where they were recently grown. where crops in the tomato family have been grown. Marianne Kümnik 4 Growing Methods[1] Strawberries growing location [9] Marianne Kümnik 5 Managing Planting[1] Watering Weed control Mulching Renovation and fertilization Marianne Kümnik 6 Diseases and Pests[1] Botrytis fruit rot (gray mold) Verticillium wilt [3] [4] Marianne Kümnik 7 Diseases and Pests[1] Leather rot Tarnished plant [5] bugs [6] [7] Marianne Kümnik 8 Harvest [1] [8] [9] Marianne Kümnik 9 Summary For best harvest it’s good to choose the right cultivars and growing conditions. Before starting planting management it’s important to
the first few months after planting while the plants are sending out runners and new plants are getting established. Mulching: Mulching is particularly important on clay soils or those that remain wet for much of the year.( plastic mulch) Renovation and fertilization: Renovate strawberries immediately after harvesting to help reduce disease, stimulate vigorous new growth, and prolong the life of planting. Diseases and Pests 1)Botrytis fruit rot (gray mold) 2)Verticillium wilt 4)Leather rot: 6)Tarnished plant bugs 7)Spittlebugs: Harvest For maximum sweetness and flavor, it's good to pick June-bearing and day-neutral berries a day or two after they are fully red. Berries picked before they are completely red will eventually turn red, but they will not sweeten. For long-term storage of fresh berries, it's best to select firm berries that are not yet fully ripe and to cool them immediately after harvest. Summary
2.3 Mugula Kuivmädanik – Fusarium spp Kartuli kuivmädanik on üks kõige levinum säilitushaigus, mida leidub kõigis kartulikasvatuse piirkondades. Haigus ilmneb mõne nädala kuni kahe kuu jooksul säilituse algusest. Nakatunud mugulad mädanevad kuivana, kuid võivad olla ka märjad. Mugula koorele tekivad algsed hallikad plekid, haiguse edasi arenedes muutub kogu mugula sisemus pruuniks (Joonis 3). Mugul lõpuks kiprub (Joonis 3) ( kortsub) ning vajub sisse. (Fusarium and Verticillium wilts of Tomato , Potato etc, S.A.Miller, The Ohio State University) Haigusest põhjustatud säilituskaod moodustavad 5…20%. Joonis 3. Kuivmädanikust kahjustunud kartul (Fusarium dry rot) Haiguse kulgu soodustavad: kõrge säilitustemperatuur ( kõrgem kui 5-6oC), mugulate suur vigastatus, koristamine kui koor pole veel kinni jne. Haigustekitajad püsivad eluvõimelistena hoidlas. Nad levivad laiali, hoidla ventileerimise teel
superfosfaati 120g/m². Lämmastiväetiste kasutamisel tuleks olla ettevaatlik, sest see vähendab talvekindlust. Saakide põhjal võib öelda, et astelpaju kannab rikkalikult ka väetamata. Aia viimane katseistandik on rajatud kergele liivsavi mullale. 1997.a. rajatud istandik sai kompost mulda ainult istutusaukudesse.taimekaitset on tehtud paaril viimasel aastal lehetäide vastu.Kahjureid pole esinenud ja taimede lehestik on terve. Haigustest Närbumistõbi Põhjustajaks on seen Verticillium dahliae.Koorel tekivad oranikad laigud .Võra on hõrenenud.Lehed on väikesed, hallid ning varisevad varakult.Viljad jäävad väikeseks ja on halvema maitsega.Ka võivad olla kahjustatud üksikud oksad. Endomükoos põhjustajaks seen Monilia. Viljad on kahvatud, sisu veeldunud,värvunud määrdunudvalgeks.Viljal on ebameeldiv lõhn. Kärntõbi levib sademeterikkal aastal.põhjustajaks seen Fusicladium carpophilum.Lehed ja viljad kattuvad järk järgult tumeda kirmega ja varisevad
Sireli jahukaste guttata Arenemiseks vajavad kolme ööpäevast perioodi, mil päeval on soe ja kuiv, öösel jahe ja niiske. Varjus tavalisem. Verticillium Juhtkudedes pruunikad triibud. Kloroos, närtsimine või Vertitsilloosne spp. enneaegne vananemine võib avalduda vaid ühel põõsa-, oksa- närbumistõbi või lehepoolel. Avaldub suve teisel poolel või põuaperioodil.
Hooldamine Pärast seda, kui istandikus on istikud istutatud ja maa tasandatud, külvatakse muru. Muru külvatakse ka ka kvartalite vahelistele teedele. Astelpaju kasvuaegne hooldamine seisnebki peamiselt muru niitmises ja taimede kasvu suunamises. Kasvueas muru tuleb suve jooksul niita 4-8 korda. Ridade vahed niidetakse traktorniidukiga, istutusribad muruniiduki või trimmeriga. Haigused Vertitsilloosne närbumistõbi seda põhjustab mullas peituv mikroseen Verticillium dahliae. Koorel on oranzikad laigud, võra hõrenenud, lehed väikesed, hallid, varisevad varakult. Viljad on märgatavalt väiksemad, väiksema mahlasuse ja halvema maitsega. Endomükoos viljadel põhjustab seen Monilia. Viljad on kahvatud ja tohletunud. Viljad kaotavad oma meeldiva lõhna, nende sisu veeldub ja värvub määrdunud valgeks. Kärntõbi viljadel tekitaja Fusicladium carpophilum. Kahjustatud lehed ja viljad kattuvad järk-järgult tumeda kirmega ja varisevad. Kahjurid
in dry afternoons when the plants are less turgid. One or two between row cultivations are common after the plants are at least 6 in. tall. Several herbicides are currently approved for weed control in sunflowers. Information on chemical weed control in sunflowers is available at most county extension offices. G. Diseases: The most serious diseases of sunflower are caused by fungi. The major diseases include rust, downy mildew, verticillium wilt, sclerotinia stalk and head rot, phoma black stem and leaf spot. The symptoms of these diseases are given in Table 3. The severity of these disease effects on total crop yield might be ranked: 1) sclerotinia, 2) verticillium, 3) rust (recently more severe), 4) phoma, and 5) downy mildew. Resistance to rust, downy mildew, and verticillium wilt has been incorporated into improved sunflower germplasm. Table 3: Major sunflower diseases and symptoms.
Oht on suurem just juurte vigastamisel. Selleks on oluline juurevõsusid regulaarselt tagasi võtta (Fine Gardening Magazine veebileht 2016). Seda tehakse tavaliselt siis, kui taim on puhkeolekus. Harilikku äädikapuud on soovitatav iga kevad väetada (70g/m2), et varre ja õite kasvu edendada. Kuivadel perioodidel tuleks taimi ka kasta. Üldiselt on liik kahjuritevaba. Haigusetekitajateks võivad olla erinevad seenhaigused (sh näiteks Nectria cinnabarina, Verticillium) (The Royal Horticultural Society veebileht 2016). 11. Sorbus aucuparia - Harilik pihlakas 11.1 Lühikirjeldus Harilik pihlakas (ladina k. Sorbus aucuparia) kuulub roosõieliste (ladina k. Rosaceae) sugukonda. Kasvab mitmetüvelise põõsana või puuna ning on kergesti kasvatatav. Harilik pihlakas kasvab enamasti 4-10 meetri kõrguseks. Eesti kõrgeimad pihlakad ulatuvad isegi 20 m. Tüve läbimõõt kuni 40 m. Kevadel rohkeõielised suured õisikud, sügisel oranzikad õunviljad
Kuna taim annab rohkesti juurevõsu, võib see metsistuda. Oht on suurem just juurte vigastamisel. Selleks on oluline juurevõsusid regulaarselt tagasi võtta. Seda tehakse tavaliselt siis, kui taim on puhkeolekus. Harilikku äädikapuud on soovitatav iga kevad väetada (70g/m 2), et varre ja õite kasvu edendada. Kuivadel perioodidel tuleks taimi ka kasta. Üldiselt on liik kahjuritevaba. Haigusetekitajateks võivad olla erinevad seenhaigused (sh näiteks Nectria cinnabarina, Verticillium). HARILIK PIHLENELAS (Sorbaria sorbifolia) Joonis 26. Harilik pihlenelas. http://www.calmia.ee/Taimed/pihlenelas.html Iseloomustus Pihlenelas on põõsas, mis võib enda alla hõlmata väga suuri alasid. Oma kasvuala suurendab ta juurevõsude abil, pidevalt uusi kolooniaid tekitades. Kasvuks ja levikuks ei vaja pihlenelas erilisi kasvutingimusi, sest suudab kasvada pimeduses ja väheviljakatel muldadel. Kuigi ta
annaabi.ee 
