HILIS- JA KÕRGKESKAEG Linnade taastekkimine kõrgkesk ajal : Linnad kestsid varakeskajal Hispaania rannikualadel, paljud linnad olid juba langenud, aga suuremad vaid hääbusid ning kõrgkeskajal saavutasid uuesti oma hiilguse. Arenenud on ka põllumajandus, leiutati erinevaid asju, nt. Ratasader, millega veolooma tööraskus väheneb tükivõrra ja soodustab põllumajanduse arengut. Loodi ka rauge Härja asemel kasutati künniks nüüd hobust, mis oli kiirem ja tõhusam. Põllumajanduses asendati kaheväljasüsteem hoopis kolmeväljasüsteemiga, milles üks osa puhkab ja kaks on kasutusel(ühel talivili ja teisel suvivili). Inimese elatustase tõuseb, suudetakse vähema ajaga toota tänu leiutistele rohkem. Selle tagajärjel väheneb ka suremus
Õigete otsuste ja tegevuste abil püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Müügieelseks kaubavarude kaitsmiseks paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võimalikuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Jõeteed said suurte kaubakoguste edastoimetamisevõimaluseks pikal veoteekonnal. Seda võimalust kasutasid ka väejuhid, kavandades vägede liikumist jõgede lähedusse. Keskajal alustatud pikad meresõitud pidasid võimalikuks mandritevahelise mitmesajatonniste kaubapartiide transportimise purjelaevadega. Murrangulised muudatused transpordi arengus ja rahvusvahelise kaubavahetuse arenemises tekkisid alles üle-eelmisel sajandil aurulaevade
hiljem hobustega. Kasutati algelisi ladusid viljatagavara ja muude säilivate toiduainete pikaajaliseks hoidmiseks järgmise saagini, samuti ka mitme aasta jooksul näljahädade ärahoidmiseks. Kaupmehed pidasid arvestust kaubatagavarade üle ja otsustasid, millal on õige midagi ja millise hinnaga osta, et seda õigel ajal kasudega maha müüa. -Vankrite kasutuselevõtuga sai võimalikuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Pikkade meresõitude alustamisega keskajal sai võimalikuks mandritevaheline mitmesajatonniste kaubapartiide transportimine purjelaevadega. -Tõelised eeldused transpordi arenguks ja rahvusvahelise kaubavahetuse arenemiseks tekkisid alles üle-eelmisel sajandil aurulaevade kasutuselevõtmisega ja kaubavedude alustamisega raudteel 19. sajandi teisel poolel. -Kiire ja paindlik kaubavedu uksest ukseni sai võimalikuks alles pärast
Õigete otsuste ja tegevuste abil püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Müügieelseks kaubavarude kaitsmiseks paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võimalikuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Jõeteed said suurte kaubakoguste edastoimetamisevõimaluseks pikal veoteekonnal. Seda võimalust kasutasid ka väejuhid, kavandades vägede liikumist jõgede lähedusse. Keskajal alustatud pikad meresõitud pidasid võimalikuks mandritevahelise mitmesajatonniste kaubapartiide transportimise purjelaevadega. Murrangulised muudatused transpordi arengus ja rahvusvahelise kaubavahetuse arenemises tekkisid alles üle-eelmisel sajandil aurulaevade
Kuues tahvel jaguneb üheksaks paragrafiks. Kuues tahvel reguleerib vara liikumist tehingutes näiteks: manicipatio, res mancipi ja in iuere cessio. Seitsmes ja kaheksas tahvel reguleerivad obligatsiooniõiguslikke suhteid. Seitsmes tahvel koosneb kaheteistkümnest paragrafist, millest kolmanda sisu on teadmata. Tahvli eesmärgiks on reguleerida naabritevahelisi suhteid ning õigusi. Piirivaidlused lahendatakse kolme kohtuniku abiga ning kui tee polnud ära märgistatud tohib veolooma ajada ükskõik kus, ilma et naaber ajaja peale kaevata saaks. Kaheksas tahvel käsitleb deliktiõigust. Tahvel koosneb 27 paragrafist. Erinevate kuritegude eest on määratud erinevad karistused. Näiteks valetunnistuse andja visatakse alla Tarpeiuse kaljult. Teolt tabatud varast tuli piitsutada ning anda orjaks sellele, kellelt oli varastatud. Samuti oli kaheksandas tahvlis määratud laenu intressi ülempiir, mis tohtis olla kaheteistkümnendik.
kasutamisele. Samal ajal on teosed ajaloo arengu kohta juba olemas, ning keegi ei pea vajalikuks sama informatsiooni ülekirjutamist. Esimesed trantspordivahendid Inimeste liikumist mööda maismaad hõlbustasid kaks suurt ideed: esiteks, kasutada raskete koormate vedamiseks loomi, ja teiseks ratas. Esmalt taltsutas inimene kariloomad. Umbes 6000 a. enne Kristust õpetas ta härjad iket ja rakmeid kasutades atra vedama(1, lk 12). 4000 aastat eKr hakati Egiptuses esimest korda kasutama veolooma eeslit (9, lk 15). Kaupade paigast paika vedamiseks kasutati kandesadulaid. Viimasest võisid välja kujuneda primitiivsetest lohistitest, kus pakk seoti kahe teiba külge mille esiotsad kinnitati hobuse selga ja tagumised lohisesid mööda maad. Taolist seadet kasutatakse mõnes Põhja-Ameerika indiaanlaste hõimus ja Siberis veel tänini. Samuti kasutati rege nii tasasel maal kui ka jää ja lume korral. Tõenäoliselt kasutati regesid ja rulle suurte ning raskete seadmete vedamiseks.
Tuule ja vee- energiat ära kasutades hakati looma uusi seadmeid töökoormuse vähendamiseks. Üha tihedamini leiutati igiliikureid, millest kahjuks üksi ei täitnud oma põhiülesannet. Tuule abil ei pandud liikuma vaid üksnes laevu kui ka purjedega ratastel nö laevu maismaal. Juba 4000 aastat tagasi lahutasid vaaraod kõrbetes purjelaevadega ringi kihutades oma meelt(6). 17. sajandil pandi tõllad sakslaste ja prantslaste poolt liikuma sõtkemehhanismidega. Enam ei olnud vaja kasutada veolooma jõudu, piisas sõitja enda jalalihastest, mis oli ühtlaselt ka tervislik. Kahjuks olid need seadmed aga liiga algelised ja nendest veel asja ei saanud. Hobust inimene asendada ei suutnud(10). 6 1769. aastal tuli prantsuse suurtükiväeohvitser Cugnot lagedale aga hoopis parema lahendusega. Nimel leiutas tema esimese aurumootoriga kolmerattalise iseliikuva masina(vt Joonis 2), mis kaalus küll 5 t ja liikus 4 km/h, kuid oli suur sündmus ratta
ö. vihma käest räästa alla, sest väljas langesid pommid ja ümberringi põles rägisedes. Kuna kuhugi minna polnud, heitsin kõnnitee äärde pikali oma saatust ootama. Kui rünnakulaine oli lõppenud, tõusin rentslist püsti. Mu pea oli täiesti segane sellest raginast ja lõhkemis-mürast. Nägin, et mu auto seisis, kuhu olin selle jätnud, kuid oli nüüd pommi- ja srapnellikildudest auke täis, klaasid purunenud ja radiaator lekkis. Nähes, et sellest enam ,,veolooma" polnud, ruttasin hädalisi abistama, kes ahastades ja nuttes seisid risuja prahiga kaetud tänavatel. Paljud neist olid peagu poolalasti, vaadates abitult pealt, kuidas tuli neelas nende raske töö ja vaevaga kogutud vara. Seda oli kohutav ja masendav näha. Minu eelaimdus ütles, et ega venelased sellega veel lepi ning võivad tagasi tulla. Hakkasin seepärast astuma mööda tänavat, et jõuda linnast välja. Nähes tänava ääres noort ema, kes oli
talurahvast sunnismaisena. B. Kohtuvõim ja piiramatu kodukariõigus: - Kehalised karistused, mh piitsutamine, mida Rootsis tauniti · LM politseikorraldus(1668) vaid karmistas korda(mh põgenejate tagastamise kohustus) I. Talurahva töökoormus kasvas: · Talupoegade teokoormised: A. Korraline nädalategu: rakme- (koos oma veolooma ja maaharimisvahenditega) ja jalategu: - Teotööpäevade arv kasvas B. Erakorraline abitegu hooaegadel II. Talurahva maksukoormus mõisale kasvas: - Uus regulaarne maks adramaa alusel(varem maksti mõisale veerand saagist) · Talurahvas kujunes 17. Saj järjest homogeensemaks: 75% sellest kuulus sunnismaiste pärisorjadest adratalupoegade hulka
enne müüki. Vajadusest kaitsta kaubavarusid enne müüki paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võima- likuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Jõgesid pidi veeti suhteliselt suuri kaubakoguseid edasitoimetamiseks pikal veoteekonnal. Seda võimalust kasutasid ka väejuhid, kavandades vägede liikumist jõgede lähedusse. Pikkade meresõitude alustamisega keskajal sai võimalikuks mandritevaheline mitmesajatonniste kaubapartiide transportimine purje-
annaabi.ee 
