ega põrgusse vastu, vaid nad rändavad igavese juudi moodi õhus edasi, tahtes inimestele kätte maksta seda kurja, mis neile tehtud. Kuidas peletada luupainajat? Et luupainajaks ei käi lihast-verest inimene, vaid temast eraldunud hing, siis ei peata teda ükski uks ega lukk. Tavaliselt tuleb tont öösel, kui ohver magab. Luupainaja vastu aitab mõne paikkonna uskumuse järgi see, kui teda puust vestetud pussiga visata. Mõnel pool soovitatakse aga kõik majapraod pihlakapuust pulkadega kinni taguda (pihlakas on vanarahva püha puu). Samas ei pruugi luupainaja siis enam majast välja pääseda. Kasulik olevat välja uurida, kes on see kuri inimene, kes sul luupainajaks käib. Kui tema nime hüüda, jätvat tont ohvri rahule. Veel aitavat magades käte-jalgade ristihoidmine. Helme kandis soovitatakse pärast painaja
pidulikul kätteandmisel, pankurite, väliskülaliste ja kroonprintsess Victoria juuresolekul: "Te annate aasta rootslase tiitli isikule, kes on iidvana, poolpime, poolkurt ja täiesti hull. Me ei peaks seda nii laialt kuulutama!" Lingren ise oli veendunud, et kõik, mis maailmas toimub, on enne toimunud juba kellegi kujutluses. Ta lootis, et vägivallatuse põhimõte jõuab tema lugejani tema loomingu kaudu. KOKKUVÕTE Astrid Lindgren viibis meie keskel oma raamatute kaudu. Tema vestetud lood aitasid ja aitavad siiani sisustada märkimisväärse hulga eestlaste lapsepõlve. Sajandivahetusel Eesti lastekirjanduse teabekeskuse poolt korraldatud rahvaküsitluses olid tema "Bullerby lapsed" eestlaste lapsepõlves enimloetud raamat, edastades vaid napilt "Pipi Pikksukka". "Pipit" nimetati ka ühe esimese tõlketeosena Piibli järel Eesti elu enim mõjutanud raamatute nimekirjas. Täiskasvanud lugejad avavad selliseid raamatuid nagu "Väikevend ja Karlsson katuselt",
Ühes jutustava kunsti arenguga järjest intensiivsemalt esile realistlikud tendentsid, pannes end järjekindlalt maksma juba romantikas. Luuletajat-kirjanikku, keda kõige sagedamini on hakatud mainima esimese realistina taani kirjanduses on Jyllandi vaimulik Steen Steensen Blicher (1782-1848). Tema loomingut on kaasaeg õieti vähe osanud hinnata ja alles uuem aeg on osutanud lugupidamist tema kunstile. Blicheri lüürilisi luuletisi, elavas rahvakeeles jutustatud novelle ja antikiseerivalt vestetud minevikulugusid varjutab omapärane nukrus või ka nukker huumor: jutukogu ,,Sidimistuba" 1842, ,,Külaköstri päevik" 1824. Ta oli Jyllandi looduse ja rahva laulik. Nii ilmneb ka lüürikas teatav tõelikkusele lähenemise tendents, tõmmates kindla piiri vana ja uue romantismi vahele. Ometi kuuluvad kõik need luuletajad oma elutundelt ja maitselt veel romantismi hilisemasse ajajärku (poeetilisse realismi) või vähemasti seisavad selle piirimail.
annaabi.ee 
