7. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. saj? Jätkuvalt domineeris mõisamajandus. Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu. Talude päriseks ostmine jätkus. 8. Kuidas hinnata eestlaste elu 18. saj.? palju vaba maad, polnud õiguseid, vagadusliikumine, usk, võrdsus, vendlus 9. Missugune kunstistiil tuli 18. saj.? klasitsissm - Tartu Ülikooli peahoone, Pärnu linna volikogu hoone. 10. Iseloomusta vennastekogudusi. Nad olid usuliikumised, muutsid inimeste elusse uskumist ja kutsusid üles vagale jumalakartlikule elule, võrdsusele, vendlusele ja koostööle inimeste vahel. 11. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19.saj. algul Baltikumis? 1. pärisorjuse kaotamine 2. pärandamisõigus 3. vallasvara õigus 4. kohtu kaebamisõigus 12. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis? 1816 ja 1819
Katariina II reformid: 1.Balti kubermangudest viiakse sisse asehalduskord , millega tekivad linna ja maavalitsused 2.Kehtestab Baltikumis Pearahamakse Maarahva kalendrid Eestlased trükkisid neid kõige rohkem (Esimesed masstrükised) 15. Nimeta usulisi liikumisis, mis levisid 18. saj. Eestis? Pietism ja Hernhuutlus ( keelustatakse 1743) 16. Iseloomusta vennastekogudusi? (mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid) Vennastekogudus oli 18. saj. Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine 17. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam? Maarahvakalendreid trükiti kõige rohkem 18. August Wilhelm Hupel Valgustusajastu kirjamees ( I eestikeelse ajakirja ''Lühike õpetus'' väljaandja. Johan von Michelson - Esimene teadaolev Eestlasest kindral 19
vanalinn, Toompea loss.) 12. Katariina II – Tugevamaid naisvalitsejaid ajaloos (Valgustatud Monarh) Katariina II reformid: Balti kubermangudes viiakse sisse asehalduskord, millega tekkivad linna- ja maavalitsused. Kehtestab Baltikumis pearahamakse. Maarahva kalendrid – Õpetliku ja praktilise sisuga kalendrid (Esimesed masstrükised) 13. Nimeta usulisi liikumisis, mis levisid 18. saj. Eestis? Pietsim ja Hernhuutlus (keelustatakse 1743) 14. Iseloomusta vennastekogudusi?(mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid) Vennastekogudus oli 18. saj. Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumiine, mis kutsus üles näitama võrdsust, vendlust ja koostööd inimeste vahel. 15. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam? Maarahvakalendreid, kuna need olid õpetliku ja praktilise sisuga Eestlaste jaoks. 16. August Wilhelm Hupel – Valgustusajastu kirjamees ( I eestikeelse ajakirja ‘’Lühike õpetus’’ väljaandja.
Katariina II Reformid - * Kubermangu reform - Balti erikorra kaotamine * kaotati Balti kubemangude tollipiir Venemaaga. * asehaldukord * rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, kõik aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv mitmekordistus. * otsustavalt reformiti ka kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sise ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. 17. Nimeta usulisi liikumisi, mis levisid 18. saj Eestis? * Vennastekoguduste liikumine 18. Iseloomusta vennastekogudusi? ( Mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid ?) Pietismida seotud hernhuutlaste liikumine. Tõi endaga kaasa: Talupojad rajasid ise kogudusi ja hakkasid peagi oma jõududega palvemaju ehitama. Selle liikumise käigus läks kaduma suur osa rahvakultuurist, teisalt andis liikumine Eestlastele virgutava tõuke, raputas nad üles tardumusest ja tekitas elavat mõttevahetust. 19. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam?
Katariina II Reformid - * Kubermangu reform - Balti erikorra kaotamine * kaotati Balti kubemangude tollipiir Venemaaga. * asehaldukord * rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, kõik aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv mitmekordistus. * otsustavalt reformiti ka kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sise ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. 17. Nimeta usulisi liikumisi, mis levisid 18. saj Eestis? * Vennastekoguduste liikumine 18. Iseloomusta vennastekogudusi? ( Mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid ?) Pietismida seotud hernhuutlaste liikumine. Tõi endaga kaasa: Talupojad rajasid ise kogudusi ja hakkasid peagi oma jõududega palvemaju ehitama. Selle liikumise käigus läks kaduma suur osa rahvakultuurist, teisalt andis liikumine Eestlastele virgutava tõuke, raputas nad üles tardumusest ja tekitas elavat mõttevahetust. 19. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam?
sunnitud kogunemisi pidama küla karjamaal. Hernhuutlased suutsid siinsesse rahvasse süstida ka kristlikku vagadust, mis väljendus näiteks selles, et kõrtsid olid tühjaks jäänud, pulmad ja ristsed, mis kirikuõpetajate sõnul olid olnud suured õgimis- ja joomapeod, möödusid nüüd vaiksete palevete ja kirikulaulude saatel. Varasemast hoolsamini käid ka kirikus ja armulaual.24 Eelpool mainitud arvesse võttes võib vennastekogudusi pidada Eesti- ja Liivimaa talurahva sisuliseks ristiusustajateks. 23 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 258-259. 24 M. Laur, Eesti ajalugu, 142. Hernhuutluse mõjud Eesti kultuuriloole Lisaks siinse rahva usulisele äratamisele, avaldas hernhuutlus mõju ka eestlaste rahvuslikule ärkamisajale, luues eeldused rahvusliku eneseteadvuse tekkeks. 25 Hernhuutlased äratasid ellu esimesed rahvuslikud tunded, sest nemad hakkasid ,,maarahvast" kutsuma ,,eestlasteks"
toimunud 1740-45 ühtegi kuritegu. Vennastekoguduste liikumine oli tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel. Kogudustel lubati neil sõnavõtta, kehtis samaväärsusnõue. Mitmetes paikades aga väljus liikumise usulistest raamidest ja hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi. Kõlblustaotlustes mingi sageli äärmustesse. Vennastekoguduste väljumine kiriku ja aadli kontrolli alt oli põhjuseks, miks keisrinna vennastekoguduste liikumise keelustas. Keeld aga ei suutnud vennastekogudusi siiski hävitada. RAHVAHARIDUS Tingimused hariduse edendamiseks olid Põhjasõja järel halvenenud. Koole nappis, õpetajaks oli kiriku köster, kes isegi lugeda veeris ning kool tegutses üksnes talvel, mil talutoimetusi oli vähem. 1765 aastal Liivimaa maapäev võttis vastu Zimmermanni koolikorralduse kava, mille kohaselt tuli kool rajada mitte ainult igasse kihelkonda vaid ka suurematesse mõisadesse. Mõisnike leige suhtumise tõttu, see täit rakendust ei leidnud.
talupoegi enda juurde tulla juhtnööride saamiseks. Nõnda kestis Königseeri varjatud hernhuutlik tegevus kuni 1767. aastani, mil see avalikkusele teatavaks sai ja kohtuprotsessi põhjustas. Königseer õppis selgeks eesti keele ja võis talurahvaga lähemalt suhelda ning hernhuutliku kirjandust koostada. Seda võimaldas ka tema korralik haridus ja kohusetunne oma koguduse suhtes. Kuna Baltimaade vennastekogudusi juhiti Saksamaalt Herrnhuti keskusest, siis saatsid juhtivad hernhuutlased alatasa kirjalikke läkitusi ja õpetusi siinsetele kogudustele. Kirjavahetust peeti ka kirjaoskajate eestlastega ja viimased hakkasid ka omavahel kirja teel suhtlema. Vastavalt vennastekoguduste üldisele juhtimisstruktuurile pani Königseer suurt rõhku oma ringkonna aastaaruannete koostamisele. Ta fikseeris aruandes esmajärjekorras oma tegevuse,
Kuidas hinnata balti-sakslaste positsiooni Venemaal 18-saj.? 7. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. saj? (põllumajanduse arengu skeem, millega kaubeldi rohkem ja miks) 8. Kuidas hinnata eestlaste elu 18. saj.? (positiivsed / negatiivsed küljed) 9. Rosen´i deklaratsioon - Valgustusajastu -; pietism-; Tallima Paap - 10. Missugune kunstistiil tuli 18. saj.?(too näiteid) 11. Katariina II - ; Katariina II reformid? Maarahva kalendrid - 12. Iseloomusta vennastekogudusi?(mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid) 13. August Wilhelm Hupel - ;Johan von Michelson? 14. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19.saj. algul Baltikumis? 15. Aleksander I - ;Maamiilits - ;Barclay de Tolly - ? 16. Kuidas protestisid Eesti talupojad raske olukorra vastu 19.saj. alguses? 17. Millal lõplikult kaotati orjatöö mõisas ja mis põhjusel? 18. Kuidas suutsid talupojad hakata oma maid mõisnikelt päriseks ostma? 19
Vennaste kokkutulekud toimusid tihedamini, neid peeti talupoegade rehetubades või palvemajades ja need tundusid talupoegadele nende endi asja ning ettevõtmisena. Vennastekoguduse tegevuse positiivsete joonte hulka kuulub kahtlemata, et see tõstis rahva hulgast esile kirja- ja lugemisoskusega ning esinemisvõimelisi isikuid, kes said koguduse töös kasutada oma organisatoorseid ja juhivõimeid, mis oli esmakordne võimalus talupoegade elus. Vennastekogudusi on hinnatud kui esimest vaimset liikumist talupoegade hulgas, mille kandjaks oli nende eneste usaldusmeeste organisatsioon. Nende tegevus tõi esile kirjamehi, kes tegelesid tõlkimisega ja kirjutasid ka algupäraseid tekste, mis levisid kogudustes käsikirjadena. Vennastekoguduste negatiivseks jooneks on Eesti kultuuriloo seisukohalt peetud liikumises esinenud vaenulikkust nii endise rahvausu (ohvrikohtade hävitamine) kui ka ilmaliku elu vastu üldse, kaasa arvatud rahvakultuuri ilmingud
annaabi.ee 
