14. Ernst Behse 18571897 15. Georg Koik 19001914 16. Johannes Uustal 19151948 17. Valter Vaasa 19481998 18. Ivo Pill 19981999 19. Arvo Lasting 1999 [2] Joonis 1. Helme Maarja koguduse varemed. [3] Helme Vennastekoguduse palvemaja Ajalugu Helme kogudus on üle 60 aasta kasutanud oma kirikuna endist vennastekoguduse palvemaja Tõrva linna servas. Hernhuuti vennad asusid Helmesse 1813. aastal. Helme luterliku koguduse õpetaja Karl Schubbe saatis Tartusse kolm meest vennastekogudusega lähemalt tutvuma. Need mehed olid vöörmünder Matt Wahlberg Hummuli Peedu talust, vöörmünder Juhan Lakritz Jõgeveste Näärilt ja Jaan Treufeldt Jõgeveste Laoselt. Tutvunud vendade elu ja tegevusega, palusid nad õpetajalt luba ka oma kodus sarnaseid koosolekuid pidada. Esimeseks kokkutulemise kohaks määrati Matt Wahlbergi talu. Koosolekud toimusid rehetoas. Rahvast hakkas koosolekutel käima rohkesti ning mõne aasta möödudes sündis soov
ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Vennastekogudused ei löönud luteri kirikust lahku, kuid pidasid oma palvekoosolekuid, moodustasid oma kogudusi, ehitasid palvemaju ja valisid endale innukamate palvevendade seast jutlustajaid. Vennastekogudustes pandi suurt rõhku lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisele, tõlgiti usule äratavat kirjandust ja püüti ka ise kirjutada. Selle mõjud vähenes kuritegevus, mõnes paigas kadus see sootuks. Tehti usinamalt tööd, oldi kõlbelisemad. Koos vennastekogudusega levis kirjaoskus. Samas hävitati vanad ehted, ohvripaigad, keelati ära peod, torupillimäng, kirevad riided, lõbustused. Eestlane oli tumedates riietes tõsine inimene. Masendav. 4. Milline oli Baltikumi valgustajate tegevus? Nende tegevus oli õpetav, hariv. Talupoegi õpetati kasvatama puu-ja juurvilja, marju, tegema nendest hoidiseid, moosi. Levitasid raamatuid, moodustasid lugemisseltse. Nende poolt tuli kaitsepookimine rõugete vastu. Välja anti ajakiri tervishoiust. A.W
liikumistele, võitles hernhuutlus muu hulgas ka uute pahede, nagu suitsetamine ning viinapõletamise levimisega puhkenud liigjoomine, vastu. Normiks võeti vaga kristlik elu, mis tähendas lisaks karsketele eluviisidele ka esivanemate mitte-kristliku kultuuripärandi kogemist paganlikuna ning vennastekoguduse liikumisega kaasnes ka vanade uskumuste ja tavade hääbumine. Vennastekoguduse liikumine oli oluline ka eesti rahvuse ja kultuuri kujunemisel tänapäevases mõistes -- koos vennastekogudusega levis põlisrahva seas kirjaoskus ning samuti mitmed mujal Euroopas levinud kultuurinähtused (pasuna- ja laulukoorid jne.). · A.T.Helle (1683 Tallinn 24. aprill 1743 Jüri) oli saksa päritoluga vaimulik, keele- ja kirjamees. Jüri ja Kose kirikuõpetaja, esimese eesti keelse Piibli tõlkija. · August Wilhelm Hupel - 1737 Buttelstedt, Saksamaa 18. jaanuar (6. jaanuar) 1819
Koduorelite ja suurte kirikuorelite toel kasvasid üles Eesti esimese põlvkonna heliloojad. Antsla pillimeistri Johann Karl Thali 1795 valmistatud instrument, mis on vanim ja mõõtudelt väikseimkoduorel muuseumis. Puhkpillid Rohkearvuline ja mitmekesine on näitusel eksponeeritud puhkpillide rühm. Siin on pille, millel mängiti juba möödunud sajandil Puhkpilliorkestrid tekkisid Eestis 19. sajandi esimesel poolel. Need olid algselt väikesed ja seotud vennastekogudusega. Taolised väikesed mängukoorid esinesid peamiselt kihelkonna piires lihtsate paladega. Tõus Eesti puhkpillikooride arengus toimus 19. sajandi teisel poolel. Siis tekkisid mitmed heatasemelised mängukoorid Väägveres, Tormas, Kärknas, Tsoorus ja mujal. Puhkpillide kollektsioon muuseumis on mitmekesine. Siin on Liigvalla mõisahärrale kuulunud lisajätkuga elevandiluust flööt, 19. sajandisse kuuluvaid klarneteid ja mitmeid hilisemal ajal orkestrites kasutusel olnud instrumente.
piiblitundide pidamine, praktiline töö ja väikegruppides kogunevate koguduseliikmete juhtimine aktiivsele kaastööle koguduses, kusjuures pastori positsioon jäi puutumatuks. Hingehoiutöös vajasid need vennad kohalike usklike, nn ,,kohalike töötegijate" abi, kes nad järk-järgult ka välja vahetasid.9 Vennastekoguduste liikumine osutus eestlaste seas äärmiselt populaarseks. Pärast Zinzendorfi külaskäiku Liivimaale liitus väga palju eestlasi vennastekogudusega. 1742. aastaks oli vennastekogudusel Liivimaal 13-14 tuhat organiseeritud liiget.10 Siinsete talupoegade seas kerkis esile mõjukaid jutlustajaid, kes põimisid enda teksti sisse kriitikat nii mõisa kui ka ametliku kiriku vastu. Eelpool mainitu tekitas ametivõimudes ärevust, kes nägid selles ohtu. Hernhuutlasi süüdistati luteri kiriku ametlikule korrale ja õpetusele vastandumises, vaimulikkonna autoriteedi õõnestamises ning rahva moraali ja vaimsuse 6 R
a. peale tegutses pasunakoor. Tartus tutvus A. Jakobson Elise (Liisa) Jegoroviga, kelle isa Mihhail oli vene soldatina prantslaste vastu võidelnud ja veetis vanaduspäevi Valgas. CRJ vend Eduard Magnus kinnitab, et tema ema olnud ,,läti soost" ja emaema osanud ainult läti keelt, eesti keelt aga natuke. Elise kasvas üles Tartus riiginõunik von Kircheiseni perekonnas ja sai saksa kasvatuse. 1841 abiellus ta Elise Jegoroviga, kelle kaudu sai ta Torma kihelkonnas köstri- 1 Vennastekogudusega seotud rangem õpetus. 7 ja kihelkonnakoolikoolmeistri koha. Ilmelt valiti ta välja meeldiva iseloomu, tubli kirjaoskuse ja muusikaliste võimete tõttu. Kuna ta huvitus muusikast, asus ta laialt laulmist propageerima, luues mitmehäälseid laulukoore. Adam Jakobson tõusis oma ajastu tähelepandavaks eesti koolmeistriks. Ta kuulus ka Torma vennastekogudesse ja tõusis seal juhtivaks tegelaseks
tipus seisis ülempreester, kes pidi teada saama jumalate tahte. Seda võisid teada siiski ka tavainimesed, näiteks unenägude ja taevakehade kaudu. Sumeritel olid ka aastapühad, mida peeti vaid kord aastas. Neist olulisim oli uusaastapüha, mida tuntakse akadikeelsete allikate järgi. Nendega kaasnesid erilised riitused eesotsas püha pulmariitusega, kus jumalat mängis kuningas ja jumalannat preestritar. Rituaal pidi tagama viljakuse. 2 Vrd. vennastekogudusega, mille rajaja kirjutas Jeesusele kirju, jättes neid metsas puuõõnde. Üleloomulikke olendeid oli veel: kurjad vaimud, kelle vastu sai kaitsta maagiliste loitsudega. Usund on orienteeritud siinpoolsele elule. Kuigi eksisteerib ettekujutus teispoolsusest, arvatakse, et seal ei oota miski kedagi. Arvati, et neil, kel on rohkem järeltulija, on allilmas parem elu. Arvati, et inimene läheb allilma koos kehaga. Kui lakkab olemast keha, lakkab olemast ka inimene. Surmakäsitlus oli väga
Arndt, H.Schubert) jutluste ja laulude tõlked, vennaste koostatud-kirjutatud jutlused, pihtimiskirjad, päevikud, olukirjeldused, aruanded. Hernhuutlaste trükki jõudnud raamatud lõid teatud aluse eestikeelsele jutukirjandusele. Vennastekoguduse koosolekud tõstsid esile ka küsimuste arutelu mõisnike vastu ja rahvarahutusi. Vennastekogudus võitles rahvausundi vastu, hävitati rohkelt paganlikke ja katolismi ajast pärinevaid pühapaiku, vennastekogudusega liitunud J.Chr. Quandt jätkas fanaatiliselt oma rünnakuid muistsete ohvrikohtade ja nende kasutamise vastu. Samuti püüti keelustada rahvalikke lustikombeid. Kõige esimeseks hernhuutliku erikirjanduse soetajaks Eestis kujunes Urvaste pastor Johann Christian Quandt, raugevast pietismist vennastekogudusse suundnunud,organiseeris Urvastes 1741. aastal korrapärase vennastekoguduse, mis oli üheks esimeseks Eestis. Hakkas jutlustama hernhuutlikus
Ideoloogiliseks lähtekohaks talle valgustus. Teatavasti Russeau kujutlus õitsvatest metslastest, kui tuli tsivilisatsioon, hakkas inimkond õndusest eemalduma. Õitsvate metslaste ja kleratismi vastupõrge?. Merkeli kirjutiste sisu oli pärisorjuse kriitika. Merkeli ideoloogiline skeem võeti üle Läti ja Eesti autorite poolt, nt Carl Robert Jakobsoni esimene isamaaline kõne. Seda laadi ajaloovaade ei olnud mitte ainult rahvuslik, vaid ka luterlik. Kultuuritegelaste päritolu seotud vennastekogudusega. Kui kahe maailmasõja vahel etapleerus eesti teaduslik mediavistika, siis sellest samast Jakobsoni-Merkeli ideestikust kuigi kaugele ei mindud. Tõusis nõudmine kirjutada Eesti ajalugu. Kui varem oli vaadeldud, et on saksa linn, siis 30ndatel selgus, et linnade enamus olid mittesakslased. Hakati keskenduma maa- ja linnaeestlaste ajaloole. Eestis kõige enam jõudis agraarajaloos teha Blumfelt. See oli oma aja kogu maailma medievistikas üsna innovaatiline. Eesti kui koht, kus