Suitsidaalse inimese kohtlemine sõltub riskifaktorite kestusest või suitsiidriski intensiivsusest. Selline kommunikatsioon võib viidata madalale suitsiidiriskile. Korduvad ning selged väljaütlemised suitsidaalsete mõtete ja plaanide kohta, ilma et tegu oleks alkoholijoobes või tuli kaigus öelduga, võivad viidata kõrgele suitsiidiriskile (Tervise Arengu Intstituut). Suitsiidiriski ära tundmisele aitavad kaasa ka verbaalsed ja mitteverbaalsed tunnused. Mitte- verbaalseteks märkideks on mahalöödud pilk, psühhomotoorsed häired kõnes ja liikumisel ning hooletus suhtumine välimusse. Verbaalseteks vihjeteks on väljaütlemised nagu ,, Olen surve all", ,,Mul on närvid läbi", pereelu, kooli, tööd ja suhteid puudutavad küsimused võivad samuti paljastada palju vajalikku informatsiooni patsiendi suitsidaalsuse kohta (Tervise Arengu Instituut). Suitsidaalsel kliendil on mitmeid tunnusjooni, millele tuleks hindamisel tähelepanu pöörata.
Suitsidaalse inimese kohtlemine sõltub riskifaktorite kestusest või suitsiidriski intensiivsusest. Selline kommunikatsioon võib viidata madalale suitsiidiriskile. Korduvad ning selged väljaütlemised suitsidaalsete mõtete ja plaanide kohta, ilma et tegu oleks alkoholijoobes või tuli kaigus öelduga, võivad viidata kõrgele suitsiidiriskile (Tervise Arengu Intstituut). Suitsiidiriski ära tundmisele aitavad kaasa ka verbaalsed ja mitteverbaalsed tunnused. Mitte-verbaalseteks märkideks on mahalöödud pilk, psühhomotoorsed häired kõnes ja 3 liikumisel ning hooletus suhtumine välimusse. Verbaalseteks vihjeteks on väljaütlemised nagu ,, Olen surve all", ,,Mul on närvid läbi", pereelu, kooli, tööd ja suhteid puudutavad küsimused võivad samuti paljastada palju vajalikku informatsiooni patsiendi suitsidaalsuse kohta (Tervise Arengu Instituut).
Väga tähtis on teenindada siseklienti täpselt nende samade punktide järgi, kuna kui siseklient on hästi teenindatud, teenindab ta ka välisklienti hästi. Kui siseklient on pandud ennast hästi tundma, siis tunneb ta ennast ka selles organisatsioonis vajaliku ja tähtsana. Kui need punktid on täidetud ka sisekliendi teenindamisel, siis võib sisekliendi enda teenindamise kvaliteet tunduvalt paraneda. Personaalsed suhtlusvahendid organisatsioonides jagunevad verbaalseteks (suulised) ning mitteverbaalseteks (kehakeel). 3. Suhtlemine Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi sama tähtis kui need, mida inimestel läheb vaja näiteks kooli lõpetamiseks või siis elatise teenimiseks. Suhtlusoskusest sõltub ka inimeste isiklik õnn. Kui osatakse hästi suhelda, võidetakse eluks ajaks sõpru. (McKay, M., Davis, M., Fanning, P. 2000. Lk 9). Suhtlemisoskused on väga tähtsad klientide teenindamisel. Nii välis- kui ka
ja meeldejääv ning olla lugupeetud, tähele pandud ja väärt viisakat ning sallivat käitumist. Klienditeenidaja peab olema suuteline ka seda kõike pakkuma. Inimestevaheline suhtlus seisneb selles, et mingi sõnum tuleb anda edasi ühelt indiviidilt teisele, n-ö saatjalt vastuvõtjale. Väga tähtis on osata kasutada klienditeeninduse suhtlusvahendeid, milleks on nii personaalsed suhtlusvahendid kui ka teenindussuhtluse abivahendid. Personaalsed suhtlusvahendid jagunevad verbaalseteks (suulised) ja mitteverbaalseteks (kehakeel). Suulisel suhtlemisel on tähtsad kontakti loomine, vestluse arendamine, informatsiooni andmine, küsimustele vastamine ja õigete küsimuste esitamine, pauside pidamine, suhtluspartneri (kliendi) kuulamine, soovitused, asjakohased vahepalad (ehk nn small talk) ja tähelepanuavaldused kui ka kontakti lõpetamine. Kontakt tuleb kliendiga luua koheselt näiteks sõbraliku tervitusega ning lahkumisel heade soovidega. Vestluse
arvutipõhisest multimeediast. Ta leidis, et eksisteerib visualiseerija-verbaliseerija dimensioon ja sellel on kolm tahku: kognitiiv- ruumiline võime (mida mõõdetakse selgitamaks välja, kas see on madal või suur), kognitiivne stiil (visualiseerija versus verbaliseerija) ja õpieelistus (verbaalne õppija versus visuaalne õppija) (Mayer & Massa, 2003). Pilt osutub palju keerulisemaks, kui lihtsalt jaotades õpilased visuaalseteks ja verbaalseteks õpilasteks. Inimesed võivad eelistada õppimist piltide abil, kuid nende tagasihoidlik ruumiline võimekus (suutlikkus mõttes manipuleerida kahe- ja kolme-mõõtmelisi kujundeid; näiteks piltmõistatuste ja piltide kokkupanemisel) võib muuta piltide abil õppimise vähetõhusaks. Neid erinevusi saab usaldusväärselt mõõta, kuid uurimused pole kinnitanud, et õpetamisel oleks mõju nendele stiilidele. Kindlasti võib informatsiooni esitamine vastuvõtuks erinevate
Suhtlemistõke on suhtlemispartneri(kuulaja)poolne tegevus, mis takistab teisel osapoolel end väljendamast, lõhub usaldust ja asetab suhtlejad ebavõrdsetesse asenditesse (kasutatakse ka mõistet kuulamistõke, roadblock). Tüüpilisemateks suhtlemistõketeks on käsutamine, õpetamine, diagnoosimine, vältimine. Suhtlemisvahendid on võtted, mida kasutatakse suhtlemisel informatsiooni edastamiseks. Jaotatakse need verbaalseteks (sõnalisteks) ja mitteverbaalseteks (mittesõnalisteks). Tagasiside on vastus mingile infole, olgu see saadud sõnade või mittesõnalise (mitteverbaalse) suhtlemise vahendite kaudu. Täpsustamine on kuulamistehnika, mille all mõeldakse selliste küsimuste esitamist (tavaliselt avatud), mille abil saab muuta rääkija jutt täpsemaks (ka ta ise saab selgema pildi olukorrast)
või ikoonilisele näitlikkusele. Verbaalse sõnaseletuse osakaal tõuseb abiõppes aeglaselt. A. Sõnavara laiendamine: eeldab sõna tähenduse ja häälikkoostise tutvustamist, et kindlustada esitatud sõna äratundmine, hiljem ka kasutamine. Lisaks tähendusele ja häälikkoostisele peab teadmine sõnast sisaldama ka morfoloogilist ja süntaktilist teavet. Sõnatähenduse selgitamise võtted jaotuvad kaemuslik-illustratiivseteks, verbaalseteks ja kahe nimetatud võtete rühma kombinatsioonideks. Kaemuslik- illustratiivsed võtted jaotuvad järgmiselt. *Sõnade esitamine praktilise tegevuse käigus; *Suunatud vaatlusele toetuv sõnade esitamine ja seletus; *Piltide tajumisele toetuv sõnaseletus; *Skeemidele toetuv sõnaseletus (tuletised, sidendid, ees- ja tagasõnad). B. Tajutavate objektide (tunnuste) verbaiiseerimine (taju —> sõna). Kasutatakse
Lähemalt loe selle kohta enesekehtestavat käitumist kirjeldavast osast. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 60 Suhtlemisvahendid SUHTLEMISVAHENDID Suhtlemisvahendid on võtted, mida kasutatakse suhtlemisel informatsiooni andmiseks. Jaotatakse neid verbaalseteks (sõnalisteks) ja mitteverbaalseteks (mittesõnalisteks). Inimene kontrollib oma sõna tavaliselt paremini kui kehakeelt. Samas saadakse kehakeele kaudu 80% informatsioonist, sõnadele jääb vaid 20%. Suhtlemise puhul pole tähtis mitte see, mida me ütleme, vaid see, kuidas me ütleme. Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid lisavad ekspressiivsust,
Nad mõõdavad eelkõige nn "kooli-intelligentsust", mida iseloomustavaks omaduseks on see, et selle kaudu saab ennustada õppimisedukust. Oletatav üldine intelligentsus arvatakse koosnevat (1) sõnalisest, (2) praktilisest ja (3) sotsiaalsest intelligentsusest (Sternberg et al., 1981). Kõik intelligentsuse testid on jaotatavad individuaaltestideks ja rühmatestideks. Teise klassifikatsiooni aluse kohaselt võib intelligentsustestide osi jaotada sooritustestideks ja verbaalseteks (sõnalisteks) testideks. Intelligentsuse hierarhilisest mudelist lähtuvad testid on Wechsleri Täiskasvanute Intelligentsuse Skaala Revideeritud Variant (WAIS - R) ja Wechsleri Laste Intelligentsuse Skaala Revideeritud Variant (WISC - R) 5 - 15 aastastele ning Wechsleri Koolieelse ja Esmase Intelligentsuse Skaala 4 - 6 aastastele. Tegeliku intelligentsuse mõistmise näiteks on Wechsleri täiskasvanute intelligentsuse mõõtmise
annaabi.ee 
