Propositsioon- on see mida lause tähendab Ratsionalism- teadmiste omandamine mõistuse mitte kogemuste abil Semantika- õpetus keeleliste väljendite tähendusest. Semiootika- õpetus märkidest ja sümbolitest Skeptitsism- seisukoht, et kindel teadmine on võimatu Tautoloogia- väide, mis on paratamtult tõene. Teleoloogia- eesmärkide või lõppsihtide uurimine Tunnetusteooria- tunnetusõpetus Epistemoloogia- teadmiseteooria Universaal- üldmõiste nagu nt punane või naine Verifitseeritavus- saame tõestada, et miski on õige / tõestatav Võimalikkus- asi võib olla nii ja võib olla mitte nii. FILOSOOFID SOKRATES Elas 5-4 sajand eKr. Ta oli esimene nö. Sütematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, enamik teavet temast pä'rineb meile filosoof Platoni ja ajaloolase Xenophoni vahendusel. ,,Ma tean, et ma midagi ei tea"- sellel väitel on 2 komponenti ning kumbi võib olla tõene või väär
Töö 7. Etapp · Seitmes etapp on töö kirjalik vormistamine. Rühmatöö 2 · Teie uurimistöö teemaks on: · Klienditeeninduse arendamine OÜ Heateenindus näitel. · Määratlege probleem, uurimiseesmärk. · Sõnastage 24 uurimisküsimust. Teaduslikkuse kriteeriumid · Originaalsus · Selgus · Objektiivsus · Kriitilisus · (tõelevastavus) · Tõestatavus · Selektiivsus · (verifitseeritavus) · Kontrollitavus · Täpsus · Süsteemsus Originaalsuse, uudsuse nõue · Uurimistöö peaks pakkuma uut spetsialistidele sellest tsunftist, mille liikmeks tahetakse saada st bakalaureuse, magistri või doktorikraadi omanikud. Selleks peaks lõputöö olema originaalne, omapärane, isikupärane kirjatöö st uudne. Samuti on reeglina uudne ka uuritav objekt (ettevõte, situatsioon, populatsioon). Objektiivsus e. tõelevastavus
tegelikult näha; saame kujutise täieliku verifikatsiooni. Sellised lihtsad ning täielikult verifitseeritud juhtimised on kahtlemata tõeprotsessi originaalideks ja prototüüpideks. Kogemus pakub tõepoolest ka teisi tõeprotsessi kujusid, kuid need kõik on mõeldavad pidurdunud, mitmekordistunud või üksteisega asendunud esmaste verifikatsioonidena. 9. Miks on mõttekas täielikust verifitseerimisest loobuda (2 põhjust)? Rataste ja pommide ja pendli verifitseeritavus on sama hea kui verifitseerimine. Iga lõpuleviidud tõeprotsessi kohta on meie elus miljoneid sellises tärkamisseisundis. Need suunavad meid otsese verifitseerimise poole; juhivad meid nende objektide ümbrusesse, mida ette näevad; ja siis, kui kõik kulgeb harmooniliselt, oleme nii kindlad selles, et verifitseerimine on võimalik, et jätame selle ära, ja tavaliselt on see igati õigustatud. Tegelikult elab tõde enamasti krediidisüsteemi najal. Meie mõtted ja uskumused "lähevad
matemaatilistes terminites Rõhutab põhjuslikkust, mis siis lõppkokkuvõttes peaks välja viima ennustaise ja kontrollini Rõhutab kindlusetunnet ja kindlust faktid, mis on kindlaks tehtud on muutumatud Positivism on ennustav lähenemine uurimuse põhieesmärk on välja selgitada mingeid fakte, mis võimaldavad meil välja selgitada tegusid ja käitumist Põhiriteeriumiteks on korratavaus ja avalik verifitseeritavus, selleks et näidata, et asi on tõene, peab seda näitama ka keegi teine ja sõltumatu uurija Positivism eeldab vaatlejate sõltumatust e mingit nähtust tuleb uurida nii et see ei oleks mõjutatud konkreetse uurija ideosünkraasiatest Eesmärk on seletamine mingite nähtuste arengu ja algpõhjuste välaselgitamine, miks midagi juhtub. Seetõttu viib ta mingite uurmismeetoditenei, mis muutuvad tööriistadeks Fenomeneoloogia
elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Heatasemelist eelteadusliku psühholoogiat võib kohata kogenud ja hea tähelepanu-ja üldistusvõimega arstide,õpetajate,taksojuhtide, aga ka kurjategijate juures. Sageli on kirjanikud ja ajakirjanikud head inimesetundjad. Selle psühholoogia nõrkus on halb verifitseeritavus (tõesuse kontroll) ja piiritlemata usaldusväärsus.Paljud käibetõed ja müüdid on osutunud vääraks ja sageli on nad omavahel otseses vastuolus(,,leidmaks tõde, vaata silma" vs ,,valetaja silm ei pilgu"). Filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedalt seotud psühholoogia uurimisainega. Eelteaduslikust ps-st erineb süsteemsuse ja range loogilise ülesehituse poolest
Heatasemelist eelteaduslikku psühholoogiat või kohata kogenud ja hea tähelepanuvõimega arstide, juristide, õpetajate, ettevõttejuhtide, taksojuhtide, aga ka kurjategijate juures. Eelteaduslik psühholoogia suudab nii mõndagi psüühilist nähtst või käitumise seaduspärasust paremini või üldsuse jaoks veenvamalt seletada ja ennustada kui teadus. Selle psühholoogia nõrkuseks on aga halb verifitseeritavus (tõesuse kontroll) ja piiritlemata usaldusväärsus. 3. Filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Eelteaduslikust psühholoogiast erineb ta süsteemsuse ja range loogilise ülesehituse poolest. Põhifunktsioon tänapäeval on tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inim-ühiskonna tarbeks, oluliste
piiratusest. Sellist uute sõnavarade otsimist peab Rorty siiski vaid privaatsfääri kuuluvaks otsinguks, kuna ühiskondlikku sfääri peab ta vajalikuks “esteetiliste rünnakute” eest kaitsta. Analüütiline filosoofia: Varast AF iseloomustas metafüüsikavaen ja Frege eeskujul huvi keele loogilise ja grammatilise vormi ühendamise vastu. Loodeti eraldada sisukad väited ebaväidetest. Viini ringi (loogiline positivism) kriteeriumiks sai väidete verifitseeritavus. Schlick lootis Wittgensteinile toetudes, et keele puhastudes filosoofilised (metafüüsilised) probleemid kaovad. Carnap taotles uue range metakeele loomist. Tänapäevast AF ühendab püüdlus mõelda rangelt ja argumenteeritult. Ühtset probleemide ringi ja seisukohti nagu tihtipeale kontinentaalses filosoofias, ei ole. Arutluse all võivad olla klassikalised filosoofilised probleemid ( keha ja vaimu, välismaailma olemasolu probleem, vaba tahte ja determinismi vahekorrad) aga
omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Heatasemelist eelteadusliku psühholoogiat võib kohata kogenud ja hea tähelepanu-ja üldistusvõimega arstide,õpetajate,taksojuhtide, aga ka kurjategijate juures.Sageli on kirjanikud ja ajakirjanikud head inimesetundjad. Selle psühholoogia nõrkus on halb verifitseeritavus (tõesuse kontroll) ja piiritlemata usaldusväärsus.Paljud käibetõed ja müüdid on osutunud vääraks ja sageli on nad omavahel otseses vastuolus(,,leidmaks tõde, vaata silma" vs ,,valetaja silm ei pilgu"). Filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedalt seotud psühholoogia uurimisainega. Eelteaduslikust ps-st erineb süsteemsuse ja range loogilise ülesehituse poolest
omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Heatasemelist eelteadusliku psühholoogiat võib kohata kogenud ja hea tähelepanu-ja üldistusvõimega arstide,õpetajate,taksojuhtide, aga ka kurjategijate juures.Sageli on kirjanikud ja ajakirjanikud head inimesetundjad. Selle psühholoogia nõrkus on halb verifitseeritavus (tõesuse kontroll) ja piiritlemata usaldusväärsus.Paljud käibetõed ja müüdid on osutunud vääraks ja sageli on nad omavahel otseses vastuolus(„leidmaks tõde, vaata silma“ vs „valetaja silm ei pilgu“). Filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedalt seotud psühholoogia uurimisainega. Eelteaduslikust ps-st erineb süsteemsuse ja range loogilise ülesehituse poolest
annaabi.ee 
