järjestustest. Eksport tuumast toimub impordiga sarnase mehhanismi abil, ainult vastassuunas. Paljud valgud sisaldavad nii NLS-e kui ka NES-e, mis tähendab, et nad liiguvad pidevalt edasi-tagasi tuuma ja tsütosooli vahel. Selle kiiruse reguleerimisega on seega ka võimalik muuta valgu lokalisatsiooni. 5. Milliseid vesiikulite kattevalke teate? Milliste vesiikulitega nad seotud on (milliste organellide vahel liiguvad)? COPII – vesiiklid transpordivad valke ER-st Golgisse COPI – vesiiklid viivad läbi retrograadset transporti Golgis ja Cis-Golgist Eri Klatriin koos adaptervalkudega – vesiiklid transpordivad valke trans-Golgist ja plasma membraanilt endosoomidesse, lüsosoomidesse Signaaliülekanne I 1. Kirjelda signaaliülekande etappe! 1. Signaali vastuvõtmine raku pinnal spetsiifiliste retseptorite poolt. 2
particle) interakteerub N terminaalse signaaliga · Valkude suunamine ER toimub sünteesi käigus- kotranslatsiooniline translokalisatsioon Selle kaudu sorteeritakse ER, Golgi kompleksi, lüsosomaalsed ja sekreteeritavad valgud Cis-ternaalne progressioon - Golgi kompleksis viiakse läbi valkude protsessimine: Erinevad glükosüülimisreaktsioonid valkude liikumise vältel Cis-golgist trans-Golgisse Konstitutiivne sekretsioon, väikesed, vähem pakitud vesiiklid Reguleeritud sekretsioon- tihedamini pakitud, suuremad vesiiklid- vabanevad mingi signaali tulemusena Endotsütoos- retseptorvahendatud vs. Pinotsütoos- vesiiklid liiguvad lüsosoomi, ained rakku sisse Eksotsütoos ained rakust välja 15. Kaetud vesiiklite tüübid Erinevat tüüpi vesiiklite tekke mehhanism sarnane · Initsieeritakse GTP-d siduvate valkude viimisega tekkiva vesiikli juurde · Kattevalkude sidumine transmembraansete retseptorite tsütosoolsesse ossa
efektor). Erutuse ülekande kohta nim sünapsiks. Närv Presünaptiline osa: eristatakse presünaptilist membraani (presünapsi lõpposa). Sellel membraanil toimub ka erutuse ülekande aine e mediaatori vabanemine. See vabanemine toimub väikestest põiekestest. Mediaator vabaneb kahe membraani vahel olevasse sünapsi pilusse. Mediaatori süntees toimub presünaptilises osas. Põiekestes deponeeritakse sünteesitud mediaator. Vesiiklid ehk põiekesed võivad liikuda koos mediaatoritega presünaptilisele membraanile ja avaneda kahe membraani vahel olevasse sünapsi pilusse. ............................. Postsünaptiine e sünapsijärgne osa: paiknevad mediaatori suhtes tundlikud moodustised, mida nim retseptoriteks. Retseptori tundlikud just vastava mediaatori suhtes (ükteise vastas) Kui erutus liigub piki närvi, siis jõuab ta presünaptilisse ossa. Seal paiknevad põiekesed pre.sün
rakus või sellest väljaspool; selle kaudu sorteeritakse ER, Golgi kompleksi, lüsosomaalsed, membraansed ja sekreteerivad valgud. Mis on eksotsütoos - transportvesiikulite abil sisekeskkonnast makromolekulaarsete komponentide omastamine ning nende ühinemine raku välismembraaniga ja endotsütoos - väliskeskkonnast transportvesiikulite abil makromolekulaarsete komponentide omastamine (pinotsütoos - lahustunud makromolekulide sissevõtmine väikeste vesiikulite abil, vesiiklid liiguvad lüsosoomi, fagotsütoos suuremate (tahkete) partiklite omastamine ja lagundamine, konstitutiivne selle kaudu sorteeritud valgud liiguvad väikestes, vähempakitud vesiiklites ja reguleeritud sekretsioon selle kaudu sorteeritud valgud liiguvad tihedamalt pakitud, suuremates vesiiklites, need vabanevad mingi signaali tulemusena)? 3. ER signaaljärjestus, kus paikneb ja millised on seaduspärasused laetud N-
Seljaaju vedelik pääseb vatsakestesse. 2. Erutuse ülekanne närvisüsteemis. Sünapsi ehitus ja omadused. Mediaatorid Sünaps on moodustis, mille abil toimub erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvi innerveeritavale elundile. Kaks osa: presünaptiline ja postsünaptiline. Presünaptilisel osal eristatakse presünaptilist membraani. Postsünaptilisel postsünaptiline membraan. Postsünaptilisel membraanil paiknevad retseptorid. Presünaptilisel paiknevad põiekesed e vesiiklid. Erutuse ülekanne toimub järgmiselt: Erutus jõuab piki närvikiudu presünapsisse ja vabastab põekestest mediaatorid. Mediaator täidab sünapsi pilu ja puutub kokku postsünaptilise membraanil olevate retseptoritega ja tekitab neis erutuse, mis kantaksee üle sünapsi postsünaptilisse ossa. Meditaatoreid on erinevaid. Enamlevinud atsetüülkoliin(ACH) ja noradrenaliin. Serotoniin ülekandeaineks skeletilihastele. Mediaator ei jää sünapsi pilusse kauaks, vaid ta
Oksüdatiivne fosforüülimine on ebaharilik protsess selle poolest et ta sõltub mitokondri sisemembraani terviklikusest. Selle protsessi põhimõte seletati nn kemoosmootse hüpoteesiga mis pakuti välja Peter Mitchelli poolt. Ta ennustas et mitokondri sisemembraan on prootonitele praktiliselt läbimatu ja prootonite voogu tagasi mitokondrisse kasutatakse ATP süntaasi poolt selleks, et ADPd fosforüülida. Eksperiment rekonstrueeriti fosfolipiidsed vesiiklid nii, et membraanis paiknes bakteriorodopsiin ja F 0F1 ATPaas. Bakteriorodopsiin on valguse energiat kasutab prootonite pimp. F0F1 ATPaas oli mitokondriaalse päritoluga. Mõlemad paigutati membraani orienteeritult. Valguse toimel hakkas bakteriorodopsiin pumpama prootoneid vesiiklitesse ning selle gradiendi arvel oli ATP süntaas võimeline sünteesima ATPd. See eksperiment demonstreeris et ATP sünteesiks ei ole vaja spetsiifilist kõrfe energiaga vaheühendit ega
diabeetikutel, narkomaanidel). SA nasaalset kandlust mõjutavad nina morfoloogia eripärad, DR3 HLA haplotüüp, vanus, immunoloogiline seisund, hormonaalne seisund (naistel), hospitaliseerimine, antibiootikumravi, läbipõetud viirusinfektsioonid. Levib inimeselt inimesele, riiete ja voodipesuga ( HI). Riskirühmad on võõrkehadega (proteesid, kateetrid) patsiendid, kirurgiliste protseduuride ja ab-raviga pt-d. haigused. • Eksfoliatiivne dermatiit. Suured bullad või vesiiklid selge vedelikuga, kestendus 7-10 päeva pärast. Suremus sekundaarsest infektsioonist. Põhjuseks eksotoksiinid. Ei vaja S. aureuse spetsiifilist ravi, küll aga antibiootikumkatet sekundaarsete infektsioonide vältimiseks. • Stafülokokiline toidumürgistus. Sagedaseim! Inkubatsioon 4h, kiire kuluga: oksendamine, kõhulahtisus, palavikuta. Ab ravi ei vaja. Enterokoliit on SA poolt väga harv. • TSS. Tampoone kasutatavatel naistel
2 päeva pärast haiguse teket põses Kopliki laigud (või konjunktiivil, tupes), sellest 12-24 tunni pärast lööve, mis algab kõrvade alt ja levib üle keha 1-2 päevaga. Palavik kõrgeim lööbe tekkimise päeval. • Pneumoonia – tõsine leetrite komplikatsioon, 60% surmadest tema pärast. Bakteriaalne superinfektsioon sage. • Entsefaliit – kardetuim tüsistus. • Atüüpilised leetrid – intensiivsem lööve, võimalikud vesiiklid, petehhiad, purpura või urtikaaria (vana inaktiveeritud vaktsiini saanutel, kes on olnud eksponeeritud wild-type leetriviirusele. Diagnostika. Tavaliselt laborit ei kasutata, kliinik väga selge. Saab kasvatada primaarsetel rakukultuuridel. Proovid: hingamisteede sekreedid, uriin, veri, ajukude. Antigeen immuunfluorestsentsi või genoom RT-PCR-iga. Giemsaga värvitud hingamisteede või uriinisedimendipreparaadis tsütopatoloogiline efekt. IgM, kui lööve ilmub. Ravi ja profülaktika.
annaabi.ee 
