html Loomakasvatus • Eesti põllumajanduse olulisimaid tootmisharusid on loomakasvatus. • See hõlmab piima- ja lihaveise-, sea-, linnu-, lamba-, kitse-, hobuse-, koera-, küüliku- ja karusloomakasvatuse ning kalakasvatuse ja mesinduse. • Loomakasvatuse toodangu moodustavad piim, liha, kala, rasv, vill, suled, munad, mesi, vaha ja toornahad ning nende töötlemisel kõrvaltoodanguna valmistatavad loomasöödad – liha-, kondi- ja verejahu, lõssi- ja vadakupulber jms. • Loomakasvatuses tekkiv sõnnik on oluline orgaaniline väetis taimekasvatuse jaoks. Taimekasvatus • Eestis oli 2010. aastal kokku 112 972,41 ha mahepõllumajanduslikku maad • Kasvatati maheteravilja (suvi- ja talinisu, kaera, rukist jt) • Mahekaunvilja (hernest ja põlduba) • Tehnilisi mahekultuure (rapsi, õlilina, kanepit, valget sinepit, köömneid)
Manustamine:Suukaudne kas siirupi või kapslitena Hind: Siirup 157.- Kapslid 115.- Floradix Rauasisaldus: 7,5 mg Lisandid: Rauda sisaldav taimeprep., sisaldab vitamiine(B1,B2,B6,B12,C), ürtide ekstrakte, puuviljamahlu. Manustamine: suukaudu (siirup) 10ml 2x päevas Hind: 164.- Vital Iron Rauasisaldus: 36,7g Lisandid: Vitamiin C, B1, B2, B6, B12 Manustamine: Suukaudne tablettidena Hind: 125.- Biorauta Rauasisaldus: 18mg Lisandid: verejahu, kibuvitsamarjajahu Manustamine: Suukaudu tablettidena 1tbl 2x päevas Hind: 70.- Spartocine 1 tablett sisaldab 250 mg raudaspartaati (vastab 36 mg Fe++). Lisandid: glükoosmonohüdraat, maisitärklis, povidoon, talk, veevaba räni, magneesiumstearaat, metüülhüdroksüpropüül-tselluloos, titaandioksiid (E 171), raudoksiid (E172), makrogool 400 Manustamine: Suukaudne 1-3x päevas Hind: 92.- Kelasin FE Rauasisaldus: 9mg
Ka võivad nad kaotada oma iseloomuliku vormi ja värvi. Püsilillepeenra väetamiseks sobib hästi kompleksväetis, kuna siis saab ühe korraga viia mulda nii makro- ja mikroelemendid. Väetada saab ka kompostiga ja see parandab põhiliselt mulla omadusi. Kui komposti on lisatud sõnnikut, siis on see ka väetise eest. Puutuhk on ka väetise allikas kuid selle hulka ei kuulu olmeprahituhk ja kondijahu see on hea fosfori, kaaliumi ja lubja-allikas. Lämmastikurikkad on verejahu, virts (lahjendada 1:10) , igasugused leotised (sõnniku, nõgese jms). Väetada võib ka kõdusõnnikuga, aga pidage seda meeles ,et kasutada ainult sellist kõdusõnnikut mis on täiesti lagunenud , mullataoline. Toores, kõdunemata taimeosadega kompost ei väeta, pigem tarbib ise väetist. Ka osa multsimaterjale tarvitab kõdunemisel lämmastikku nt puukoor, saepuru, oksahake. Jäme puukoorepuru ei sobi üldiselt väiksemate püsikute multsimiseks.
Linnukõrvalsaaduse Peamiselt koosneb 66 CP, 13% CF ja 10- Puudulikud lüsiin, metioniin Laporte jahu (PBM) 18% ash. Kavandatud optimaalne kalajahu et al. asendamine ensüümidega töödeldud PBM poolt on: Euroopa hunahven 25%, kammeljas 10%, kuldmerikoger 25%, punane tilapia 66%, vikerforell 15%. Verejahu Lüsiini rikas Puudub metioniin; kõrgelt Bureau tundlik kuumuse kahjustuste ja (2008) kuivatamise tingimuste suhtes.sügav mõju proteiinidel seedimisel.
· kapsaliblika- ja kärbse vastu aitab rohelise seebi või tomatilehe leotis ja peiulilled · Kartuli-lehemädaniku tõrjeks pritsida taimi kompostiveega. Vali haiguskindlamaid sorte! · Lehetäid imevad tipulehtedest magusat nestet - tõrjeks lepatriinud ja nõgesevesi ja rohelise seebi piirituse lahus · Maakirbud - nende vastu aitab katteloor ja puutuhaga ülepuistamine ning taimede väetamine · Metsloomakahjustused neid võib tõrjuda nt. verejahu baasil tehtud leotistega, nende hulka kuulub ka Plantskydd. Metsloomad ei söö nartsisse, liiliaid ja lauke. · Nematoodid elavad mullas ja kahjustavad mullas paiknevaid taimeosasid aitab külvikorra rakendus ja peiulillede kasvatus · Närilised niitke muru ja kasvatage püvililli. Abiks tulevad ka kassid ja rebased · Porgandi-lehekirp ja porgandikärbes peenar peab paiknema valgusrikkas ja tuultele avatud kasvukohas. Aitab ka katteloori kasutus
munakanad, kuna nad eraldavad toodanguga kehast palju valku. Seevastu rasvasead, nuumveised, kes võtavad kaalus juurde peamiselt rasvkoe arvel, vajavad vähe proteiini. Neid tuleks sööta süsivesikuterikaste söötadega. Üldiselt on taimsed söödad proteiinivaesed, sisaldades rohkesti süsivesikuid –tärklist, suhkruid, toorkiudu. Keskmise looma proteiinitarve saab kaetud kui sööda kuivaines on 15% või rohkem proteiini. Väga proteiinirikkad söödad (üle 40% proteiini kuivaines): verejahu, kalajahu, liha-kondijahu, sojasrott, maapähklisrott, rapsisrott, puuvillasrott, söödapärm. Proteiinirikkad (20...40% proteiini kuivaines): kaunviljad ja nende jahud, vikk, hernes, uba, lõssipulber. Keskmise proteiinisisaldusega söödad (15...20% proteiini kuivaines): hea karjamaarohi, heina silod (sees liblikõielised), ristik-ja lutsernhein, kapsas, juurviljapealsed, nisuterad, nisukliid. 5 Napi proteiinisisaldusega söödad (10..
Vahe saab selgeks, kui arvestada põhu ja piima proteiinisisaldus kuivaine kohta. Täispiima kuivaines on 26,4% proteiini, põhu kuivaines ainult 4...4,5%. Söötade hindamisel proteiinisisalduse järgi tuleks lähtuda loomade keskmisest proteiinitarbest. Keskmise looma proteiinitarve saab kaetud kui sööda kuivaines on 15% või rohkem proteiini. Kuivaine proteiinisisalduse järgi jaotataksegi söödad: väga proteiinirikkad: üle 40% proteiini kuivaines: verejahu 94% kalajahu 65-70% sojasrott 50% maapähklisrott 48% rapsiskook 34-40% puuvillasrott 40-42% proteiinirikkad: 20-40% proteiini kuivaines: hernes 25-28% uba 27-29% lõssipulber 36-38% rahuldava ehk keskmise proteiinisisaldusega söödad: 15-20% proteiini kuivaines: hea karjamaarohi 16-20% rohusilod (sees liblikõielised) 15-22% ristik- ja lutsernhein 16-22% nisuterad 15,5% nisukliid 17,5%
taime- ja loomorganismist põhiosa. Kõik söödad ja looma keha koosnevad veest ja kuivainest. Proteiin kui toitaine. Lämmastikku sisaldavad ühendid!! Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine. Selle väärtuslikuma osa moodustab valk. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks, toodangu moodustamiseks. Proteiinirikkaid söötasid vajavad piimalehmad ja munakanad. Proteiinirikkad söödad: verejahu, kalajahu, liha-kondijahu, srotid, söödapärm!! Ka kaunviljad ja nende jahud, vikk, hernes, uba, lõssipulber. Proteiini on ka: karjamaarohi, silo, hein, kapsas, juurviljapealsed, nisuterad, nisukliid. 12 Toorkiud, toorrasv ja N vabad ekstraktiivained kui toitained. Rasv loomorganismis tähtsaks varuaineks. Loomorganismis rasvasisaldus keskmiselt 18...25%.
Taim muld väetis Väetamisviisid: hajusalt, paiklikult, reaskünnis, Põhitoitained- N- 0,1-0,3% ; rohkem karbonaatsetes muldades esineb orgaaniliste ühenditena, väetis, bakterid, liblikõielistel taimedel elavab mügarbakterid. Fosfor- 0,1-0,2%- 1/3 orgaanilistes ühendites, Kaalium- 1,3- 3,5%- Orgaanilised väetised- loomse või taimse päritoluga ained, sisaldab põhitoite aineid- NPK- mikroelemendid. Mikroorganismid, NT: Sõnnik, virts, läga, turvas, kompostid, liha ja verejahu, mereadru, haljasväetis, Mõju mullale- rikkastab mulda huumusega, ¾ laguneb ja ¼ huumusvaru täienduseks, sõnniku andmisel tekkivad mullas aktiisvesed huumusained, mis kasvustimulaatorid, soodustab paremini mineraalväetise kasutust, parandavad mulla struktuuri, vee ja õhureziim taimedele soodsam, tõstavad mulla puhverdus võimet, tõstavad mulla mikrobioloogislist tegevust. Rikkastab CO 2 , soodustab fotosünteesi, Sõnnik
annaabi.ee 
