· "Paavst Leo X portree kahe kardinaliga" (1517 1518, Firenze, Palazzo Pitti) · "Noore naise portree" (La Fornarina) (u 1518, Rooma, Galleria Nazionale) · "Transfiguratsioon" (15181520, Rooma, Vatikani Pinakoteek) Raffaello Sanzio La Velata Lady with a Unicorn, - Raffaello c.1505 Sanzio Raphael [Raffaello Milano, Pinacoteca di Brera; Sanzio] Madonna della Raffaello Sanzio; Sedia Sposalizio della Vergine (1504) Firenze, Galleria degli Uffizi; Firenze, Galleria degli Vecellio Tiziano; Uffizi; Giorgione; Ritratto di Francesco Ritratto di uomo in armi Maria della Rovere, Duca (ca. 1508-10) di Urbino (1536-1538) Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Raffael http://images.google.ru/imgres? imgurl=http://www.scrimatorino.it/images/ic on/xvi/dragon2
», . , 1856, ), ( . M. , 1857, « », ; 2 , . , 1881, « », ), (1859, «», ), ( , 1862, , , ; 2 , . , 1869, « », ), ( . . , 1867, «», ; 2 , , . , 1884, « », ), (1870, 1871, «», ), (1886, 1887, « », ), (1892, 1893, ), -- , ( . , 1848), (, . , 1862, « », ), -- ( 4 , , 1874, ), Pater Noster ( , 5 , 1880, ), Ave Maria ( , , 1880, ), (Ave Maria, 4 ; Stabat Mater, 4 ; Le laudi alla Vergine Maria, 4 ; Deum, ; 188997, 1898, ); -- 6 (1838), ( , 1839), ( , 1839), -- (1845), (1869), .; -- (e moll, 1873, ), . . Smapse Education / 1200. 3 ! ! ! 1 smapse. track.binary ru : school.ru18+
Harald V-le.Ta osales 2007. aastal valminud Pixari joonisfilmi "Ratatouille" helindamisel. Imre Kose on Norra kuningliku teeneteordeni V klassi kavaler.Ta on ka välja andnud kokaraamatu ,,Naudingute kunst." Tal on ka olnud oma nimelisi kokasaateid. Lõpetuseks tahaksin lisada ühe tema retsepti : Imre Kose pastaretsept Kerge suvine pasta värske mozzarella, tomati ja kapparitega 2le 150 g pastat ( linguini, spagett või penne) 5 spl extra vergine oliivõli 2 küüslaugu küünt, viilutatud 1/2 chillikauna ( hakitud seemnekojata) 100 g kirsstomateid, poolitatuna 1 krp mini mozzarellat, poolitatuna 2 oksa värsket basiilikut, rebituna 1 tl kappareid, nõrutatuna 1/2 sidruni riivitud koor sool, värskelt jahvatatud musta pipart 80 g värskelt riivitud parmesani keeda pasta soolaga maitsestatud vees küpsuselt al dent ( peaaegu küpseks) enne kurnamist võta kõrvale pool klaasi pasta keeduvett hilisemaks kasutamiseks
Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa. Claudio Monteverdi kirikumuus. kontsertstiili tulek kirikusse algas Veneetsias 16.-17. Saj vahetusel, tõelised teedrajavad teosed aga pärinevad Claudio Monteverdilt, kes arendas edasi Veneetsia koolkonna stiili. 1610 a ilmus temalt suurem kogumik erinevaid vaimulikke teoseid, tuntud nime all "Vespro della Beata Vergine" (Maarja vesper). Kontsertliku vesprimuus. kõrval on selles ka vanas stiilis kuuehäälne missa ning hulk moodasas monoodilises stiilis vaimulikke aariaid, arvatavasti avas just see kogumik talle tee Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistri kohale. Monteverdi eristas oma kirikumuus.s kahte stiili vana polüfoonilst (prima prattica) ja uut, tundelist ja kontsertlikku (seconda pratica). Itaalia kirikumuus.s eksisteerivad need kõrvuti barokiajastu lõpuni.
"Beatitudines" ("The Beatitudes") segakoorile ja orelile (1990/2001) "Beatus Petronius" kahele segakoorile ja kahele orelile (1990) "Berliner Messe" segakoorile ja orelile (1990-91/1997) "Statuit ei dominus" kahele segakoorile ja kahele orelile (1990) "Litany" solistidele, segakoorile ja orkestrile (1994/1996) "Como cierva sedienta" sopranile ja orkestrile (1998/2002) "Cantique des degrés" segakoorile ja orkestrile 1999/2002 "Cecilia, vergine romana" segakoorile ja orkestrile (2000/2002) "Littlemore Tractus" segakoorile ja orelile (2000) "My Heart's in the Highlands" kontratenorile (aldile) ja orelile (2000) "Salve Regina" segakoorile ja orelile (2001-02) Kaks hällilaulu, häälele ja klaverile (2002) "In principio" segakoorile ja orkestrile (2003) "L'Abbé Agathon" sopranile ja 8 tsellole (2004) Saateta vokaalteosed 4 "Solfeggio" segakoorile (1963) "Summa" segakoorile (1977)
1968 ''Credo'' klaverile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1984 '' Te Deum'' kolmele koorile, ettevalmistatud klaverile, keelpillidele ja helisalvestusele ''Wallfahrtslied/Pilgrims' Song'' meeskoorile ja keelpilliorkestrile 1991 ''Berliner Messe'' segakoorile ja keelpilliorkestrile 1994 ''Litany'' solistidele, segakoorile ja orkestrile 1998 ''Como cierva sedienta'' sopranile või naiskoorile orekstriga 1999 ''Cantique des degrés'' segakoorile ja orkestrile 2000 '' Cecilia, vergine romana'' segakoorile ja orkestrile 2003 '' In principio'' segakoorile ja orkestrile 2004 '' Da pacem Domine'' segakoorile ja orkestrile Instrumentaalne kammermuusika 1965 ''Quintettino''puhkpillikvintetile 1976 ''Pari intervallo'' neljale plokkflöödile 1977 ''Arbos'' plokkflöödile ja 3 trianglile; ''Fratres'' kammeransamblile; ''Fratres'' puhkpillioktetile ja löökpillidele; ''Summa'' keelpillikvartetile; ''Summa'' viiulile, 2 vioolale ja tellole
muusikareformide põhiidee oli tõsta liturgiline tekst tähelepanu keskpunkti, varabaroki moodne vokaalstiil sobis selleks aga suurepäraselt. Konsertstiili tulek krikusse algas sõltumatus ja toretsevas Veneetsias 16.-17. sajandi vahetusel. Kuid nagu ka ooperizanris, pärinevad tõeliselt teedrajavad teosed taas Claudio Monteverdilt. 1610. aastal ilmus temalt suurem kogumik erinevaid vaimulikke teoseid, mis on tuntud nime all ,,Vespro della Beata Vergine" Konsertliku vesprimuusika kõrval on selles ka vanas stiilis kuuehäälne missa ning hulk moodsas monoodilises stiilis vaimulikke aariaid. Näib, nagu tahtnuks Monteverdi esitleda oma suutlikkust luua suurepärast muusikat kõigis kirikumuusika valdkondades, ning arvatavasti avaski just see kogumik talle tee Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistri kohale. Vespri osades, eriti seitsmehäälses Magnificat'is segab Monteverdi
"Beatitudines" ("The Beatitudes") segakoorile ja orelile (1990/2001) "Beatus Petronius" kahele segakoorile ja kahele orelile (1990) "Berliner Messe" segakoorile ja orelile (1990-91/1997) "Statuit ei dominus" kahele segakoorile ja kahele orelile (1990) "Litany" solistidele, segakoorile ja orkestrile (1994/1996) "Como cierva sedienta" sopranile ja orkestrile (1998/2002) "Cantique des degrés" segakoorile ja orkestrile 1999/2002 "Cecilia, vergine romana" segakoorile ja orkestrile (2000/2002) "Littlemore Tractus" segakoorile ja orelile (2000) "My Heart's in the Highlands" kontratenorile (aldile) ja orelile (2000) "Salve Regina" segakoorile ja orelile (2001-02) Kaks hällilaulu, häälele ja klaverile (2002) "In principio" segakoorile ja orkestrile (2003) "L'Abbé Agathon" sopranile ja 8 tsellole (2004) Saateta vokaalteosed "Solfeggio" segakoorile (1963) "Summa" segakoorile (1977)
"Beatitudines" ("The Beatitudes") segakoorile ja orelile (1990/2001) "Beatus Petronius" kahele segakoorile ja kahele orelile (1990) "Berliner Messe" segakoorile ja orelile (1990-91/1997) "Statuit ei dominus" kahele segakoorile ja kahele orelile (1990) "Litany" solistidele, segakoorile ja orkestrile (1994/1996) "Como cierva sedienta" sopranile ja orkestrile (1998/2002) "Cantique des degrés" segakoorile ja orkestrile 1999/2002 "Cecilia, vergine romana" segakoorile ja orkestrile (2000/2002) "Littlemore Tractus" segakoorile ja orelile (2000) "My Heart's in the Highlands" kontratenorile (aldile) ja orelile (2000) "Salve Regina" segakoorile ja orelile (2001-02) Kaks hällilaulu, häälele ja klaverile (2002) "In principio" segakoorile ja orkestrile (2003) "L'Abbé Agathon" sopranile ja 8 tsellole (2004) Saateta vokaalteosed "Solfeggio" segakoorile (1963) "Summa" segakoorile (1977)
vastandamisega. Tema õpilastest kuulsaim oli Heinrich Schüts. Claudio Monteverdi kirikumuus. kontsertstiili tulek kirikusse algas Veneetsias 16.-17. Saj vahetusel, tõelised teedrajavad teosed aga pärinevad Claudio Monteverdilt, kes arendas edasi Veneetsia koolkonna stiili. 1610 a ilmus temalt suurem kogumik erinevaid vaimulikke teoseid, tuntud nime all "Vespro della Beata Vergine" (Maarja vesper). Kontsertliku vesprimuus. kõrval on selles ka vanas stiilis kuuehäälne missa ning hulk moodasas monoodilises stiilis vaimulikke aariaid, arvatavasti avas just see kogumik talle tee Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistri kohale. Monteverdi eristas oma kirikumuus.s kahte stiili vana polüfoonilst (prima prattica) ja uut, tundelist ja kontsertlikku (seconda pratica). Itaalia kirikumuus.s eksisteerivad need kõrvuti barokiajastu lõpuni
annaabi.ee 
