Mis on katlakivi? Katlakivi on karbonaatidest koosnev sade. mis tekib vesinikkarbonaate sisaldava kareda vee kuumutamisel.katlakivi on kahjulik suurtes veemahutites, selle vältimiseks tuleb kasutada vee pehmendajaid. Kas katlakivi on ohtlik??? Kare vesi inimese tervisele ohtu ei kujuta (rauarikka veega pestes muutuvad vaid hambad pruunikaks ja juuksed tuhmiks), kuid lühendab kuumutusseadmete eluiga. Lisaks kõigele on katlakivi soojusisolaator. Seetõttu suurendab boilerite, pesumasinate ja
Karbonaatne ehk mööduv ja mittekarbonaatne ehk jääv karedus. Esimest (põhjus. Kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees) eemaldatakse kuumutamisel, kuid see tekitab katlakivi. Teist (kaltsiumi- ja magneesiumsoolad kloriidid, sulfaadid jne) ei saa eemaldada. Karstinähtus - selle käigus reageerib lubjakivi vee ja süsihappegaasiga ning saaduseks on lahustuv sool Katlakivi põhiliselt kaltsium- ja magneesiumkarbonaadist koosnev sade, mis tekib vesinikkarbonaate sisaldava kareda vee kuumutamisel Katlakivi eemaldamine - seda saab eemaldada äädikaga (CH3COOH) Kriit - CaCO3 ehk kaltsiumkarbonaat Kustutamata lubi kaltsiumoksiidi argielus kasutatav nimetus Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiidi argielus kasutatav nimetus Le Chatelier´i printsiip pöörduva protsessi korral nihkub tasakaal alati vastassuunas tekitatud muutustele ehk süsteem soovib taastada esialgset olukorda
Väikestes kogustes CO sissehingamine ei ole ohtlik, suurema konsentratsiooni korral võib aga põhjustada lämbumist. Süsinikdioksiid ei põle ja takistab ka enamiku teiste ainete põlemist. Sellepärast kasutatakse vedelat süsinikdioksiidi tulekustutites. Süsinikdioksiid on happeline oksiid. Reageerimisel veega moodustab ta ebapüsiva süsihappe. Süsinikdioksiid reageerib happelise oksiiidina aluste ja alusteliste oksiididega moodustades süsihappes sooli- karbonaate või vesinikkarbonaate. Laboratoorselt saadakse süsinikdioksiidi karbonaatide ( marmor ) reageerimisel tugevate (sool)hapetega.
Niisugust vett mis sisaldab märgatavas koguses Ca2+ ja Mg2+ ioone, nim. Karedaks veeks. Karedas vees seep ei vahuta. Eristatatkse karbonaatset eh mööduvat ja mittekarbonaatset ehk jääv karedus. Jääv karedus on põhjustatud teistest vees lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumisooladest (kloriididest jt.)Niisugune karedus vee kuumutamisel ei kao. Mööduv karedus on põhjustatud kaltsiumi ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemisel vees. Katlakivi on karbonaatidest koosnev sade, mis tekib vesinikkarbonaate sisaldava kareda vee kuumutamisel (keetmisel). Pehme vesi on vesi, mida iseloomustab väike või olematu kaltsiumi- ja magneesiumiioonide sisaldus (võrrelduna kareda veega).Pehme veega on näiteks sood ja graniidi ning sellele sarnaneva koostisega kristalsete kivimitega kokkupuutunud veed, sest neis on madal kaltsiumi- ja magneesiumisisaldus. Tänapäeval üks levinuimad vee pehmendamise meetodeid on ioniitide kasutamine
2NaHCO3+H2SO4+2H20+2CO2 Tugeval jahutamisel tardub CO2 tahkeks, jääga sarnaseks massiks-,,kuivaks jääks", mida rakendatakse toiduainete(näiteks jäätise) säilitamisel. CO2 lahustub vees, osaliselt veega reageerides, seejuures moodustub kasealuseline hape süsihape, mis nõrga dissotsieerub peamiselt esimese järgust CO2+H2OH2CO3H++HCO3- CO2 on happeline oksiid ning reageerib metallioksiididega ja hüdroksiididega moodustades süsihappesoolasid-karbonaate(CaCO3, Na2CO3) ja vesinikkarbonaate[Ca(HCO3)2, NaHCO3]. Kõik karbonaadid reageerivad hapetega, kusjuures eraldub CO2. Seda reaktsiooni kasutatakse karbonaatide määramiseks. Kuumutamisel karbonaadid(välja arvatud leelismetallide karbonaadid) lagunevad: CaCO3CaO+CO2 Karbiidid Need on metallide( ja mõningatre mittemetallide, näiteks räni) ühendid süsinikuga: 1) soolataolised karbiidid, milles aatomite vahel on iooniline side(caC2, Al4C3). Veega reageerimisel eraldub süsivesinik.
happelise faasi kestel) ja rohkesti raskelt lagunevaid komponente nagu fulvo ja humiini sarnased koostisosad. (Kapak 2004: 25) 2) Anorgaanilised makrokomponendid: Ca, Mg, Na, K,NH4, Fe, Mn, Cl, SO4 ja HCO3 3) Raskemetallid:Cd, Cr, Cu, Pb, Ni ja Zn. 4) Ksenobiootilised orgaanilised komponendid, mis tulenevad kodumajapidamisest või tööstuslikest kemikaalidest. Need sisaldavad teiste seas hulgaliselt aromaatseid vesinikkarbonaate, fenoole, kloreeritud aromaatseid ühendeid, pestitsiide jt. Veel võib leida prügilast boori, sulfiide, arseeni, seleeni, baariumi, liitiumi, elavhõbedat ja koobaltit. (Peet 2004: 9-10) 7 5. Prügila sulgemise võimalikud variandid 1. Keskkonnamõjude hindamine: Vastavalt jäätmekäitlusseadusele peab prügila sulgemiskava koostamisel arvestama
2) lahuses lahustunud aineid doseeritakse vajalikesse süsteemidesse. 12. Loodusliku vee koostis.:Loodusliku vee põhilised koostisained on: H2O,Ca²+,Mg²+,Fe²+,Na+,K+,Cl-,SO4²+,H+,OH- ja muda, savi . vee karedus on tingitud peamiselt tingitud Mg ja Ca sooladest. Karedust väljendatakse katlakivi tekitavate Ca ja Mg soolade sisaldusega vees (mg- ekv)/dm² jaotatakse mööduvaks ja jäävaks kareduseks. Mööduvat karedust põhjustavaid vesinikkarbonaate eemaldatak se keetmisel. Püsiva kareduse põhjustavad CaCl2,CaSO4, Mg SO4,MgCl, mis keetmisel ei kõrvaldu. Pehmendamiseks kasutatakse 2 meetodit,keemilist meetodit, mis on vähe efektiivne ja mida enam ei kasutata(Na2CO3, Ca(OH) 2) ja iooni vahetus meetodit (ioniidid). Vee kuumutamisel üle 65 C laguneb HCO3 =H+ +CO3²-, siis sadestub välja CaCO3,mis on katlakivi põhikompo- nent, milles on veel Fe2O3*n*H2O ja CaMg(CO3). Põhjavee kokkupuutel õhuga tekivad
CO2 lahustub vees, osaliselt veega reageerides, seejuures moodustub nõrk kahealuseline hape süsihape: CO2+H2O=H2CO3=H++HCO-3 HCO-3H++CO2-3 Nõrga happena dissotsieerub süsihape peamiselt esimeses järgus CO2 on happeline oksiid ning reageerib metallioksiidide ja hüdroksiididega: CO2+CaO=CaCO3 (kaltsiumkarbonaat) CO2+2KOH=K2CO3+H2O CO2+NaOH=NaHCO3 moodustades süsihappesoolasid--karbonaate (CaCO3, Na2CO3) ja vesinikkarbonaate {Ca(HCO3)2, NaHCO3}. Kõik karbonaadid reageerivad hapetega, kusjuures eraldub CO2. Seda reaktsiooni kasutatakse karbonaatide määramiseks: Na2CO3+2HCl=2NaCl+H2O+CO2 Kuumutamisel karbonaadid (välja arvatud leelismetallide karbonaadid) lagunevad: CaCO3=CaO+CO2 6. Karbiidid on metallide (ja mõningate mittemetallide, näiteks räni) ühendid süsinikuga. Karbiidid jaotatakse 3 rühma: a) soolataolised karbiidid, milles aatomite vahel on iooniline side (CaC2, Al4C3)
12. Loodusliku vee põhilised koostisained on: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO42-, H+, OH- ja muda, savi. Vett nimet. karedaks, kui ta sisaldab mitmesuguseid lahustunud lisandeid, peamiselt Ca ja Mg soolasid. Karedust väljendatakse katlakivi tekitavate Ca ja Mg soolade sisaldusega vees; karedust mõõdetakse milligrammekvivalentides 1 l vee kohta( mg- ekv/l). Karedust jaotatakse mööduvaks ja püsivaks kareduseks. Mööduvat karedust põhjustavaid vesinikkarbonaate eemaldatakse keetmisel. Püsiva kareduse põhjustavad CaCl2, CaSO4, MgSO4, MgCl2, mis keetmisel ei kõrvaldu. Vett pehmendatakse kas termokeemiliselt või ioonivahetuse meetodit kasutades. Viimane meetod on tõhusam ja seda kasutat. rohkem; põhineb kationiitide kasutamisel. vee kuumutamisel üle 650C laguneb HCO3àH++CO32- ja veest sadeneb välja CaCO3, mis on katlakivi põhikomponent. Fe2+ ioone sisaldava vee (põhjavee) kokkupuutel õhuga tekib vees Fe(OH)2 sade (punakaspruun)
Mittekarbonaatne karedus=üldine karedus- karbonaatne karedus. Seda nim ka püsivaks kareduseks, sest ei kõrvaldu keetmisel. Vee üldine karedus- mööduv karedus= jäävkaredus. 5,2-4,1=1,1 [mmol/dm 3] Jäävkareduse olemasolu näitab, et isegi vee pehmendamisel jääb mingil määral vette Ca ja Mg osakesi. Karedust väljendatakse katlakivi tekitavate Ca ja Mg soolade sisaldusega vees (mg-ekv)/dm². Mööduvat karedust põhjustavaid vesinikkarbonaate eemaldatakse keetmisel. Püsiva kareduse põhjustavad CaCl2,CaSO4, Mg SO4,MgCl, mis keetmisel ei kõrvaldu. Pehmendamiseks kasutatakse 2 meetodit: keemilist meetodit, mis on vähe efektiivne ja mida enam ei kasutata(Na2CO3, Ca(OH) 2) ja ioonvahetus meetodit (ioniidid). Ioonvahetajad tahked ained, millel on omadus vahetada oma struktuuris olevaid mõningaid ioone lahuses olevate ioonde vastu. Katioone vahetavad kationiidid ja anioone vahetavad anioniidid. Vahetuskatioonid Na + ja H+;
OH- + tahked peendisperssed ained (muda, savi jne) ning mikroorganismid. Vett nimetatakse karedaks, kui ta sisaldab mitmesuguseid lahustunud lisandeid, peamiselt Ca ja Mg soolasid. Karedust väljendatakse katlakivi tekitavate Ca ja Mg soolade sisaldusega vees; karedust mõõdetakse milligrammekvivalentides 1 l vee kohta (mg-ekv/l). Karedust jaotatakse mööduvaks ja püsivaks kareduseks. Mööduvat karedust põhjustavaid vesinikkarbonaate eemaldatakse keetmisel. Püsiva kareduse põhjustavad CaCl 2, CaSO4, MgSO4, MgCl2, mis keetmisel ei kõrvaldu. Vee pehmendamiseks töödeldakse looduslikku vett ioonvahetajatega. Ioonivahetus kare vesi lastakse läbi ioonfiltri, milles sisalduvad ioniidid (tahke teraline mass) eemaldavad vees leiduvad lisandioonid. On kahte tüüpi ioniite: kationiidid - eemaldavad vees leiduvad katioonid; anioniidid - eemaldavad anioonid
annaabi.ee 
