kvartaliteks. Mida intensiivsem on metsade majandamine, seda väiksemad on kvartalid. Kvartalisiseselt jaotatakse metsamaa puistuteks. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. 1. Tekkeviis - sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud; b) looduslikud - 1) seemnetekkelised, 2) võsutekkelised. 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 rinnet Eraldatakse: üherindeline; kaherindeline puistu. 3. Koosseis - puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Iseloomustatakse koosseisu valemiga, see määratakse eraldi igas rindes. 4. Puistu vanus - määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena. Vanuse määramisel lähtutakse puude välistunnustest. Kasutusele on võetud arenguklassid, mida on kokku seitse:
10m täpsusega. Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi. (metsamaa - maa, kus kasvab mets või on ette nähtud metsastada; vastavalt jaguneb metsaga metsamaa ja metsata metsamaa (raiestikud, põlendikud, harvikud). 1. Tekkeviis (päritolu)- sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud; b) looduslikud- 1) seemnetekkelised; 2) võsutekkelised 2. Rindelisus- puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu- 1 rinne, liitpuistu- 2 rinnet. Eraldatakse: üherindeline, kaherindeline puistu. Üksikpuude rinne - on rinne, mis koosneb madala (alla 30%) täiusega põhirindest kõrgematest ja vanematest puudest. Üksikpuudena kirjeldatakse puid, mis oma vanuse või dimensioonide poolest vastavad vähemalt latiealise puistu kriteeriumitele. 3. Koosseis- puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Iseloomustatakse koosseisu valemiga, see määratakse eraldi igas rindes
dioptrisse (0,5) ja puud mis on väiksemad kui dioptriava loetakse (0). Saadud summa ongi puistu ristlõikepindala. 16. Puistu eraldamise tunnused: tekkeviis, rindelisus, koosseis, vanus, boniteet, täius. Tekkeviis sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad mestakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: kultuurpuistud, looduslikud (seemnetekkelised, võsutekkelised). Rindelisus on puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Eraldatakse üherindeline ja kaherindeline puistu. Teisesse rindesse kuuluvad puud, mille kõrgus on 0,25-0,75 esimese rinde keskmisest kõrgusest, kuid mitte madalam kui 4m. Koosseis puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Seda iseloomusttakse valemiga, mis määratakse igas rindes eraldi. Valem koosneb puuliigi lühendist ja numbrist, mis näitab mitu protsenti moodustab antud puuliik puitu koosseisust. Vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena.
takseertunnuste järgi Takseereraldus - osa puistust, mis teatud tunnuste poolest erineb kõrvalolevast puistuosast Erinevusteks võivad olla näiteks puistu tekkeviis, vanus, tagavara, boniteet, täius, kõrgus jne. Tekkeviis o kultuurpuistud o looduslikud seemnetekkelised võsutekkelised Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 või enam rinnet Teise rindesse arvatakse puud, mille kõrgus on 0,25-0,75 esimese rinde keskmisest kõrgusest Mõlema rinde täius peab olema vähemalt 0,3 Koosseis - puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Iseloomustatakse koosseisu valemiga, see määratakse eraldi igas rindes Valem koosneb puuliigi lühendist ja numbrist - 50Ks 30Lm 20Lv
(metsamaa - maa, kus kasvab mets või on ette nähtud metsastada; vastavalt jaguneb metsaga metsamaa ja metsata metsamaa (raiestikud, põlendikud, harvikud). 1. Tekkeviis (päritolu) - sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud b) looduslikud - 1) seemnetekkelised, 2) võsutekkelised. 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 rinnet Kui puistus on puude kõrgused erinevad ja moodustub kaks üksteise all asuvat võrastikku, siis on tegemist kaherindelise e. liitpuistuga. Teise rindesse arvatakse puud, mille kõrgus on 0,25-0,75 esimese rinde keskmisest kõrgusest, kuid mitte madalamad kui 4m. Eraldatakse: üherindeline, kaherindeline puistu. 3. Koosseis - puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Iseloomustatakse koosseisu valemiga, see määratakse eraldi igas rindes.
võimalusi ja erinevaid arvutusvalemeid. Tegelikult 1) seemnetekkelised, võib puu tüve vaadelda kui koonust ja tuleb leida 2) võsutekkelised. koonuse ruumala. 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. 1) Võimalik on puu mahu määramine vastavate Lihtpuistu - 1 rinne mahutabelite alusel. Liitpuistu - 2 rinnet 2) Kõige levinum ja enamkasutatavam on järgmine Kui puistus on puude kõrgused erinevad ja
5. Puu vanuse määramine *männaste loendamise teel *juurdekasvupuuri abil 14.2. Puistu eraldamise tunnused. Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi. 1. Tekkeviis - sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud b) looduslikud - 1) seemnetekkelised, 2) võsutekkelised. 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 rinnet Kui puistus on puude kõrgused erinevad ja moodustub kaks üksteise all asuvat võrastikku, siis on tegemist kaherindelise e. liitpuistuga. Teise rindesse arvatakse puud, mille kõrgus on 0,25-0,75 esimese rinde keskmisest kõrgusest. 3. Koosseis - puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Iseloomustatakse koosseisu valemiga, see määratakse eraldi igas rindes.
Erinevusteks võivad olla näiteks puistu tekkeviis, vanus, tagavara, boniteet, täius, kõrgus jne. 1. Tekkeviis - sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud b) looduslikud - 1) seemnetekkelised, 2) võsutekkelised (h. haab, sookask,sanglepp) 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 või enam rinnet Kui puistus on puude kõrgused erinevad ja moodustub kaks üksteise all asuvat võrastikku, siis on tegemist kaherindelise e. liitpuistuga. Teise rindesse arvatakse puud, mille kõrgus on 0,25.....0,75 esimese rinde keskmisest kõrgusest. Kaherindelise puistu mõlema rinde täiuseks peab jääma vähemalt 0,3, muudel juhtudel takseeritakse II rinne pearinde koostisosana. 3. Koosseis - puuliikide osatähtsus puistu koosseisus
annaabi.ee 
