Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"verrese" - 8 õppematerjali

Cicero looming
1
doc

Cicero looming

kõnemehe ideaalkuju, "Brutus", mis käsitleb kõnekunsti ajalugu ja "Orator", milles Cicero arutles parima kõnestiili üle. Tema neli kõnet Catilina vastu loetakse Cicero retoorilise loomingu tipuks. Kõne on üles ehitatud ja tugineb inimese süvapsühholoogia tundmisele ja tema väärtushinnangutele Rooma Vabariigis. Parim kõnemees Cicero arvates on see, kes kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Cicero teiseks tähtsaks kohtukõnede näiteks on Verrese protsessil peetud kõned. Verres oli Rooma asehaldur. Propreetorina Sitsiilias rõhus ta elanikke ja omandas nendele kuuluvaid kunstiväärtusi. Cicero kaebas Gaius Verrese kohtusse ja kirjutas seitse süüdistuskõnet, millistest ühe kandis ise kohtus ette. Verres mõistis, et tal ei ole lootust süüdimõistmisest pääseda, ning tasus 40 miljonit sestertsi kahjutasu ja läks pagendusse. Cicero kirjutas ka mitmeid teoseid filosoofiast. Cicero filosoofilistes vaadetes ühilduvad

Eesti keel → Eesti keel
8 allalaadimist
Referaat Cicerost
8
doc

Referaat Cicerost

seisukohal ja selle mõjul eemaldus Cicero oma stiilis ja kõnemaneeris mõnevõrra asianismist, millest ta oli juhindunud oma esimestes kõnedes. Kui Cicero kahe aasta pärast Rooma naasis,oli Sulla surnud ja advokaadina tuntuks saanud Cicero võis alustada tegevust ka riigiameteis. Kvestorina Sitsiilia provintsis (a. 75) oli ta oma omakasupüüdmatusega jätnud endast hea mälestuse. Kui sitsiillased a. 71 alustasid kohtuprotsessi propeester Verrese vastu, kes oli nende provintsi julmalt riisunud, kutsusid nad süüdistajaks Cicero. Juba pärast esimest Cicero kõnetkohus pidas Verres oma olukorda lootusetuks ja läks vabatahtlikult maapakku. Cicero avaldas siiski viis süüdistusekõnet, mida ta enam ei saanud pidada, koos kahe ettekantud kõnega. Need kõned, mille teravik on suunatud optimaatide (senatipartei äärmise konservatiivse tiiva) vastu, sisaldavad tabava kirjelduse r öövvalitsemisest ja kõikvõimsate asehaldurite omavolist

Kirjandus → Kirjandus
39 allalaadimist
Rooma Eraõiguse alused
10
docx

Rooma Eraõiguse alused

2)võlaõigus 1.3)pärimisõigus, 2)personae 2.1)persona 2.1.1õigusvõime 2.1.2teovõime 2.2) familia-suhted lastega2.2.1)abielu, 3)actiones- 3.1) legis actio 3.2) formula 3.3)extra ordinaria Rooma tsiviilprotsess · Rooma eraõigus ja tsiviilprotsess tihedalt seotud: kui polnud hagi, polnud õigust/lepinguid · Eristati kohtumenetlust ja täitemenetlust · Põhimõisted- action- hagi, nõue, actor- hageja, reus- kostja · Cicero kohtukõned(nt I süüdistuskõne G. Verrese vastu)- uus rooma kirjanduse antoloogia Printsiibid rooma tsiviilprotsessi läbiviimisel · Kohtuniku erapooletus(pooled osalesid kohtuniku valikul, võimalus esitada keisrile kaebus) · Pooled valitsesid protsessikäigu üle(pooled otsustasid, mida ette kanakse, mis on vaieldavad puntkid, kohtunik otsustas vaid nende üle) · Protsessid on suulised, vahetud ning avalikud · Kohtul oli mõlema poole ärakuulamise kohustus Riigi tingimused omaabile:

Õigus → Õigus
282 allalaadimist
Rooma eraõiguse alused
32
docx

Rooma eraõiguse alused

Lahutamise viisid:  Divortium – mõlemapoolne abielu lõpetamine  Repudium – ühepoolne abielu lõpetamine Rooma tsiviilprotsessiõigus Rooma tsiviilprotsess  Roomas eraõigus ja tsiviilprotsess tihedalt seotud: kui polnud hagi, polnud õigust/lepingut  Eristati kohtumenetlust ja täitemenetlust  Põhimõisted: actio – tegu,  hagi, nõue; actor – hageja; reus – kostja  Cicero kohtukõned (nt I süüdistuskõne G. Verrese vastu) – uus Rooma kirjanduse antoloogia. Printsiibid Rooma tsiviilprotsessi läbiviimisel:  Kohtuniku erapooletus (pooled osalesid kohtuniku valikul, võimalus esitada keisrile kaebus)  Poolte valitsesid protsessikäigu üle (pooled otsustasid, mida ette kantakse, mis on vaieldavad punktid ning kohtuni otsustas vaid nende üle)  Protsessid on suulised, vahetud ning avalikud  Kohtul oli mõlema poole ärakuulamise kohustus

Õigus → Rooma eraõiguse alused
124 allalaadimist
Nimetu
19
doc

Nimetu

keelereeglite loomisel võeti tunnustatud kirjanike keel: proosas esmajoones Cicero, aga ka Caesar, luules Vergilius, Horatius ja Ovidius. 62. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Cicero kirjandusliku pärandi moodustavad kõned, retoorikaalased ja filosoofilised teosed ning kirjad. Ta on jäänud ajalukku eeskätt Rooma kuulsaima kõnemehena, u 150 kõnest terviklikult alles 58, nii poliitilisi kui kohtus peetud süüdistus- ja kaitsekõnesid. Tuntumaid kõnesid: süüdistuskõned Gaius Verrese vastu, kõne poeet Archiase kaitseks, 4 kõnet Catilina vastu, 14 filipikat Antoniuse vastu Retoorikaalased teosed: ,,De oratore" (,,Kõnemehest"), ,,Brutus", ,,Orator" (,,Kõnemees") Filosoofiaalased teosed: ,,,,Tusculanae disputationes" (,,Tusculumi arutlused"), ,,De officiis" (,,Kohustustest"), ,,De re publica" (,,Riigist"). 63. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad? ,,Commentarii de bello Gallico" (,,Märkmed Gallia sõjast") ­ kirjutatud 52/ 51 a talvel

Varia → Kategoriseerimata
47 allalaadimist
Spartacus
16
docx

Spartacus

Ta kasutas oma teravat mõistust enda kasuks ning üritas võrgutada Spartacust. Kuid see ei mõjunud ja Spartakus, kes oli saanud Sulla gladiaatorite kooli õpetajaks, Cumasse. Venus Libitina trahterisse kogunesid gladiaatorid söömiseks. Nad olid omaks võtnud omavahelise leppekeele, et nad saaksid kõneleda vandenõule võõraste inimeste juuresolekul ettevõttest. Pärast mõnda vestlust said nad teada, et neid kuulatakse pealt. Spiooniks oli endine Gaius Verrese ori Silvius Gordenius Verres. Gladiaatorid vaidlesid pikalt vabakslastu saatuse üle ja nad jõudsid järeldusele, et ta tuleb tappa. Nädala aja pärast läks Metrobius Eutybise juurde ja tunnistas, et on näinud Spartacust Valeria tuppa minemas. Seda kuuldes kirjutas kurtisaan Sullale kirja ning käskis Demophylosel selle otse Cumasesse viia. Kui kurtisaan oli mõelnud oma teo üle, sai ta aru et see oli kõige halvem otsus

Kirjandus → Kirjandus
60 allalaadimist
Rafaello Giovagnoli-Spartacus
22
docx

Rafaello Giovagnoli "Spartacus"

Kuid see muidugi Spartacusele ei mõjunud. Venus Libitina trahteris rääkisid gladiaatorid nn ''salakeeles'', et nad saaksid kõneleda vandenõu teemal võõraste inimeste juuresolekul. Kui üks orjatar oli ruumist lahkunud, hakkasid nad rääkima vabalt (ehk siis mitte salakeeles). Üks gladiaator pillas äkitselt oma mõõga maha ning märkas seejärel kellegi jalga ja rohelise tooga äärt. Tuli välja, et neid oli pealt kuulatud. Spiooniks oli endine Gaius Verrese ori Silvius Gordenius Verres. Pärast kestvaid mõtisklusi selle üle, kuidas oleks antud juhtumil kõige parem talitada, ütles Bresovirus kokkuvõtteks: ''Mors sua, vita nostra'', mis tähendab ''Tema surm on meie elu.''. Niisiis otsustati, et Silvius Gordenius Verres tuleb tappa. Bresovirus pistis oma lühikese mõõga vabakslastu rinda, Torquatus lõi kukkunut veel kaks korda. Nädala aja pärast läks Metrobius Eutybise juurde ja ütles, et on näinud Spartacust Valeria tuppa minemas

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
15 allalaadimist
Antiikkirjanduse eksam 2011
18
doc

Antiikkirjanduse eksam 2011

62. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? · Cicero kirjandusliku pärandi moodustavad kõned, retoorikaalased ja filosoofilised teosed ning kirjad. Cicero on jäänud ajalukku eeskätt Rooma kuulsaima kõnemehena, u 150 kõnest terviklikult alles 58, nii poliitilisi kui kohtus peetud süüdistus- ja kaitsekõnesid. · Tuntumaid kõnesid: süüdistuskõned Gaius Verrese vastu, kõne poeet Archiase kaitseks, 4 kõnet Catilina vastu, 14 filipikat Antoniuse vastu · Retoorikaalased teosed: ,,De oratore" (,,Kõnemehest"), ,,Brutus", ,,Orator" (,,Kõnemees") · Filosoofiaalased teosed: ,,,,Tusculanae disputationes" (,,Tusculumi arutlused"), ,,De officiis" (,,Kohustustest"), ,,De re publica" (,,Riigist"). Ideaalne kõnemees pidi Cicero järgi eneses ühendama nii retoorilise kui ka filosoofilise harituse.

Ajalugu → Antiikkirjandus
73 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun