Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ventiilist" - 12 õppematerjali

VEEAUTOMAAT
4
docx

VEEAUTOMAAT

kergesti ühendatavad. Tööpõhimõte: Kui vett pumbatakse kummikotti, paisub see vee rõhu tõttu ja samal ajal õhk, mis on hüdrofoori ja kummikoti vahel (eelrõhk), surutakse kokku. See toimub seni , kuni on saavutatud rõhk, mis vastab pumba väljalülitusrõhule. Pumba väljalülitusrõhk ja käivitusrõhk reguleeritakse rõhulülitist (automaatika). Pump hakkab tööle jälle siis, kui vett tarbides saavutatakse käivitusrõhk. Õhkpadja eelrõhku võib lisada ja vähendada hüdrofoori ventiilist. Selleks sobib tavaline autopump ja manomeeter. Eelrõhku mõõtes ei tohi vesi hüdrofooris olla surve all. Enne eelrõhu mõõtmist seisake pump ja avage mõni ventiil survetorul. Eelrõhu soovitame seada võrdseks pumba käivitusrõhuga või kuni 0,5 bar. madalamaks . Soovitame mitte seada hüdrofoori eelrõhku suuremaks pumba käivitusrõhust. NB! Hüdrofooris olevat eelrõhku soovitame kontrollida 3-4 korda aastas. Eelrõhku ei tohi hüdrofoorist välja lasta. Vajadusel lisada.

Tehnika → Tõste- ja edastusmasinad
4 allalaadimist
Elektrotehnika
5
doc

Elektrotehnika

iseloomustavat suurust eritakistus. R-takistus () -eritakistus (m) l-juhipikkus (m) S-juhiristlõikepindala (m2) Eritakistus on temperatuurist sõltuv suurus. Tihti kasutatakse ka eritakistuse pöördväärtust, mida nimetatakse erijuhtivuseks. Takistust võime vaadelda kui veetorule paigutatud ventiili. Kui ventiili sulgeda, siis vool torus väheneb kui surve jääb samaks. Kui me aga jätame ventiili mingisse kindlasse asendisse, siis voolule suuremat survet avaldades, hakkab ka vool ventiilist läbi tulema suuremal hulgal. Takistuse ühik Takistuse ühikuks on oom (). Takistus üks oom on selline takistus, mille korral voolutugevusel üks amper (1A) tekib pingelang üks volt (1V). Takituse ühik on oma nime saanud Georg Simon Ohmi (1789-1854) järgi, kes oli üks silmapaistvamaid teadlasi elektrofüüsikas. Paralleelne või jadaühendus? Autoaudios on takistavateks elementideks kõlarid ning tavaliselt on need ehitatud mingi kindla takitusega. Kõige levinumad on 4-sed kõlarid

Tehnika → Elektrotehnika
94 allalaadimist
Elektrovool
3
docx

Elektrovool

Eritakistus on temperatuurist sõltuv suurus. Tihti kasutatakse ka eritakistuse pöördväärtust, mida nimetatakse erijuhtivuseks. Takistust võime vaadelda kui veetorule paigutatud ventiili. Kui ventiili sulgeda, siis vool torus väheneb kui surve jääb samaks. Kui me aga jätame ventiili mingisse kindlasse asendisse, siis voolule suuremat survet avaldades, hakkab ka vool ventiilist läbi tulema suuremal hulgal. Takistuse ühik Takistuse ühikuks on oom (). Takistus üks oom on selline takistus, mille korral voolutugevusel üks amper (1A) tekib pingelang üks volt (1V). Takituse ühik on oma nime saanud Georg Simon Ohmi (17891854) järgi, kes oli üks silmapaistvamaid teadlasi elektrofüüsikas. Millest sõltub juhi takistus

Füüsika → Füüsika
18 allalaadimist
Toiduainetööstuse üldsedamed
9
doc

Toiduainetööstuse üldsedamed

suurusega kiil. Kiilliiteid eelistatakse nende lihtsuse pärast. Nende puuduseks on vähene vastupidavus suuremale väändemomendile. 2. Võllid, teljed ja sidurid Ratas pöörleb jäigalt kinnitatud teljel. Ratas on liidetud võlliga ja pöörleb koos sellega. Sidureid kasutatakse kahe võlli omavaheliseks ühendamiseks. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte Ajamiks nimetatakse masina jõuallikat. Hüdroajamis (hüdromootoris) kasutatakse pumbast, mahutist, ventiilist ja mootorist koosnevat kinnist hüdrosüsteemi. Selles ringleb rõhu all olev õli. Õlirõhk tekitatakse pumbaga, mis saab energia elektrimootorilt. Surve all olev õli suunatakse turbiini ehk nn hüdromootorisse, mis omakorda käivitab vajaliku masina (võimasin). Hüdromootori pöörlemiskiirust reguleeritakse õli pealevoolu suurendamise või vähendamisega ventiili abil. 4. Ülekanded

Toit → Toidu töötlemise alused
11 allalaadimist
Elektriahelad ja elektroonika alused-eksami vastused
7
doc

Elektriahelad ja elektroonika alused (eksami vastused)

muundurid, mis muundavad elektrilise energia mehaaniliseks energiaks. Elektrimootor on "must kast", mille sisendiks on elektriline pinge ja vool ning väljundiks on pöördemoment ja pöörlemiskiirus või jõud ja liikumiskiirus. 55. Alaldi tööpõhimõte. Alaldi on seadis vahelduvvoolu muundamiseks alalisvooluks. Alaldid võimaldavad saada mitmesuguse väärtusega alalispinget, on töökindlad ja ei nõua pidevat hoolitsust. Üldjuhul koosneb alaldi kolmest lülist: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo transformeerib võrgupinge väärtuseni, mis on vajalik alaldi väljundis nõutava alalispinge saamiseks. Ventiil muundab vahelduvvoolu alalisvooluks. Silufilter vähendab alaldatud pinge pulsatsiooni alaldi väljundis (silub pinget). 56. Pingeregulaatori tööpõhimõte. (Leidsin kuskilt auto-foorumist :D ) Generaatori tööpõhimõttest teame, et pinge suurus sõltub tema pööretest (sõltub jällegi auto

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
532 allalaadimist
Elektriahelad ja elektroonika alused-Eksami materjal
10
doc

Elektriahelad ja elektroonika alused. Eksami materjal

alalisvooluks, nimetatakse alaldiks. Vaikesevoimsuselised alaldid on ette nahtud pohiliselt elektroonika- ja raadioseadmete toitmiseks vahelduvvooluvorgust. Suure voimsusega alaldid on kasutusel naiteks elektertranspordis trammide ja trollide kontaktvorgu toitmiseks alalisvooluga. Alaldeid kasutatakse akude laadimiseks, galvaanika-, elektroluusi-, keevitusseadmete, alalisvoolumasinate ja ­aparaatide jm toitmiseks vahelduvvooluvorgust. Uldjuhul koosneb alaldi kolmest osast: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo muundab vahelduvpinge vaartuseni, mis on vajalik alaldi valjundis noutava alalispinge saamiseks. Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks nuudisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu labi ainult uhes suunas. Ventiilid tagavad uhesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Selliselt alaldatud valjundpinge pulseerib tugevasti

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
481 allalaadimist
Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse
9
docx

Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse

Väikesevõimsuselised alaldid on ette nähtud põhiliselt elektroonikaja raadioseadmete toitmiseks vahelduvvooluvõrgust. Suure võimsusega alaldid on kasutusel näiteks elektertranspordis trammide ja trollide kontaktvõrgu toitmiseks alalisvooluga. Alaldeid kasutatakse akude laadimiseks, galvaanika-, elektrolüüsi-, keevitusseadmete, alalisvoolumasinate ja ­aparaatide jm toitmiseks vahelduvvooluvõrgust. Üldjuhul koosneb alaldi kolmest osast: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo muundab vahelduvpinge väärtuseni, mis on vajalik alaldi väljundis nõutava alalispinge saamiseks. Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks nüüdisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu läbi ainult ühes suunas. Ventiilid tagavad ühesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Selliselt alaldatud väljundpinge pulseerib tugevasti

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
354 allalaadimist
Toiduainetööstuse üldseadmete eksamiküsimused-joonistega
48
docx

Toiduainetööstuse üldseadmete eksamiküsimused, joonistega

vooluvõrgus on konstantne (50 Hz). Nüüdseks on selles saadud üle tänu elektroonsetele sagedusmuunditele. Neis muundatakse vahelduvvool esmalt alalisvooluks, mis omakorda muundatakse suure võimsusega tüüritavate pooljuhtide nn türistoride abil tagasi nõutava sagedusega vahelduvvooluks. Sageduse suurenedes kasvab mootorite pöörlemiskiirus ja vastupidi. 8. Suhteliselt paindlikud on tüüritavad hüdroajamid. Nendes kasutatakse pumbast, mahutist, ventiilist ja mootorist koosnevat kinnist hüdrosüsteemi. Selles ringleb rõhu all olev õli. Õlirõhk tekitatakse pumbaga, mis saab energiat elektrimootorilt. Surve alla olev õli suunatakse turbiini ehk nn 1 hüdromootorisse, mis omakorda käivitab vajaliku masina

Toit → Toiduainete loomne toore
54 allalaadimist
Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale
28
pdf

Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale

asulad rannikul olid jäänud terveks, kuid terve rida Vesuuvi põhja- ja idajalamil asuvaid külasid oli mattunud vulkaanilise purskematerjali alla. San Giuseppe kiriku katus varises tuha ja lapillimassi all kokku, 150 inimest sai surma. Kümneid inimesi hukkus oma kodudes. Laava ja tuhk hävitasid 780 km 2põllumaad ja viinamarjaistandikke. Lõpuks paiskas vulkaan lakkamatute välkude saatel hiiglasliku aurupilve. 18 tunni jooksul voolas kraatrist nagu määramatu aurukatla ventiilist kõrvulukustava mürinaga välja 13 km kõrgune püstine aurusammas, mille auru hulk vastas rohkem kui 1 km 3 veele. Vulkaanijalamil ulatus tuha-ja lapillikihi paksus ühe meetrini ning hinnangute järgi purskas Vesuuv tookord välja 100 miljonit m3 purskematerjali. Viimati purskas Vesuuv 1944.aasta märtsis, kuid pole mingit põhjust arvata, et see jääb viimaseks korraks. (6) Tambora on vulkaan Indoneesias, Sumbawa saarel. Vulkaan muutus aktiivseks 1812. aastal

Geograafia → Geoloogia
26 allalaadimist
Arvutite riistvara
142
doc

Arvutite riistvara

..13 Volti) rakendatakse ujuvale ventiilile. See tuleb bitikanalist siseneb ujuvasse ventiili ja maandatakse. Laeng põhjustab ujuventiilist transistori toime sarnaselt elektronkahuriga. Ergastatud elektronid surutakse läbi ja püütakse kinni teisel pool oksüüdikilet, andes neile negatiivse laengu. Negatiivselt laetud elektronid moodustavad barjääri juht- ja ujuva ventiili vahel. Eriseade, mida nimetatakse elemendi sensoriks(cell sensor) juhib laengu läbilaske suurust. Kui ventiilist läbiva voo suurus on 50% suurem laengu väärtusest, siis on ta väärtuseks 1, vastasel juhul aga 0. 39 5. KUVAR Kuvar on personaalarvuti kasutajale üks tähtsamaid seadmeid, eriti tähtis on tema kujutise kvaliteet. Kuvareid saab liigitada mitmeti. Näiteks värviline- ja ühevärviline (color- monochrome)

Informaatika → Arvutid
36 allalaadimist
Inseneri eksami vastused 2009
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

kontrollimata ja kontrolli tulemusi registreerimata; 7) võtta hoiule ainet, milles on ilmsed isesüttimise kolded; 8) hoida ühes ruumis või lao sektsioonis põlevgaasi koos hapnikuga; 9) lasta hapnikuballoonile sattuda õli või rasva ja selle armatuuril kokku puutuda õlise materjaliga; 10) kinni hoida põlevgaasi ballooni teisaldamisel selle ventiilist. §28. Ehitises pannakse nähtavale kohale üles: 1) teatis häirekeskuse telefoninumbriga ning hädaabitelefoni asukohta tähistav tuleohutusmärk; 96 2) tule- ja plahvatusohtliku tegevuse või protsessiga ruumi kohta kehtiv tuleohutusjuhend ja tuleohutusmärk ruumi ukse välisküljel. §29. Vaip või muu põrandakate peab evakuatsiooniteel ja inimeste massilise

Ehitus → Ehitusmaterjalid
327 allalaadimist
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

44 5) teha töid, mis pole seotud materjali hoidmisega; 6) hoida isesüttimisele kalduvaid aineid ilma nende temperatuuri regulaarselt kontrollimata ja kontrolli tulemusi registreerimata; 7) võtta hoiule ainet, milles on ilmsed isesüttimise kolded; 8) hoida ühes ruumis või lao sektsioonis põlevgaasi koos hapnikuga; 9) lasta hapnikuballoonile sattuda õli või rasva ja selle armatuuril kokku puutuda õlise materjaliga; 10) kinni hoida põlevgaasi ballooni teisaldamisel selle ventiilist. §28. Ehitises pannakse nähtavale kohale üles: 1) teatis häirekeskuse telefoninumbriga ning hädaabitelefoni asukohta tähistav tuleohutusmärk; 2) tule- ja plahvatusohtliku tegevuse või protsessiga ruumi kohta kehtiv tuleohutusjuhend ja tuleohutusmärk ruumi ukse välisküljel. §29. Vaip või muu põrandakate peab evakuatsiooniteel ja inimeste massilise kogunemisega seotud ruumis vastama süttivustundlikkuse ja tuleleviku suhtes ehitiste

Muu → Amet
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun