ehk esisild. 3. Milliseid ülesandeid täidab tagasilla reduktor? Reduktori ehitus. ( skeem) Võtab vastu pöördemomendi ja suurendab veojõudu ning muudab saadava pöördemomendi 90 kraadi võrra. Kardaan läheb reduktorisse ja siis mõlemale poole 90 kraadi. 4. Mis ülesanne on diferentsiaalil? Tööpõhimõte. Võimaldab parema ja vasku veoratta pöörlemis kiirust eri kiirusega. 5. Millistel eesmärkidel kasutatakse diferentsiaali lukusteid? Kui üks veoratas on jäänud kinni ja teine käib ringi siis saab käima panna mõlemad rattad ühtlase kiirusega ehk pöördemomendiga.
2. Ülesanne – laagriistu arvutus ja tolereerimine Andmed ja istu valik: Teada on, et laagriist on konstrueeritud veorattale keskmistel pöörlemiskiirustel ning välisvõru on läbimõõduga Dnom=58mm ja sisevõru läbimõõduga dnom=45mm. Auto veoratta puhul on oluline, et pöörlev võru ehk antud juhul sisevõru saaks istatud võllile pinguga. Välisvõru peab olema istatud vabamalt ning võib olla kas lõtkuga või siirdeist. Võttes arvesse eelnevat ja seda, et veoratas pöörleb keskmistel kiirustel valisin sisevõru puhul istudeks ᴓ 45 L0/m5 ja välisvõru puhul ᴓ 58 JS7/l0. Kuna veerelaagrite korral sisevõru tolerantsitsoon võetakse hälvetega 0 ja - ning võlli tolerantsitsoon avasüsteemis siis saan m5 istuga pingistu. Välisvõru puhul moodustub siirdeist, mis on istatud vabamalt kui sisevõru. Arvutused Dnom 58mm dnom 45mm Välisvõru Ø58 JS7/l0 ESvv 0.015mm EIvv 0.015mm esvv 0mm
1- baller, 2- tüürtrossi kinnituskoht, 3-sektor, 4 ja 7- juhtrattad, 5- tüürtross, 6- roolitrummel, 8- puhvervedrud, 9- rumpli piirajad, 10- vintpinguti. Joon. 10.1.10. Tüürtrossi ja sektoriga rooliülekanne. 1- rooliratas, 2- reduktor, 3- roolimasina veoratas, 4- ketist tüürtross, 5- nurga pöördeplokk, 6- pinguti, 7- latt, 8- vedruamortisaator, 9- toetav ratas, 10- suunav plokk, 11- sektor, 12- pöörde piiraja, 13- laeva parras, 14- roolikamber. Joon. 10.1.11. Võllülekanne vabalt pöörleva sektoriga, mis on
Veorataste pöörlemiskiiruse erinevuse tasakaalustamine. Kurvis sõites peavad auto väliskurvi-poolsed rattad läbima pikema teekonna kui sisekurivi-poolsed rattad. Samuti põhjustavad erinevad teekatted teepikkuse erinevusi. Seetõttu võivad sama silla rattad veereda erineva pöörlemiskiirusega. Pöördemomendi jagamine ühtlase osadena veoratastele. Diferentsiaal kannab mõlemale veorattale edasi ühesuuruse pöördemomendi, ka siis, kui nt kurvis sõites üks veoratas teisest kiiremini pöörleb. 7. RATTAD Rattad kannavad edasi auto ja tee vahel toimivaid jõudusid ja momente, tagades läbi selle liikumise. Rehvid on ainukeseks kontaktiks teepinna ja auto vahel, mistõttu peavad need olema laitmatus korras. Velgede kohta kehtib sama, äärmisel juhul võivad mõralised veljed puruneda löökaugu tagajärjel ja tekitada avarii. Kõverdunud veljed tekitavad veermikus vibratsiooni, mis viib
Diferentsiaal võimaldab parema ja vasaku veoratta veeremist erinevate kiirustega nii liikurmasina pööramisel kui ka ebatasasel teel. 8. Koormatud ja poolkoormatud rattavõllid Rattavõllide ülesandeks on pöörlemise edasikandmine diferentsiaalilt veoratastele. Rattavõll, mis istub ühe otsaga diferentsiaalikarbis, kus ta laagriteks on diferentsiaali karbi laagrid ja teine võlli laager on rattavõlli kesta välisotsa sees ning rattavõlli kinnitusääriku külge on kinnitatud veoratas, mõjuvad järgmised jõud: 1. Rattale edasiantav ja võlli väänav pöördemoment 2. Telgjõud, mis tekib masina külglibisemise korral ja painutab võlli vertikaaltasapinnas 3. Jõud, mis kujutab endast sellele rattale langevat osa masina kogukaalust. Ka see jõud painutab võlli vertikaaltasapinnas. 4. Horisontaaltasapinnas mõjub jõud, mis tekib rattale edasiantava jõumomendi arvel. Sellise pöördemomendi ülekandmisega rattavõlli kutsutakse poolkoormatud rattavõlliks.
Nõellaagritega kausid (1) lähevad ristmiku tappide otsa ja neid tihendavad rõngastihendid. Kausse hoiavad harkides lukustusrõngad (7) või poltidega harkide külge kinnitatud kaaned. Liigendit on võimalik määrida määrdenipli kaudu. Ristmiku sees on määrdekanalid. Rattavõllid: a)Poolkoormatud b)Veerandkoormatud c)Koormamata 1)Veoratas 2)Laager 3)Rattavõll 4)Võllikate 5)Veoratta rumm 6)Rattavõlli äärik Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks.
Pöiavöö on kummilint, mis on pöia ja lohvi vahel. Ta kaitseb lohvi vigastuste eest. Rehvide mõõtmed kantakse mantli külgedele kas tollides või millimeetrites. Näiteks tähistuses 6.5 13 näitab esimene number profiili laiust B, teine ratta pöia läbimõõtu d tollides (1 toll 25,4 mm). Mantli küljele kantakse ka tähtedega rehvi tüübi tähised. Tuuakse ka koormuse ja kiiruse tähised ning valmistajatehase andmed. Roomikkäituri osad on: · Roomik · Tähtratas (veoratas) · Tugirullid · Pingutusseadisega juhtratas · Kanderullid Roomik moodustatakse omavahel elastselt või liigendiliselt ühendatud lülidest. Roomikud jagunevad ehituslikult: · lahtisteks · kinnisteks. Lahtiste liigenditega roomiku korral on lülidesse ühendussõrmede jaoks tehtud avad. Lihtne lahti võtta. Kinniste liigenditega roomikuil on nii sõrmed kui ka lülide avad töödeldud ja avadesse pressitakse puksid. Keeruline lahti ja kokku monteerida.
Nõellaagritega kausid (1) lähevad ristmiku tappide otsa ja neid tihendavad rõngastihendid. Kausse hoiavad harkides lukustusrõngad (7) või poltidega harkide külge kinnitatud kaaned. Liigendit on võimalik määrida määrdenipli kaudu. Ristmiku sees on määrdekanalid. Rattavõllid: a)Poolkoormatud b)Veerandkoormatud c)Koormamata 1)Veoratas 2)Laager 3)Rattavõll 4)Võllikate 5)Veoratta rumm 6)Rattavõlli äärik Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks.
tingitud paindemomendi. Veerand koormatud rattavõlli 3 (Joonis 54, b) puhul toetab veoratta 1 rummu 5 laager 2, mis asub veosilla karteri võllikattes 4. Rattavõll töötab väändele ja võtab vastu ka külgjõudusid. Koormamata rattavõlli 3 (Joonis 54, c) puhul toetub veoratta rumm 5 kahele laagrile 2 ja on kinnitatud rattavõlli ääriku külge. Et laagrid asuvad veosilla karteri võllikattel, töötab võll ainult väändele. a. Poolkoormatud, b. Veerand koormatud, c. Koormamata, 1. Veoratas, 2. Laager, 3. Rattavõll, 4. Võllikate, 5. Veoratta rumm, 6. Rattavõlli äärik. Poolkoormatud rattavõlle kasutatakse sõiduautodel. Veerand koormatud rattavõllid on mõnedel sõiduautodel ja väikeveoautodel. Koormamata rattavõlle kasutatakse enamikul veoautodel. Sõiduautodel millel on enamus sõltumatu vedrustus kasutatakse rattavõllide asemel veovõlle mis lubavad tänu püsikiirus liigendite ehitusele muuta peaülekande ja rattavõlli vahelist nurka suures ulatuses.
i= , i= = 75,6 . ntm 12,7 Valime elektrimootori ja töömasina vahele joonisel 6.11 kujutatud reduktori Reduktor 2 6 7 3 Mootor Veoratas 1 5 4 Joonis 6.11. Kraapkonveieri reduktori skeem koos mootori ja konveierit vedava rattaga Kogu süsteemi inertsmoment arvutatakse tema liikuvate osade masside ja inertsi- momentide järgi taandatuna elektrimootori võllile 2 2 n
rummu 5 laager 2, mis asub veosilla karteri võllikattes 4. Rattavõll töötab väändele ja võtab vastu ka külgjõudusid. Koormamata rattavõlli 3 (Joonis 54, c) puhul toetub veoratta rumm 5 kahele laagrile 2 ja on kinnitatud rattavõlli ääriku külge. Et laagrid asuvad veosilla karteri võllikattel, töötab võll ainult väändele. Joonis 54:Rattavõllid. a. Poolkoormatud, b. Veerandkoormatud, c. Koormamata, 1. Veoratas, 2. Laager, 3. Rattavõll, 4. Võllikate, 5. Veoratta rumm, 6. Rattavõlli äärik. 53 Poolkoormatud rattavõlle kasutatakse sõiduautodel. Veerandkoormatud rattavõllid on mõnedel sõiduautodel ja väikeveoautodel. Koormamata rattavõlle kasutatakse enamikul veoautodel. Sõiduautodel millel on enamus sõltumatu vedrustus kasutatakse rattavõllide asemel
likku treeningut. Osata õigesti pidurdada eri sõidutingi- mustes ja hinnata, millise maa peal suudame peatada ühe või teise kiirusega liikuva mootorratta, on sõidumeister- likkuse selgeim tunnus. Ohjeldatud sõidul käsutatakse pidureid harva. Sõidu- kiirust muudetakse sel juhul mootori pöörete suurenda- mise või vähendamisega. Pidurite ülesandeid täidab see- juures mootor, mida segusiibri sulgemisel hakkab käitama mootoratta veoratas. Eriti suure pidurdustoimega on kõrge surveastmega neljataktiline mootor. Mootorpidurdust käsutatakse reeglina pikal allamäge sõidul, et säästa piduriklotside hõõrdkatteid. Järskudel lan- gudel lülitatakse pidurdusmõju suurendamiseks eelnevalt reneb pidurdamise sujuvus, millest omakorda sõltub moo- sisse madalam käik. Mootoriga pidurdamisel ei tohi süüdet torratta stabiilsus. Sidur tuleb lahutada hetkel, mil moo-
annaabi.ee 
