õnnistada. Romeo ütleb Ammele laulatuse aja. Julia ja Romeo laulatus. Mercutio ja Tybalti surm. Romeo põgeneb. Vürst määrab Romeole karistuse. Lorenzo plaan Romeo ja Julia kokku viia. Romeo veedab öö Julia juures. Romeo lahkub Veronast. Capuletti plaan laulatada Julia ja Paris. Lorenzo kiri Romeole. Julia näiline surm. Romeo ei saa kirja. Romeo ja Parise kahevõitlus. Paris langeb. Kulminatsioon: Romeo võtab Julia surma pärast mürki. Peripeetia: Julia ärkab üles.
Julia ootab ööd, et Romeo saaks salaja ta sängi pugeda. Amm tuleb eemalt ja teatab, et Romeo on tapnud Julia nõbu Tybalti. Julia aga võtab seda nii, et kui Romeo ei oleks Tybaltit tapnud, oleks Tybalt tapnud Romeo. Amm mainis veel, et Romeo pagendati ja see lause jääb Juliat kummitama, kuid Amm ütles, et Romeo peitis end ära vend Lorenzo juurde ja et Romeo läheb ööseks siiski Julia juurde. 3. stseen(lorenzo kongis) Lorenzo teatab Romeole Vürsti otsusest, et ta on Veronast pagendatud. Romeo meelest on pagendamine hullem, kui surm ning vaidleb vend Lorenzoga selle üle. Uksele koputab Amm, kes räägib, et ka Julia ainult nutab ja nutab ning hüüab Tybaltit ja karjub Romeot, mille peale Romeo tahab endalt äkitsi pussiga elu võtta, kuid Amm takistab teda. Lorenzo kirub Romeot, et see käitub nagu väike plika, kes ei saa aru, et on õnnega üle valatud ja näeb kõiges ainult halba. Amm on lummatud lorenzo kõnest ning seejärel lahkubad kõik. 4
· Amm teadis, kus Romoe on ja lubas ta ööseks Julia juurde tuua. 3.tseen toimub Lorenzo kongis. · Romeo uurib Lorenzolt, mida vürst on tema kohta otsustanud. · Romeo saab teada, et ta pagendati. Talle see ei meeldinud, kuna Verona on ta maailm. · Keegi koputab uksele ja Lorenzo käsib Romeol end ära peita. · Ukse taga on amm, ta lastakse sisse.Amm toob Juliast teateid. · Romeo üritab end tappa. · Amm lahkub, Romeo põgeneb öösel Veronast. 4.tseen toimub Capuletti majas. · Capuletti pakub Parisele oma tütart naiseks. · Lepivad kokku, et pulmad toimuvad neljapäeval. 5.tseen toimub Julia magamistoas. · Julia ja Romoe jätavad üksteisega hüvasti. · Tuppa tormab amm ja teatab, et Julia eam tuleb. · Amm lahkub, Julia lukustab ukse.Romeo laseb redeli aknast alla ja ronib välja. · Romeo ja Julia jätavad hüvasti.Romeo lahkub.
Seda ta teebki. Salaja aga seepärast, et Romeo ja Julia vanemad oleksid sellele abielule kindlasti vastu. Samal ajal tahab aga Juliaga abielluda üks noor aadlik, nimega Paris. Julia isa otsustab Julia eest, et Julia abiellub Parisega. Juhin tähelepanu sellele, et Julia hakkas saama alles neliteist - tookord olid sellised abielud aga tavalised. Samal ajal tapab üks Capulettide sugulane Tybalt Romeo sõbra ja Romeo tapab kättemaksuks omakorda tema. Selle peale aga pagendatakse Romeo Veronast Mantuasse. Julia on hirmus kurb kõige selle pärast ja Romeo samuti. Otsustatakse, et Julia pulmad Parisega peetakse neljapäeval. Julia on meeleheitel ja palub abi vend Lorenzo käest, kes annab talle mingit jooki, mis teeb ta justkui surnuks, aga äratab ta jälle neljakümne kahe tunni pärast üles. Siis arvatakse, et ta on surnud ja pulmi ei toimu. Samal ajal saadab siis Lorenzo Romeole kirja, kus teatab, kust Juliat on võimalik leida ja et ta pole üldse surnud.
Romeo räägib isa Lorenzole, et ta on Juliasse armunud ja tahab temaga abielluda. Ning see saab teoks. Nad abielluvad salaja. Samal õhtul, kui nad on abiellunud, tekib Mercutio, kes on niiöelda Montecchi klannis ja Tybalti, kes on Julia nõbu vahel võitlus. Tybalt tapab Mercutio oma mõõgaga. Tybalt kaob mõneks ajaks, ilmub Romeo. Tybalt tuleb tagasi. Seekord, tapab Romeo Tybalti. Romeo põgeneb. Ilmub vürst, kes pagendab Romeo selle teo eest Veronast välja. Julia on masendunud kahel põhjusel ta nõbu Tybalt on tapetud ja Romeo on linnast välja saadetud. Jälle tuleb appi Lorenzo. Ta soovitab Romeol linnast siiski lahkuda, kuigi ta ei taha. Lorenzo ukse taha ilmub Julia amm. Räägib neile, et Julia on väga masendunud, nutab ja nutab. Romeo läheb siis jälle Julia akna alla. Aga vahepeal, teeb Julia isa ostsuse: Julia peab abielluma vürsti sugulase Parisega. Julia armastab ju Romeot ja nad on juba abielus. Seega ta ei taha seda
Teises vaatluses Romeo ja Julia neavad iidset perekondadevahelist vaenu, mis tuletab neile meelde, et nende armastus on keelatud ja sobimatu. Romeo läheb Lorenzo jutule, et see neid Juliaga paari paneks ning seda ka Lorenzo lubab lootes, et see liit lahutaks iidse vaenu kahe perekonna vahel. Kolmandas vaatluses tapab Tybalt suurest vaidlusest Mercutio ning kättemaksuks sõbra eest, tapab Romeo Tybalti. See sündmus suurendab viha veelgi Capuletti´de seas. Kohtuotsusega pagendatakse Romeo Veronast, kuid Romeo ei tee seda. Paris ja Capuletti´d panevad laulatuse kuupäeva paika. Neljandas vaatluses läheb Julia Lorenzo jutule, et too aitaks teda selles, et ta ei peaks Parisega abielluma. Lorenzo mõtleb välja plaani , kuidas see kõik teoks teha. Tema järgmine plaan oleks järgmine: Julia võtab rohtu, mis annab talle surnu välimuse. Hommikul tuleb Paris ja avastab Julia surnuna, seejärel kantakse Julia kalmistule
asjaolusid selgitav kiri. Paris ja Romeo kohtuvad kalmistul, võitlevad ja Paris sureb. Romeo joob mürki. Kui Julia ärkab, leiab ta surnud Romeo ning tapab enda. 4. Olulised tegelased on Romeo ja Julia. Nad on mõlemad noored, romantilised. Tragöödia algul on Romeo kurvameelne, sest armunud, aga ei leia vastuarmastust. Ta arvab, et seetõttu pole elul mingit mõtet. Romeo ei ole päris uljaspea, sest ta püüab Mercutiot ja Tybalti lahutada, aga see ei õnnestu. Kui Romeo peab Veronast lahkuma, siis ütleb, et ei saa, sest tema maailm on seal. See tähendab, et ta pidas Juliat oma maailmaks ehk siis armastas teda tõeliselt. Julia on saamas 14, õrnahingeline, truu. Kui Romeo on tapnud Julia nõo Tybalti, siis Julia ei tunne kaasa mitte oma nõole, vaid oma mehele. Tema armastus on siiras ja vankumatu, ta jääb lõpuni Romeo poolele. Oluline roll on Julia ammel. Ta on Julia ja Romoega ühes mestis, et siis selline arusaaja ja Juliale väga ustav
Karistuseks Tyblati tapmise eest saadeti Romeo linnast välja ja noorpaar ei saanud peale abiellumist koos olla. Järgmine põhjus, mis viis loo õnnetu lõpuni, oli see, et Julia isa otsustas tütre pulmad kohe paar päeva peale Tyblati matuseid ära pidada. Sellega lootis ta leevendada Julia leina oma sugulase surma pärast. Capuletti ei teadnud, et Julia ei kurvasta mitte Tyblati pärast vaid selle pärast, et Romeo oma õnnetu teo pärast Veronast välja saadeti. Jälle mängis siin oma osa see, et Julia ei olnud oma vanematega avameelne. Õnnetu Julia läks abi paluma frantsiskaanlase Lorenzo käest, kes mõtles välja huvitava plaani, kuidas Parise ja Julia pulmi ära hoida. Alguses sujus kõik plaanikohaselt, Julia oli surnuna hauakambrisse viidud ja Lorenzo saatis Romeole kirja, kus selgitas, et Julia tegelikult ei ole surnud. Siis hakkas jälle kõik viltu vedama. Kiri ei jõudnud Romeoni, Romeo hoopis
Caesari loomingust on säilinud kaks teost ,,Märkmed Gallia sõjast" ja ,,Märkmed kodusõjast". ,,Märkmed Gallia sõjast" Titus) Lucretius (Carus) (eKr99-eKr55) oli rooma poeet ja filosoof Kirjutas kuuest laulust koosneva heksameetris eepilise poeemi "Asjade loomusest" Suutis anda hirmsatele nähtustele lihtsa ja kerge seletuse. Ei kartnud jumalaid, rääkis, et nad ei pea inimeste ellu sekkuma. Catullus, väga isikupärase loominguga lüürik, pärineb Põhja-Itaaliast, Veronast Catulluse loomingu, millest meieni on säilinud 116 luuletusest koosnev kogu, võib jagada kolme ossa. Esikohal on armastuslaulud, mis kajastavad poeedi vahekorda kõnemees ja rahvatribuun Publius Clodius Pulcheri õe Clodiaga, kellesse muuseas oli olnud armunud ka Cicero. Oma armastatut, väga vabade elukommetega daami, nimetab Catullus oma lauludes Lesbiaks. See vahekord oli väga heitlik ja alles oma lühikese elu lõpul õnnestus Catullusel end lahti rebida
kuid ametlikult ilmus komöödia tekst alles 1623 a foolioväljaandes. "Tõrksa taltsutust" peetakse Shakespeari ja ühtlasi kogu maailma dramaatilise repertuaari kõige enam mängitumaiks näidendiks. Komöödias on palju välist tegevust, mistõttu jääb karakterite arendamine paratamatult tagaplaanile. Tõrksa taltsutuses mängib olulist rolli just Petruchio, kes on Shakespeare esimene suur kordaminek tegelase ülesehitamisel komöödias. Petruchio on Veronast pärit aadlik. Petruchio on julge ja reibas. Ta on tugeva iseloomuga ja sama temperamentne nagu Katharinagi. Tegevus toimub Paduas ja Petruchio mõisas. Baptista on rikas aadlik, kellel on kaks imekena tütart. Katharina ja Bianca. Bianca on tema noorem tütar. Ta on sõnakuulelik ja õrn. Ta on sõbralik ja lahke. Ta on isa lemmik, ning tal on palju kosilasi. Kuid ta isa ei luba tütrel enne abielluda, kui tema vanem on ka endale leidnud mehe
M. nõudis Konradinilt veel 2000 marka, mis K. oma emale võlgu oli. Selle laenas K. onult Ludwigilt, pantides talle oma viimased omandid Svaabimaal. Nähes, et K. aru pähe ei võta ja tagasi ei pöördu, hakkasid hertsog Ludwig, krahv Meinhard ja teised suurnikud avalikult ettevalmistusi tagasiminekuks tegema. Konradi täht oli paksude pilvede taha kadunud. VII Tuli Rüütlid tõid tervitusi kuningas Corradole koos tulega tõrvikutel. Konradin asus oma väega Veronast Pavia poole teele. Teel 2 vastast. Järgmise päeva õhtuks jõuti Oglio jõe kaldale. Kolmanda päeva õhtul oldi Pavia maade piiril. Kohtusid Rupert Schmerzburg von Schwalbenlöh ja Benvenuto. Nad räägivad tule ääres Corradinost ja üksteisest. Mõlemad on vanast ja kuulsast soost. Nad räägivad veel Corradinost ja siis armastusest. Rupert on oma kodumaal armunud vooruslikku abielunaisesse, kes mehe armastusest midagi ei tea. VIII Laev
III stseen: Lorenzo toob Romeole teate pagendusest. Romeo eelistaks pagendusele surma, sest julia on ju Veronas. Lorenzo püüab Romeole aru pähe panna, see aga on kui segane. Tuleb amm ja räägib, et julia aina nutab ja ahastab. Romeo on valmis endalt elu võtma. Lorenzo sõitleb Romeot, et see on kaotanud mehisuse ega hooli naisest, kelle elu ta on. Ta saadab Romeo Julia juurde ja selgitab talle edasisi samme: Romeo lahkub Veronast ja asub Mantuasse, kus saab sõnumeid Lorenzo kaudu. Lorenzo usub, et aja jooksul kõik laabub ja Romeo võib Veronasse tagasi tulla. IV stseen: Julia vanemad ja krahv Paris lepivad kokku peatse pulmapäeva suhtes. Isa saadab ema Juliale sellest teatama. V stseen: Romeo ja Julia lahkumine ( kuulus dialoog: Kas lähed juba? Päev on ju veel kaugel. See oli ööbik, aga mitte lõoke ...) Romeo lahkub ja lubab igal võimalusel Juliale tervisi saata. Tuleb Julia ema
Theoderich Suur (493 526) hoidis roomlasi ja goote teineteisest lahus, kehtis näiteks abiellumiskeeld. Goodid said küll sõjateenistuse eest ühe kolmandiku maast, kuid tsiviilvõim ja majandus jäid roomlaste kätte. Gootide-roomlaste teineteisemõistmist takistasi ka relvastatud vastuolud. 535-553 toimus Justinianuse sõda gootidega. Gootide poolt kuningaks tõstetud Witigis [536-540] võeti pärast Ravenna piiramist vangi. Totila võidab Veronast tulles Itaalia tagasi (v.a Ravenna), säilitab oma positsioonid Belisariose vastu, langeb aga siiski Tadinae all võitluses Narsesega.. Tema järeltulija Teja sureb mõni kuu hiljem Mons Lacta-riuse lähedal. Frangi riik Galias Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Merovechi sugukonda kuuluv Chlodovech I võttis 496. aastal vastu ristiusu, tehes seda katoliikluse, mitte teiste
Ema antud palveraamat. Käskjalg teatab, et Konradin on teel Itaaliasse. 6. Ehatäht kui halb märk. Konradin ei taha veel Lombardiat vallutama asuda. Väeleer ei tervita Konradinit hõisetega. Suur osa väest lahkub. Konradinile püütakse selgeks teha, et õigem oleks lahkuda, kuid edutult. Veel üks osa väest valmistub lahkuma. 7. Konradini väed liiguvad Veronast Paviasse. Lahkunud sõdurid asendatakse itaallastega. Rupert ja Benvenuto kohtuvad ja jutustavad oma päritolust, elust, armastusest. 8. Konradin valab uusaasta ööl õnne: sellest tuli midagi laevasarnast. Vägi suureneb tunduvalt. Konradin usaldab ühe väeosa Friedrichile. 11 laeva tormisel merel. Benvenuto päästab Konradini üle parda lendamisest, vastutasuks saab Benvenuto kuninglikuks lipukandjaks. 9. Jõutakse Pisasse
Ema antud palveraamat. Käskjalg teatab, et Konradin on teel Itaaliasse. 6. Ehatäht kui halb märk. Konradin ei taha veel Lombardiat vallutama asuda. Väeleer ei tervita Konradinit hõisetega. Suur osa väest lahkub. Konradinile püütakse selgeks teha, et õigem oleks lahkuda, kuid edutult. Veel üks osa väest valmistub lahkuma. 7. Konradini väed liiguvad Veronast Paviasse. Lahkunud sõdurid asendatakse itaallastega. Rupert ja Benvenuto kohtuvad ja jutustavad oma päritolust, elust, armastusest. 8. Konradin valab uusaasta ööl õnne: sellest tuli midagi laevasarnast. Vägi suureneb tunduvalt. Konradin usaldab ühe väeosa Friedrichile. 11 laeva tormisel merel. Benvenuto päästab Konradini üle parda lendamisest, vastutasuks saab Benvenuto kuninglikuks lipukandjaks. 9. Jõutakse Pisasse
annaabi.ee 
