Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vertikaaljooned" - 16 õppematerjali

Gauguini kehakuju
2
doc

Gauguini kehakuju

Vähendada õlapiirkonda(minimaalsed detailid); Rõivaste siluett sirge ja konkreetne. Soovitused: Ülaosas kasutada vertikaalseid kante-jooni; Jakid võivad olla puusa laiemas kohas lõppevad; Varrukad raglaan- ja kimonolõikelised(et lõhkuda õlajoont); Sügavad kaelused ­ võivad olla v-kujulised kaelused(kui on terav lõug, siis ümar kaelus); NB! On vaja lõhkuda pikk õlajoon, et oleks lühem. Kanda rippuvaid kaelakeid(tekivad vertikaaljooned); Kanda salle(kanda vertikaalsena); Suhteliselt sirged voltide-paanidega seelikud; Kõikvõimalikud püksid; Püksid erinevate detailidega; Seelikute-pükste juures valida tugevamad ja jäigemad materjalid. Vältida: · Õlakud; · Õlajoonel kroogitud varrukad; · Liiga liibuv pihaosa(õlavöö tuleb esile); · 2-realine rõivas(eriti, kus ridade vahe on suur); · horisontaalsed kaunistused, kandid, õmblused ülaosas; · Paatkaelused;

Kultuur-Kunst → Stiiliõpetus
21 allalaadimist
Juugendstiil
2
docx

Juugendstiil

Juugendstiil sai oma nime Saksamaal ilmunud ajakirjalt „Jugend“, mis propageeris juugendlikke kujunduspõhimõtteid. (Õ) Intonatsionaalset stiili iseloomustavad jõulised horisontaal ja vertikaaljooned, mis enamasti ristuvad 90 kraadise nurga all, samuti risttahuka või kuubikujulised mahud (oli vale) Juugendstiil puudutas vaid graafikat ja maalikunsti, ei mõjutanud arhitektuuri ja disaini (V) Juugendstiil puudutas/mõjutas kõiki kunsti valdkondi Internatsionaalne stiil tekkis (kus, millal?) – Tekkis USA-s 20. Sajandil Miks seal? – Kuna Internatsionaalse stiili eesmärgiks on mahutada palju asju ühte kohta,

Ajalugu → Moeajalugu
6 allalaadimist
Stiilide kirjeldused
3
odt

Stiilide kirjeldused

· värve on vähe · tagumised kujutised sama suurusega millised esimesed ABSTRAKTSIONISM: · Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. · Pildil pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast · Geomeetrilises abstraktsionismis ainult sirged horisontaal v vertikaaljooned FOVISM: · Metsikud värvid · Tinglikud joonistused FUTURISM: · ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne · liikumise kujutamine · kujutatakse ühte ja sama objekti üheaegselt erinevatel ajahetkedel · ,,kildudest" pilt, sealjuures erksad värvid ja teravad kontrastid SÜMBOLISM: · Hakati tähelepanu pöörama unenägudele, kujutlusvõimele · Nukrad või sünged pildid · Tähendusrikastes poosides tegelased · Virildunud maskid

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
5 allalaadimist
Tapeetimine ja nende omadused
11
pptx

Tapeetimine ja nende omadused.

muudavad ruumi väiksemaks. Tumesinine, violetne, pruun ja tumeroheline mõjuvad raskemalt ning nõuavad intensiivset valgustust. Liiatigi köidab heledam ruumiosa esimesena tähelepanu Heledad toonid on aga külmemad ja muudavad ruumi näiliselt avaramaks ning suuremaks. Heledad värvid, madal mööbel ja peeglid tekitavad optilise pettekujutluse, et ruum on suurem. Mustrid -Tihe ja suur muster vähendab ruumi - Hõre ja väike muster laiendab ruumi - Vertikaaljooned suurendavad toa kõrgust aga vähendavad toa ruumala - Väikesed tähnid-tilgakesed varjavad ja teevad märkamatuks väiksemaid pinnadefekte. Pea meeles, et mida suuremal pinnal tapeeti kasutad, seda intensiivsemalt see mõjub. Tapeeti valides on soovitatav vaadata tapeedinäidist veidi kaugemalt (näiteks mõne meetri kauguselt). Tapeetide liigid: · pabertapeet · tekstiiltapeet · vinüültapeet · värvitav tapeet Spetsiaaltapeedid: · metalltapeedid

Ehitus → Betooni puurimine
49 allalaadimist
Renessanssi maalikunst ja vara-renessanss Itaalias
22
ppt

Renessanssi maalikunst ja vara-renessanss Itaalias

renessanssi aegne maalikunst oli looduslähedane ja realistlik. Rakendatakse kõiki perspektiivi ja anatoomia seadusi. Õpiti anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. 15. saj. vara-renessanss Itaalias · 15. sajandil oli Euroopa tähtsamaks kunstikeskuseks Firenze. Arhitektuur Moodi tulid kuplid, moest langesid teravad tornid. Kuplid olid selleks, et hoida ruum tervikuna koos. Vertikaaljooned läksid moest välja, asemele tulid domineerima horisontaaljooned arhitektuuris. Avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikkuse väljendamiseks. Eeskujuks olid kreeklased. Skulptuur hakkas kohta tagasi võitma taas eraldi kunstiharuna. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Kujutati usutegelasi nagu nad oleks tõesti elavad. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut.

Kultuur-Kunst → Kunst
57 allalaadimist
Referaat Itaalia vararenessanss
4
doc

Referaat Itaalia vararenessanss

teotahtelised renessansiinimesed. Vararenessansi portreedest on aga muide suur osa maalitud profiilis. Arhitektuur Kõige tugevam antiikkunsti mõju avaldus arhitektuuris. Moodi tulid kuplid, moest langesid teravad tornid. Taas hakati konstruktiivse elemendina kasutama silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivste vormide rikkus. Kuplite tähtsus seisnes ruumi tervikuna koos hoidmises. Vertikaaljooned läksid moest välja ja asemele tulid domineerima horisontaaljooned. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist leillevanikud). Seinapindu dekoreeritakse tihtipeale antigist üle võetud väänlevate taimedega. Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikuse väljendamiseks

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
62 allalaadimist
Maamõõtmine
3
doc

Maamõõtmine

(Kasut. maapealset ja aerofotogeodeetilist mõõdistamist). katastrimõõdistamine: maatüki piiride määramine, piiripunktide mahamärkimine ja kindlustamine maastikul, pindalade määramine, plaani koostamine. Maapinna kujutamine tasapinnana ja sfäärilisena Maapinna punktide kujutamise lihtsaim viis on kujutada neid ühel horisontaaltasapinnal. Selleks projekteeritakse maapinna punktid vertikaaljoonte järgi ühele horisontaaltasapinnale. Kõik vertikaaljooned peavad olema risti horisontaaltasapinnaga ja olema paralleelsed- so ortogonaalprojektsioon Horisontaalnurk- so. kahetahuline nurk läbi nurga haarade pandud vertikaaltasandite vahel. Mõõdetakse plaanil malliga, maastikul teodoliidiga, tahhümeetriga, bussooliga,goniomeetriga. Kaldenurk on kaldsuuna AB (AC) ja horisontaaltasandi vaheline vertikaalne nurk. Mõõdetakse tahhümeetriga, eklimeetriga. Komparaator- so. mõõteseade lindi pikkuse (l) võrdlemiseks etaloniga.

Metroloogia → Mõõtmistulemuste...
47 allalaadimist
Itaalia vararenessanss
4
odt

Itaalia vararenessanss

konkreetsetena ja kordumatute indiviididena. Ka pühakte kujutamisel lähtuti nüüd tavalistest inimestest. Väga suured muutused toimusid arhitektuuris. Moodi tulid kuplid, moest langesid teravad tornid. Taas hakati konstruktiivse elemendina kasutama silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kuplite tähtsus seisnes ruumi tervikuna koos hoidmises. Vertikaaljooned läksid moest välja ja asemele tulid horisontaaljooned. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid. Seinapindu dekoreeritakse tihtipeale antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikuse väljendamiseks. Arhitektid said nüüd üha

Kultuur-Kunst → Kunst
12 allalaadimist
Kokkuvõte renessansist
1
doc

Kokkuvõte renessansist

Taavetis nähti nutikuse ja inimliku võimekuse võrdkuju. 4.Renessanssi perioodid: 14. sajand ­ trecento e. Eelrenessanss; 15. sajand ­ quattrocento e. Vararenessanss; 16. sajand ­ cinquecento e. Kõrgrenessanss . 5. Vararenessanssi arhitektuur ­ 15. sajandil oli Euroopa tähtsamaks kunstikeskuseks Firenze. Linna avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikkuse väljendamiseks. Eeskujuks olid kreeklased. Moodi tulid kuplid, need olid selleks, et hoida ruum tervikuna koos. Vertikaaljooned läksid moest välja, asemele tulid domineerima horisontaaljooned arhitektuuris. Filippo Brunelleschi (1377-1446) ­ Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu. 6. Palazzod ­ Itaalia jõuka pere elamu. Midagi kindluse sarnast ­ 1 sissepääs ja hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid neljast tiivast. Katus oli madal

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
72 allalaadimist
Tapeedi liigid ja nende erinevused ja töötehnoloogiad
24
docx

Tapeedi liigid ja nende erinevused ja töötehnoloogiad

Veluurtapeet Paksule, hästi kleepuvale aluspinnale tupsutatakse tekstiiliniidikesi, -kiude ja tupsusid. Sellise töötluse tulemusena saadakse sametpind, mis enamasti kujundatakse klassikalises stiilis. Disaintapeet Kasutatakse väga erinevaid töötlusi, palju on metalliläiget, krohvilaadse pinnatöötlusega tapeete, jaapanipäraseid reljeefse paberpinnaga tapeete jne. Mustrid -Tihe ja suur muster vähendab ruumi - Hõre ja väike muster laiendab ruumi - Vertikaaljooned suurendavad toa kõrgust aga vähendavad toa ruumala - Väikesed tähnid-tilgakesed varjavad ja teevad märkamatuks väiksemaid pinnadefekte Mida suuremal pinnal tapeeti kasutad, seda intensiivsemalt see mõjub. Tapeeti valides on soovitatav vaadata tapeedinäidist veidi kaugemalt (näiteks mõne meetri kauguselt). Tapeetide valimisel peab arvestama sellega, et seinad peavad kokku sobima sisustus elementidega. Intensiivsed ja tumedad toonid annavad ruumile soojust ja

Ehitus → Ehitus
31 allalaadimist
Renessanss
15
doc

Renessanss

Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Itaalia renessanssi ajastu jagatakse kahte perioodi: 15.saj ­ Vararenessanss; ning 16.saj ­ Hilis- ehk Kõrgrenessanss. Itaalias sai vararenessanssi keskuseks Firenze, hilisperioodil aga Rooma. Linna (Firenze) avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikkuse väljendamiseks. Eeskujuks olid kreeklased. Moodi tulid kuplid, moest langesid teravad tornid. Kuplid olid selleks, et hoida ruum tervikuna koos. Vertikaaljooned läksid moest välja, asemele tulid domineerima horisontaaljooned arhitektuuris. Tavaline vararenessanssi plazzo e. palee oli range kindlusetaolise ilmega, kolmekorruseline neljast tüvest koosnev ehitis, mille katus oli madal, akna ja ukseavad kas ümarkaarsed või nelinurksed; esimene korrus oli massiivsem, teine kergema ilmega ning kolmas veel kergem; alumise korruse kivid olid rohmakad ning seetõttu nimetatakse neid rustikateks ehk talupoeglikeks.

Eesti keel → Eesti keel
83 allalaadimist
Spikker
4
doc

Spikker

l 0 kus Si on hulga D tükeldamisel n osahulgaks S1, S2, ..., Sn saadud Vertikaaljooned x=xi ja horisontaaljooned y=yi jaotavad piirkonna D b d f * ( P)dS = dx f * ( P)dy =

Matemaatika → Matemaatiline analüüs
240 allalaadimist
KUNSTIAJALUGU II - fovism-kubism-futurism-abstraktsionism-dadaism-sürrealism
8
doc

KUNSTIAJALUGU II - fovism, kubism, futurism, abstraktsionism, dadaism, sürrealism

Esimesed, kes pöörduvad kunstniku alateadvuse poole. Nad püüdsid luua täiesti uue, loodusest sõltumatu objekti, mis vastaks nende tunnetele (pilt). Nende teosed mõjuvad rahutult. ,,Horisontaal". Mõnikord on neid võrreldud ekspressionistidega. ,,,Frantisek Kubka Piet Mondrian ei pidanud kunsti isiklikuks, subjektiivseks. Tema jaosk oli see objektiivsete saduspärasuste kehastaja. Kunst luuakse loodusest sõltumata. Horisontaal- ja vertikaaljooned. Mondrian on konstruktiivse abstraktsionismi rajajaks. Kazimir Malevits sündis Kiievi lähedal. Öppis Moskvas kunsti, seal seda ka öpetanud (+Leningradis). On puutunud kokku pea kõikide 20.sxaj alguse kusntivooludega. Varasemates töödes on tunada kubismi ja ekspessionismi mõjusid. Aga mingist aastast hakkavfad ilmuma geomeetrilised elemendid. Töötas ka 1912.a kubofuturislikus laadis. ,,Must ruut" ­ köige sensatsioonilisem maal

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
44 allalaadimist
Aine ehituse põhialused
15
doc

Aine ehituse põhialused

0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1000 suuremate kiiruste osas pole piiratud. Selle graafiku alune pindala vastab ansambli kõikidele osakestele. Soovime teada, mitu protsenti osakestest liigub kiiruste vahemikus üle 400 m/s kuni 401 m/s, siis tõmbame vastavate kiiruste juurest vertikaaljooned kõverani ja mõõdame ära joonte ning kõvera allajääva pindala. Tegelikult taandub pindala leidmine joonisel kujutatud ristküliku pindala arvutamisele. Vahemikku 400­401 m/s kuulub 0,2% kogu osakestest. Selle kohta öeldakse: kiirusega 400 m/s liigub 0,2% osakesi. Üle poole osakestest paikneb kiiruste vahemikus 300­60 m/s.

Füüsika → Füüsika
22 allalaadimist
Kordamisküsimused - vastused
16
doc

Kordamisküsimused - vastused

ruumala VQ = limVn = f ( P ) dS n 0 D 18. kahekordse integraali arvutamine ristkoordinaatides ristkülikukujulise piirkonna korral. Tuletatud vastav valem Olgu ristkülikukujuline piirkond D antud võrratustega axb ja cyd. jaotame lõigu [a,b] osalõikudeks punktidega a=x0Vertikaaljooned x=xi ja horisontaaljooned y=yi jaotavad piirkonna D osapiirkondadeks. Olgu Sk võrratustega xi-1xxi+1 ja yj- 1yyj+1 määratud. Olgu Sk ühtlasi ka tüki Sk pindala. Tähistame xi=xi-xi-1 ja yj=yj-yj-1 ja seega Sk= xi×yj. Valime punktid pi [xi-1,xi] ja rj [yj-1,yj]. Saame punkti Pk(pi,rj)Sk n m l m l Vn = f ( Pk ) S k = f ( pi , r j )xi y j = xi f ( pi , r j ) y j (*)

Matemaatika → Matemaatiline analüüs 2
515 allalaadimist
Lukkseppatööd
89
doc

Lukkseppatööd

värvkatteid ja lakke. Enne märkimist tuleb kindlaks määrata lähe, mille suhtes kantakse peale kõik jooned. Lähteks loetakse seda pinda või joont, lähtudes mõõdetakse ja loetakse mõõtmeid märkimisel. Lähteks võib osutuda pind millega detail paigutatakse märkimisplaadile. Tasapindade puhul võib lähteks olla tooriku välimised servad ja tsentrijooned. Märk- jooned kantakse peale järgmises järjekorras: alguses kõik rõhtjooned, seejärel vertikaaljooned, siis kaldjooned ja viimases järjekorras ringikaared, ringjooned ja ümarused. Kui lähteks on tsentrijoon, siis alustatakse märkimist tsentrijoonest ning seejärel kantakse peale kõik ülejäänud. Märkimist võib lugeda lõpetatuks, kui tooriku pinnale kantud kujutis vastab täpselt joonisele. Veendunud märkimise õigsuses, kärnitakse kõik jooned, et nad detaili töötlemisel ei kustuks. Kärnid ei tohi olla sügavad ja märkjoon peab jaotama nad pooleks

Mehaanika → Luksepp
125 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun