Ivan Julm IV ja tema veretööd Ivan Julm oli Moska suurvürst alates 1533 ja Vene tsaar alates 1547 kuni surmani. Moskvas valitsenud tsaaridesst oli ta kuulsaim ja läks ajalukku kui üks kõige verisemaid valitsejaid enne 20. sajandit. Varakult orvuks jäänud ja 17-aastaselt tsaariks kroonitud, süüdistas Ivan IV kõigis oma pattudes rasket lapsepõlve. Just oma hooldajatelt, võimuahnetelt bojaaridelt, olevat ta õppinud salakavalust ja julmust. Tänu millistele veristele kordasaatmistele ta päris endale sellise nime? Ivan Julm saatis korda väga palju veretöid, mis on tänapäeva maailmapildis mõeldamatud. Minu jaoks on tema üks kõige shokeerivamaid tapatöid tema ja tema poja kaklus.1581. aastal lõi Ivan Julm raskelt oma poja Ivani rasedat naist, kuna see olevat kandnud kohatut riietust, ja naisel oli nurisünnitus. Kui poeg selle eest isale etteheiteid tegi, tappis Ivan Julm vihahoos ka tema. Pärast kahetses ta seda kibedalt
Totalitarismi tekkimine Venemaal Kui mujal Euroopas tulid diktaatorid võimule mõõduka või varjatud vägivalla abil, siis Venemaal kehtestati aga diktatuur relvastatud riigipöörde ning sellele järgenenud verise kodusõjaga. Veristele jõudemostratsioonidele vaatamata ei olnud 1920. Aastatel kommunistide võim sugugi kindel. Nad suutsid küll kodusõjas vastastest jagu saada, kuid rahulolematus senise poliitika suhtes kasvas. Eriti rahulolematud olid talupojad, keda laostas toiduainete andmise kohustus ja nad alustasid korduvalt mässu. Kuna mitmed talupojad kuulusid ka Punaarmeesse puhkes 1921. aastal kommunistidevastane ülestõus. Ülestõus suudeti suurte kaotustega maha suruda, kuid sellega rahulolematused ei lõppenud
kinnine õppeasutus talle pakkus. Võib ainult ette kujutada, millise psühholoogilise mõjuga võis olla see krahh, kui tema vastleitud ,,ema" selleks siiski ei osutunud. Tema usk sellesse, vaatamata Torey veenmiskatsetele vastupidises, oli niivõrd suur, et sellele järgnev pettumus sai sellest veel ainult kordades suurem olla. Aga kusagilt ammutas Sheila siiski imekspandaval kombel jõudu, et selle teekonna tekitatud veristele haavadele ta taldade all vaatamata edasi astuda ja lõpuks jõuda kuhugi, kus on soe, stabiilne ja elamisväärne ja seda mitte ainult füüsilises mõttes. Kahju, et ma olen liiga väike inimene sellel maakeral, et teha midagi märkimisväärset, et ainest selliste raamatute kirjutamiseks vähem oleks. Aga ma saan armastada oma lapsi. Saan armastada oma õpilasi. Loodan ainult, et minuni jõuab piisavalt vastuseid.
suunatud oli,kuid kindlate sammudega ta oma eesmärgini siiski jõudis.Aegamisi oleks paranenud majanduslik olukord ja ka pere oleks saadud päästetud.Ta sai ka Indrekult tähelepanu,mida oli otsinud ja taga igatsenud ning samuti kõik selle,mis neid mõlemaid köitis.Oleks ta vaid seda ise teadnud ja tunda saanud,sest nagu ma mainisin,oli tunne see,mida Karin otsis."Aga kui rahvahulk oli juba maha jäänud ja Indrek tundis enda Kariniga üksida,kergitas ta tema pead ja kummardus ise tema veristele huultele lähemale,nagu mõtleks ta neid suudelda.Ometi ei teinud ta seda,vaid vahtis ainult üksisilmi naise tardunud näkku ning ütles kramplikult värisevail huulil:"Kallis,sa armastasid ikka rohkem,kui mina suutsin uskuda ."" KARIN Martiina Made Tallinna 21.Kool 11.C klass Tallinn,2009
Kuigi selle perioodi määratlemine Eesti ajaloos on vaieldav, võib laias laastus selleks pidada ajavahemikku Liivi sõja lõpust kuni Põhjasõja lõpuni. Rohkem poleemikat tekitab pigem antud mõiste ise, mis eeldab, et tegemist oli hea ajastuga. Tegelikult oli aga eestlastele see paljuski suurte kannatuste aeg: Rootsi suurriigi kujunemine ning ka lõpp algasid just sõdade tulemusena Eesti- ja Liivimaalt (Laidre, 1995, lk. 8). Lisaks veristele sõdadele jäi sellesse aega ka suur näljaperiood 17. sajandi lõpul ning katk. Samamoodi kannatasid erinevate reformide tõttu palju ka talupojad. Positiivse poole pealt võib mainida rahvakoolide süsteemi arendamist ning Tartu ülikooli asutamist 1962. aastal. Rootsi ise aga suutis selle ajaga tõusta Euroopa suurriikide sekka ning Põhjasõja alguse edu lubas ka tulevikus sellel tendentsil näiliselt justkui jätkuvat
Tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimine ning elamustasemetõus. See areng sai olla ainult ajutine, Hitler vajas võimalikult kiiresti uut sõda. 3. Nõukogude Liidu loomine 1922.a ühendati need Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikut tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. Liiduvabariigid mis sinna kuulusid olid: Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia, Aserbaizaan. Gruusia. Veristele jõudemonstratsioonidele vaatamata polnud kommunistide võim 1920.a veel sugugi kindel. Talupojad olid eritirahulolematud, keda laostas toiduainete andmise kohustus ja kes alustasid mitmel korral mässu. 4. Stalinistlik NSV Liit Pärast Lenini surma 1924.a tõusis esile väliselt tagasihoidlikul partei peasekretäri kohal töötanud Stalin, keda oli Lenin kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast. Ta kehtestas kontrollikompartei liikmete üle, kus tagas meelepärase enamuse
taasühines. See andis märku, et sama saatus võib tabada ka Nõukogude Liitu. Ja tõsi 11. märts 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks. Eesti ja Läti kuulutasid välja üleminekuperioodi. Moskva kuulutas need otsused seadusevastasteks. Baltimaade eeskujul aga hakkasid liiduvabariigid üksteise järel endid suveräänseks kuulutama. Moskva kavandas sõjalise operatsiooni liidu kooshoidmiseks iga hinna eest. Maailm reageeris aga nendele veristele sündmustele teravalt nii Euroopa kui ka Ühendriigid ähvardasid NSVLile abi andmise peatada. Rahulolematus toimunuga puhkes ka Venemaal. Välja astus Vene Föderatsiooni esimeheks saanud Boriss Jeltsin, kes valiti 1991 Venemaa presidendiks. Ta andis korralduse lõpetada kommunistlike parteide tegevus. Viimane katse liidu säilitamiseks tehti 19.augustil 1991 sõjaväelise riigipöördekatsega. Erakorraline Komitee pani Gorbatsovi koduaresti, kuulutati välja sõjaseisukord ning kavatseti
vooluga, veriseima vooluga läks kaasa suur osa Balti sõjalaevastikust. Kõige verisemad sündmused leidsid aset Balti sõjalaevastiku peamistes asukohtades- Kroonlinnas ja Helsingis. Madruste hulgas puhkes mäss stiihiliselt, oli suunatud ohvitseride vastu, tagantjärele vaadates tapeti ilma igasuguse põhjuseta. Kroonlinnas tapeti Kroonlinna merekindluse komandant admiral Vireen, Helsingis Balti laevastiku ülemjuhataja Nepenin. Helsingis oli ohvitseridele tõsine ajujaht. Vaatamata veristele sündmustele teadvustasid kaasaegsed veebruarirevol kui päikesepaistelist revolutsiooni. Vaimustus üle Vm oli suur, praktiliselt puudusid pol jõud, kes oleks revol vastustanud, parempoolsed keisritruud, polnud õnnelikud, aga ei plaaninud ka vastuaktsioone. Valitsus alustas kohe demokr reforme, likv demokr vabaduste piirangud, kaotati tsensuur, lubati erakondade tegevust, likv sandarmeeria ja ohranka, likv politsei tervikuna, selle asemele astus munitsipaalmiilits
annaabi.ee 
