· J.Dewey oli ameerika filosoof, pedagoog ja psühholoog · Sündis 20. Oktoobril 1859 Vermonti osariigis Burlingtonis · Nagu tema vend Davis Rich Dewey, asus John õppima Vermonti ülikooli · Oli 1884-1930 professor Michigani, Minnesota, Chigago ja Columbia ülikoolis · Chicagos rajas ta eksperimentaalkooli, mis sai tuntuks kaugemalgi ja mida hakati ka kutsumaDewey kooliks. · Dewey oli esimene õpetajate ametiühingu ja Ameerika ülikooliprofessorite ühingu kaasasutaja. · Ta pidas välismaal kaks aastat loenguid kooliuuendustest. · Lõi uue pragmatismiõpetuse-istrumentalisimi
Need pakkusid talle ainet ja tausta paljudeks luuletusteks ja juttudeks, kaasa arvatud ´´ Gunga Din ``,´ ´Kim ``, ´´ Kolm sõdurit `` ja ´´ Dzungliraamat ``. Kuigi Kipling kasvas üles Inglismaal, pöördus ta seitsmeteistkümneaastaselt tagasi Indiasse ja asus tööle ajalehe juurde. Seitse aastat hiljem tõi tööpakkumine ta tagasi Inglismaale. Varsti pärast seda kolis Kipling Ameerika Ühendriikidesse, kus ta abiellus ameeriklannaga ja asus elama Vermonti. Elu Uus-Inglismaal andis tausta Kiplingi ühele kuulsamale lasteraamatule ´´ Julged kaptenid ``. Kuna Kipling oli töötanud aastaid ajakirjanikuna, oli ta harjunud fakte koguma ning ka see romaan on täis täpseid kirjeldusi kalapüügist ja merest. Kuid Kiplingi tugev külg on ka huvitavate tegelaskujude loomine ning selles romaanis kirjeldab kaht julget kaptenit, kes käib koos pojaga merel, ja tööstuskaptenit, kes ehitab äriimpeeriumit endale ja oma pojale.
- õde ja arst tulid vaatama, mis juhtunud on, kuid Valencia oli sisse hinganud heitgaasi ja suri veidi hiljem - Billy ei teadnud naisega juhtunust midagi, sest ise taastus alles opist - oli ühes palatis Harvardi ajalooprofessoriga, kes oli haiglas jalaluu murru tõttu, haiglas oli ka professori naine Lily, kes kartis Billyt, sest ta sonis - professor luges Hiroshima pommitamise kohta ajaviiteks, naine tõi ka Dresdeni pommitamise kohta teoseid - Billy rändas jälle ajas, ärkas Vermonti haiglas oma poja Roberti kõrval, kes nüüd oli täiskasvanud - Billy Valencia matustel olla ei saanud, sest oli selleks liiga haige - ajalooprofessor arutles palatis oma naisega Dresdeni pommitamisest, ka Billy mainis, et osales selles, professor teda ei uskunud, pidas teda vaimuhaigeks - tegi jälle rände ajas ning jõudis II MS lõppu, kus käis tapamajas ja vaatas tühjas linnas ringi - tuli jälle tagasi Vermonti haiglasse, kus vestles ajalooprofessoriga Dresdenist ja seal toimuvast
kuigi tal endal enam eriti raha ei ole. Holden on laristaja tüüpi, ta kas raiskab või kaotab raha. Hiljem on poisil kahju, et ta nunnadele nii vähe annetanud oli. · Holden ärritub ning räägib Sallyle, kuidas ta vihkab kooli, autosid, ühiskonnamalle ning muud säärast Sally ei mõista poissi ja palub tal mitte karjuda. · Holden kutsub Sallyt Massachusettsi või Vermonti matkama. Ta lubab ühelt tuttavalt auto saada ning nad võiksid lihtsalt matkata ning elada Holdeni kogutud rahast. Sally peab noormeest arulagedaks, Holden vihastab ning ärritub veelgi rohkem. Tegelikult polekski ta ju tahtnud Sallyt endaga kaasa. Holden tunnistab jällegi, et on peast lausa hull. 18. - 26. Peatükk · Holden tunneb pärast Sallyga teatriskäiku ning uisutamist, et peab kellegagi rääkidma,
aastast kuni oma surmani. William Jamesi vend Henry James oli üks Ameerika Ühendriikide tuntumatest kirjanikest. James oli empirist ja pidas kõige aluseks ja eelduseks vahetut kogemust. Filosoofias oli Jamesi metafüüsika pluralistlik. Filosoofias peetakse Jamesi idealistiks. Ta pooldas idealismi, sest pragmatism oli tema arvates panteistlik filosoofia. 4.3 John Dewey J.Dewey oli ameerika filosoof, pedagoog ja psühholoog. Ta sündis 20. Oktoobril 1859 Vermonti osariigis Burlingtonis. Dewey oli 1884-1930 professor Michigani, Minnesota, Chigago ja Columbia ülikoolis. Lõi uue pragmatismiõpetuse ehk istrumentalisimi. J.Dewey käsitles filosoofias veel humanismi, psühholoogiat ja mitut muudki valdkonda. Tema elutööd on palju kritiseeritud tema enda õpilaste poolt. Koos Charles Sanders Peirce'i ja William Jamesiga oli ta üks pragmatismi ja funktsionaalse psühholoogia rajajaid. 4.4 Richard Rotry Rorty sündis 1931
asemel takso, et sõida Biltmore hotelli, et kohtuda Sallyga. Holden ja Sally lähevad teatrisse ja Holdenit ärritab see, et Sally räägib ühe poisiga, keda ta teab Andoverist. Sally soovitusel lähevad nad Radio Citysse, et uisutada. Nad mõlemad sõidavad suhteliselt halvasti ning otsustavad hoopis laua võtta seal. Holden üritab Sallyle rääkida, mis ta oli õnnetu koolis, ning isegi innustab teda ära jooksma koos temaga Massachusettsisse või Vermonti ja elada vagunis. Kui tõüdruk keeldub, kutsub Holden teda üheks pinnuks perses ning naerab ta üle kui Sally muutub vihaseks. Tüdruk keeldub kuulamast Holdeni vabandusi ja lahkub. Holden helistab jälle Jane-ile, kuid keegi ei võta vastu. Ta helitab Carl Luce-le, noormees kes oli Holdeni nõuandja Whooton koolis ning kes nüüd on õpilane Columbia ülikoolis. Luce lepib kokku ühele dringile pärast õhtusööki. Et aega maha lüüa läheb Holden kinno. Holden ja
väga meeldisid Luntid. Teel teatrisse suudlesid nad paar korda ja Holden avaldas talle armastust, siis ka Sally Holdenile. Holdeni arvates ei olnud näidend nii halb kui tavaliselt, aga üldiselt siiski rämpsuvõitu. Pärsast esimese vaatuse lõppu läksid nad riidu, kuid siiski kutsus tüdruk ta Radio Citysse uisutama. Uisutades ei läinud neil kuigi hästi ja Holden pakkus, et võiks baari minna. Baaris läksid nad jälle riidu aga nüüd juba täielikult, kuna Holden kutsus teda Vermonti elama aga Sallyle ei meeldinud see mõte. Holden jalutas sealt minema, tal ei olnud midagi enam teha, siis mõtles ta minna kinno kuigi ta vihkas kino. Ega seegi film hea ei olnud, see ajas teda öökima. Pärast filmi lõppu läks ta Wickeri baari poole kus pidi kohtuma Carl Luce´iga. Baari jõudes tegi ta enadale paar jooki. Kui Lucei saabus hakkasid nad vestlema armuasjadest, kuigi Luceile see ei meeldinud. Lucei ei olnud seal kaua ja lahkus kiiresti, ta pidi kellegiga kokku saama
nagu ka selle eelkäijatel. USA-s sai esimese patendi sõidukile Oliver Evans aastal 1789. Ta demonstreeris oma sõidukit edukalt ja see ei olnud mitte ainult esimene automobiil USA-s, vaid ka esimene amfiibauto, kuna sõiduk sai sõita mootori jõul maal ja pedaalidel vändates ka vees. 1.2. Elektrimootoriga autod Elektrimootori leiutajateks peetakse mitmeid inimesi. 1828. Aastal leiutas ungarlane Anyos Jedlik elektrimootori, millega sõitis pisikene mudelauto. 1834. Aastal kasutas Vermonti sepp Thomas Davenport oma alalisvooluga elektrimootorit elektrilisel ringrajal sõitvas väikses mudelautos. 1838. Aastal ehitas sotlane Robert Anderson elektrilise vaguni, mis oli võimeline liikuma kiirusega 6,4 kilomeetrit tunnis. 1832. ja 1839. Aasta vahel leiutas mees ka elektrilise vankri. Taaslaetavad patareid, et kanda elektrit kaasas, jäid väljatöötamata kuni 1840-te aastateni. 19. Sajandi teises pooles
.. valikud: jumalasse uskumine on Sartre'I arvates isiklik valik see on valitud elu ja eesmärk ta eristab selgelt füüsilist mateeriat ja teadvust, kusjuures viimast iseloomustab vabadus inimene saab teha valikuid vaid oma eksistentsi piirides vabadus ja sellega kaasnev koorem inimene ise ja seosed teistega "inimene on kas alati ja täielikult vaba või inimest polegi olemas teine inimene ei ole ainult see, keda nähakse, vaid see, kes näeb ka sind JOHN DEWEY 20.okt 1859 . õppis Vermonti ülikoolis 1882 immatrikuleerus Baltimore ülikooli Chicagos rajas ta eksperimentaalkooli Tähtsamad teosed: "Minu pedagoogiline usutunnistus" "kuidas me mõtleme" "Avalikkus ja selle probleemid" "Vana ja uut individualismist" avaldas kokku üle 700 artikli ja ligikuadu 40 raamatut pedagoogika: tähtis on kasvatada noori valmis demokraatlikule ühiskonnale industriaalses ühiskonnas peaks kool olema miniatuurne töökoda ja miniatuurne ühiskond
annaabi.ee 
