energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast" 2) Standart EVS 839:2003 ,,Sisekliima" 6. Juhend.Töökeskkonna füüsikalisteohutegurite parameetritemõõtmine. http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TAO/fyysikalised_ohutegurid _mootmise_juhend_2010.pdf + Loengu materjalidid TEOREETILINE OSA Ventilatsiooniks nimetatakse õhuvahetust siseruumides. Õhuvahetust kasutatakse selleks, et ruumis oleks puhas ja värske õhk ehk eesmärgil hoida ruumiõhu saasteained tervisele ohutul 1 TöökeskkondjaErgonoomika, Laura Tkatsova tasemel. Täiuslikult lahendatud süsteemil on sissepuhketemperatuur aastaringselt 20-22ºC vahel, õhk puhastatud liigsest tolmust ja õhuhulgad reguleeritavad igas ruumis eraldi.
suuremate mutimullahunnikute all). Lisaks on mutil 1 või mitu magamiskambrit, mis on vooderdatud sambla, rohu ja lehtedega (on kasutatud ka tehismaterjale, nt tihedaks pallikeseks vormitud sigaretipaberit, väetisekoti tükikesi, kiirtoidukotikesi jms) ja mille loom siseneise järel kindlalt suleb. (MacDonald, Barrett, 1993) Pesakamber on 12-25 cm läbimõõduga 10-70 cm sügavusel. Sellest väljub vähemalt 2 käiku. Pesa ümbritseb ringja radiaalkäikude süsteem, mis on tähtis ka ventilatsiooniks. Käikudest väljaaetud mullast tekivad tuntud mutimullahunnikud. (Kirk, 1990) Mõnikord ehitab pesa kohale suure ,,kindluse". ,,Kindlusi" on rohkem talvel, mil nad arvatavasti aitavad soojust säilitada. Mullahunnikutes võib leida ussikestest koosnevaid toiduvarusid. (MacDonald, Barrett, 1993) Kõige suurem leid oli paar kilo vihmausse (Hageström, 2010). Eluviis. Aktiivne nii päeval kui öösel (tsüklitena, mis koosnevad 4,5 tunnistest aktiivsusest ja 3,5 tunnisest puhkamisest pesas)
· klaaspindade suurused, omadused ja suunad; · kütte- ja ventilatsioonilahendused ja nende efektiivsus; · energiavarustuse lahendused; · sise- ja väliskliima; · energiaallikas; · vabasoojuste kasutamine, · energia kohapealne tootmine 50. Energiatõhususarv. Energiatõhususe miinimumnõudeid väljendatakse energiatõhususarvuna, mis kajastab hoone kompleksset energiakasutust nii · _ sisekliima tagamiseks (kütmiseks, jahutamiseks, ventilatsiooniks, valgustuseks); · _ tarbevee soojendamiseks; · _ olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks. · Arvutatakse hoone köetava pinna ruutmeetri kohta hoone standardkasutusel. 51. Energiatõhususega seotud mõisted: tarnitud energia, hoone summaarne energiakasutus, primaarenergia, netoenergiavajadus. Tarnitud energia (kWh/a): · elektrivõrkudest ostetud elektrienergia; · kaugküttevõrkudest ostetud soojusenergia;
Kontrolltöö nr. 2 küsimused 1. Kopsude ventilatsiooniks nimetatakse. Millest sõltub?s Õhuvahetus väliskeskkonna ja kopsu alveoolide vahel ehk minutimaht. Sõltub hingamise sügavusest e hingamismahust ja hingamissagedusest. 2. Hingamise sagedus. Rahuoleku näit, muutumise piirid Hingamistsüklite arv ühes minutis. Rahuolek 10 -18 · Lastel 20 -30 · Väikelastel 30 40 · Vastsündinud 40 -50 (sest kopsumaht on väike) 3. Kopsude eluline mahtuvus, selle osad
F: tõstavad ja pingutavad neelamisel pehmet suulage tuleb vastu valleculae epiglotticae ülemise neelukonstriktori kontraktsioonist tingitud mõigas -> suletakse ülemised hingamisteed + avatakse kuulmetõrve neelusuudme piiravad plica glossoepiglottica lateralis et mediana trummiõõne ventilatsiooniks Tela submucosa tihenenud keeleselha aponeruroosiks kinnituvad keele Musculus uvulae (wula) lihased Musculus palatopharyngeus Lihased Musculus palatoglossus - keelesisesed
või vajavad kopsude kunstlikku ventilatsiooni. Kasutusel on kahte tpi intubatsioonitorud mansetiga ja mansetita. Intubatsioonitorud on spetsiaalsest plastikust torud, mille otsas on adapter, mille abil saab patsieni hendada hingamisaparaadiga. Mansetiga intubatsioonitorudel on intubatsioonitoru kljes ka spetsiaalne mansett, mis peale intubatsioonitoru paigaldamist täidetakse õhuga. Kopsukirurgias võib tekkida vajadus kunstlikuks ventilatsiooniks tingimustel, mil kumbagi kopsu ventileeritakse erinevate reziimidega. Selle jaoks on leiutatud spetsiaalsed kahevalendikuga intubatsioonitorud (Almodovar jt 2000). Alla kaheksa aastastel lastel kasutatakse tavaliselt ilma mansetita intubatsioonitoru, samas aga Weiss jt (2006) uurimistöö tulemustest selgub, et kui mansetita intubatsioonitoru jätab liialt suure ruumi õhulekkeks, on soovitav kasutada mansetiga intubatsioonitoru. Flynn jt (2008) korraldatud
eraldi kasutatava osa tegelik või eeldatav aastane energiatarbimine. Harilik energiamärgis koosneb neljast osast: Tiitelleht (ühel lehel); Energiasäästu meetmete loetelu (tiitellehele järgneval ühel lehel); Lähteandmed kaalutud energiaerikasutuse arvutamiseks; Kaalutud energiakasutuse arvutus. Energiamärgis võib maksta 1 500 – 4 000 krooni. Energia tarbimine – on vajalik energia hulk hoone kütmiseks, jahutamiseks, vee soojendamiseks, ventilatsiooniks ja valgustuseks. Kaalutud energiaerikasutus – on energiakandjate kaalumisteguritega korrutatud aastane energiakasutus kilovatt- tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta. Energiamärgise seaduslik alus 2002.a. võeti vastu Euroopa Liidu direktiiv hoonete energiatõhususe kohta (2002/91/EÜ). Direktiivi eesmärk on edendada Euroopa Liidus hoonete energiatõhusust , võttes arvesse kliimat ja kohalikke tingimusi ning nõudeid hoone sisekliimale ja
81 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 8 Energiatõhusus 8.1 Energiatõhususe mõjurid Elamute energiatõhusust iseloomustab aastane summaarne soojus- ja elektrikasutus (mis sisaldab kõiki tehnosüsteemide kadusid), mida kasutatakse: hoone sisekliima tagamiseks: o kütmiseks, o jahutamiseks, o ventilatsiooniks, o valgustuseks, vee soojendamiseks; elektriseadmete kasutamiseks. Energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju võetakse arvesse energiakandjate kaalumisteguritega: taastuvtoormel põhinevad kütused (puit ja puidupõhised kütused ning muud biokütused, v.a turvas ja turbabrikett) 0,75; kaugküte 0,9; vedelkütused (kütteõlid ja vedelgaas) 1,0;
Vastsündinud 40–50 korda minutis Lapsed 20–30 korda minutis Täiskasvanud 14–18 korda minutis Hingamise minutimaht Hingamise minutimahu saame hingamismahu ja hingamissageduse korrutisena. See näitaja on täiskasvanu puhul umbes 8 liitrit minutis. Surnud ruumi ventilatsioon Õhukogust, mis sissehingamisel jääb ülemistesse ja alumistesse hingamisteedesse, ja ilma gaasivahetuses osalemiseta jälle välja hingatakse, nimetatakse surnud ruumi ventilatsiooniks. Normaalkaaluga täiskasvanul on surnud ruumi mahtuvus umbes 150 ml. Seetõttu moodustab alveoolideni jõudev õhukogus 500 ml hingetõmbemahu puhul vaid 350 ml ja 200 ml hingetõmbemahu puhul vaid 50 ml! 72 NB! Hingamismaskid suurendavad surnud ruumi. Suuri hingamismaske on eriti ohtlik kasutada väikelastel. Just sellepärast pannakse hingamisraskustega patsiendid hingama rahulikult, ühtlaselt ja sügavalt
annaabi.ee 
