Kultuuri tuntuim leiukoht on Stellmoori asula, mis oli sesoonselt asustatud asulakoht, kus elati peamiselt sügisel. Swidry kultuur (10k - 8k e.m.a.) Levis Poolas, Leedus, Valgevenes, osaliselt ka Lätis ja Venemaal. Tegeleti peamiselt põhjapõtrade küttimisega. Kultuurile on iseloomulikud tulekivist piklikud nooleotsad, kõõvitsad ja uuritsad. On avaldanud teatud mõju ka Kunda, Butovo, Veretje ja Suomusjärvi kultuuride kujunemisele. Kostenki kultuur Kesk-Venemaa mammutiküttijad. Märgid sotsiaalsest diferentseerumisest: Sungiri kalmistult Venemaal leiti ühe hauast 5000 mammutiluust helmest, mis olid kinnitatud mehe riiete külge ning 5200 helmest tüdruku riietelt. Paleoliitline kunst Paleoliitilised Veenused - Ida-Euroopast on leitud palju naistekujukesi (tüsedad, suured rinnad,
Neil on mõju hilisemas Põhja-Euroopa asustusloos. Swidry kultuuri nooleotsad – põhjapõdra küttimiseks. Elasid ka Põhja- Euroopas palju põhjapõtru ja ka viimased mammutid. Eestis on leitud mammutiluid. Mammuti hambad on leitud kruusaaukudest. Võisid siia sattuda viimasel jääajal jää tegevuse tulemusena. Jää võis neid kanda siia küllaltki kaugelt. 2007. aastal leiti Siberist mammutibeebi (20 000 a). Swidry kultuurist mõjutatud kultuurid Põhja-Euroopas: Suomusjärvi, Veretje, Butovo, Kunda, Swidry. Eesti ala sai asustada, kui jää oli taandunud. Esialgu ei saanud inimesed siia tulla, sest toitu oli siin vähe. Loomad elavad jääpiiri läheduses, näiteks põhjapõdrad. On leitud Lätist, Leedust ja Pihkvast põhjapõdraküttide asulaid jääaja taandumise perioodist. Jääaja taandumist loetakse paloliitikumi lõpuks ja mesoliitikumi alguseks. Kui jää oli taandunud, oli tärganud taimestik ja mitmesugused puud. Toimus kliimasoojenemise tulemusena
· Madeleine kliima soojenedes liikusid uutele aladele. Veel ka Hamburgi, Ahrensburgi ja Swidry. Nende kultuuride peategevuseks oli põhjapõtrade küttimine, sest nood olid kergesti kättesaadavad ning mitmekesine tooraine (toit, nahk, sarved, luud). Leedus n 100, Lätis ja Pihkvas ka ning tõenäoliselt Eestiski, kuid tuleb veel leida ;) Iseloomulikud on tulekivist korralikud nooleotsad (eriti Swidryle) Swidry kultuuri mõju a) Suomusjärvi, b) Veretje, c) Butovo, d) Kunda (Eesti 100, Leedu, Lõuna-Soome, Läti, Peipsi tagune ala) KUULSAMAID LEIDE ja ASULAID Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) Mammuti hammas Põltsamaal (2000) Puurmanni asulas. Kokku Sindi-Lodja asula; Eestist leitud 26 hammast või kihvatükki (kõik ERALDI!). Proovidest samal ajal avastaud selgus, et enamik 40-50 000 a tagusest ajast. 2,7 kg Põltsamaa oma aga 11 (7000 eKr). Täheldada
päritud umbes 10 500 a eKr. Selleks, et rääkida siinsete esimeste asukate kui mammutiküttide tegevusest, peaks kuskilt välja tulema selline leid, kus oleks mitu mammuti luud koos, kuid praegused leiud on ainult üksikud, mis ei anna mingit kinnitust. Praegustel andmetel on viimane mammut Siberis välja surnud 1700 eKr. Kultuurid mesoliitikumis Põhja-Euroopa kultuurid võivad olla kujunenud Swidry kultuuri baasil (Kunda(9000 eKr), Butovo, Veretje ja Suomusjärvi). Võib öelda, et Eestis võis tekkida kultuur 11 000-9000 eKr. Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti kesmise kiviaja e mesoliitikumi (9000 5000 eKr). Kogu seda aega on nimetatud Kunda kultuuri ajajärguks. Kunda kultuu oli ka esimene, mis leiti. Tänapäevaks on Kunda kultuuri asulakohti leitud juba 200, Pulli on kõige varasem ja Kunda on kõige tuntum. Joonis Asulapaigad Kunda kultuuris - nelja tuhande aasta asulapiagad. Sõltuvalt aastaaegadest muudeti ka oma asupaika
Swidry kultuuri tüüpiliseks märgiks on nooleotsad. Need kultuurid panevad aluse ka teistele põhjapoolsetele kultuuridele, Swidry kult, levib ka Läti ja Leedu alal. Paleoliitikumi lõpust on avastatud mitmeid asulaid, seal elavad põhjapõdrakütid, kelle peamiseks tegevusalaks on põhjapõtrade küttimine. Eestist ei ole ühtegi sellist asulat leitud. Asula märgiks oleks põhjapõdra luud ja sarved. Swidry kultuur on mõjutanud Kunda kultuuri ja Suomusjärvi kultuuri ja Veretje ja Butovo kult (Venemaal) 9500 eKr on jääaja ja paleoliitikumi lõpp, siis algab mesoliitikum. Kunda kultuur tekib 9000 eKr ja kestab kuni 5000 eKr. Asulaid on Eesti alal avastatud üle saja. Tõenäoliselt on need olnud ajutiselt kasutusel. Enamasti seotud jõgedega. Kesk- Eestis jõgede ja järvede ühinemiskohtadel ka. Kõige olulisemad asulad on Kunda, põhiosa leide on leitud järve settetest. Kõige vanem on Pulli asula, mis avastati 1967
9700 aastat vana luu leiti Kunda asula juurest. Tõenäoliselt kundalased leidsid selle ja vedasid koju. Hiljem ütles selle võha analüüs, et see on hoopis 15k aastat vana. Kuramaalt on leitud 10700 eKr luu. Võib-olla mammutid elasid isegi siin jääaja lõppedes. Ida pool Siberis elasid mammutid veel hiljem (1800eKr). Kuulsaim neist on mammutipoeg Dima, keda üritati kloonida, ei õnnestunud. Swidry kultuuri poolt mõjutatud kultuurid Põhja-Euroopas on Kunda, Soomusjärvi, Veretje ja Burovo kultuurid. Kunda kultuur oli Eestis, Lätis, Põhja-Leedus, Peipsist natuke idas ja Soome lõunarannikul 9-5k eKr. Eesti aladel olid asulad põhiliselt Võrtsjärve ääres ja põhjarannikul, kuid leidus ka mujal. Kunda asula leiti 1870ndatel. Viimasel jääajal oli Eesti 1-2km paksuse jääkihi all, mis surus maad allapoole. Kui jää ära sulas, siis hakkas maapind tõusma. Praeguseni on juba 138m tõusnud. Pulli asula Pärnu jõe ääres on kõige vanem Eestis olevaist
See oli tol momendil Euroopa kõige noorem mammutiluu. Eesti mammutiluud on leitud üksikuna settekihist, need on siia sattunud viimase jääaja jooksul, kui settekihte 16 jooksutati edasi ja tagasi. Kui siin oleks olnud mammuteid peale viimast jääaega, oleks leitud mitu luud koos. Mesoliitikum ehk keskmise kiviaja alguseks loetakse jääaja lõppu. Kultuurid, mis on mõjutatud Swidry kultuurist: Kunda, Butov, Veretje ja Suomusjärvi. Kunda kultuur pole ainult Eesti, vaid ka Läti ja Põhja - Leedu alal, ka idapool Peipsit ja Lõuna - Soomes. See on üks olulisemaid mesoliitilisi kultuure Põhja - Euroopas. Kunda kultuuri dateeritakse 9000 eKr kuni 5000 eKr. Kunda kultuuri asukohad olid peamiselt Suur - Võrtsjärve ääres ja põhjarannikul, rohkem me praegu ei tea. Neid oli kindlasti Kesk - Eestis rohkem. Üks kogukond võis aasta jooksul omada mitut elukohta. Sel ajal oli suur osa Eestist ikka vee all
Mesoliitilised asulakohad Põhiliselt avaasulad. Valdavalt sesoonsed, asusid heades püügipaikades, mitmekülgsete loodusressurssidega piirkondades. Tekkisid rannikuasulad (Portugal, Põhja-Hispaania, Prantsusmaa, Taani), püüti kala, korjati karpe. Suhteliselt palju elamujäänuseid: nii maasse süvendatud kui maapealsed hooned. Hooned ovaalsed, ümmargused, nelinurksed. Sees tulease. Suurus väga erinev. Ka Ida-Euroopast üsna palju elamujäänuseid. Nt Nizneje Veretje asulakohalt nelinurksed elamujäänused, mis tehtud okstest ja kaetud nahkadega. Mõnikord on neid alt kindlustatud kividega. Mõnikord kaeti põrand liivakividega. Kokkuvõtvalt: kasutati mitmesuguseid elamuid, mis võisid kujult ja muidu erineda ka ühe arheoloogilise kultuuri piirides. Mesoliitilised töö- ja tarberiistad Varem peeti mesoliitiliste töö- ja tarberiistade eristamise tunnuseks mikroliite, ent neid esineb juba paleoliitikumis
annaabi.ee 
