1905. aasta revolutsioon Eestis 1. Uus sajand · Kapitaalsed muutused: kihistumine, uued liidrid, baltisakslaste osakaal, põllumajanduskriis, eestlaste esimene rahaasutus 1902 Eesti Laenu-ja Hoiuühisus · Muutused linnades: eestlaste positsioon ja osakaal kasvab · Pessimistlikud meeleolud seoses venestusega (Grenzstein versus Tõnisson) · Ajakirjanduse areng: "Postimees", "Teataja" ja "Uudised" · Areneb poliitiline mote: konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia · Kujunevad erisuunalised poliitilised arusaamad Konservatistid Liberalistid sotsiaaldemokraadid Mõttekandjad Baltisakslased Mõõdukad Venelased ja Jaan Tõnisson eestlased
· probleemid ühiskonnas-demokraatlik vabariik kehtestada!! · probleemid vene riigis-vähemusrahvuslikud õigused §8-Kultuur sajandivahetusel Haridus · vallakoolid muudeti kohustuslikuks · uued õppevahendid-maakaardid,gloobus,harmoonium,tahvel,arvelaud · tuntuks said Jakobsoni õpikud · keskharidus-gümnaasiumites · tagasilöök haridusele-venestamine · kirjaoskus vene kubermangu suurim-77,7% · esimesed kutsekoolid-merekoolid Teadus · seoses venestusega lahkus palju sakslastest õpetajaid ja tulid asemele venemased · 1907. a- Eesti Kirjanduse Selts · 1909. a- Eesti Rahva Muuseum · 1905. a- Noor Eesti selts Jakobsoni kolm isamaa kõnet Esimene kõne Esimeses kõnes "Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" (1868) idealiseeris Jakobson eestlaste muistset priiust kui valguse aega ja kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi. Teine kõne
4. suur tähelepanu õigekirjal (grammatika) Kooliastmed: algkooli 1. aste- külakool, vallakool (maal) elementaarkool (linnas) algkooli 2. aste- kihelkonna kool (maal) kreiskool (linnas) 3. aste- gümnaasium(3. aastat) riiklikud- progümnaasiumid (4-5. aastat) era- loodi sinna, kus riigigümnaasiume polnud, õppekeel enamasti vene Teadus 1. peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu ülikool (töötas palju rahvusvahelise mainega teadlasi- enamasti sakslased) 2. seoses venestusega lahkus palju sakslasi ja algas teadustegevuse mõõnaperiood 3. alles pärast sajandivahetust kerkisid uute vene rahvusest õppejõudude seas esile nimekad teadlased 4. esimeste edukate südameoperatsioonidega sai kuulsaks Werner Zoege von Manteuffel 5. eestlasi sattus vähe ülikooli õppejõudude sekka. Eesti keele lektori kohal töötas traditsiooniliselt eestlased. Neist Mihkel Veske ja Karl August Hermann olid kaitsnud Leipzigi doktorikraadi 6
Tallinnas, Narvas ja Viljandis. Tagasilöögi haridusele andsid venestusreformid. Kohustuslik oli vene õppekeel. Umbkeelsed õpetajad ja tuim tuupimissüsteem vähendasid õpilaste arvu. 1890. aastatel jätkus hariduse edenemine, üldine kirjaoskuse % oli Eestis 1897. 77,7% - kõrgeim vene kubermangudest. 1906 lubati asutada emakeelseid erakoole. Tekkisid ka esimesed kutsehariduskoolid. Kõrgharidust sai õppida Tartus. Teadus. Peamiseks Tartu Ülikool, seoses venestusega lahkusid paljud sakslased, alles pärast sajandivahetust kerkisid uute vene õppejõudude seas esile mõned teadlased. Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemist loodi 1907. Eesti Kirjanduse Selts, mis jätkas eelmist tööd. Selle kõrvale tõusis ka Eesti Rahva Muuseum. Kirjandus. Algselt oli luule, mis hiljem asendus proosaga ja romantilised jutustused asendusid realistlike romaanidega. Romaanikirjanik Eduard Vilde. Luuletaja Juhan Liiv. Teater. 24. juuni 1870. a
st peale tulevad uued inimesed. Esile kerkisid Ühelt poolt Jakobsoni "järglased" Jakob Kõrv, Ado Grenzstein, kes toetasid venestuspoliitikat ja arvasid, et sellestpoleks midagi kui eestlased venestuksid. Grenzstein, kes aga nägi varsti, et Jakobsoni poliitika polnud vilja kandnud leidis, et väikerahva eksisteerimisel pole mõtet. Isamaalised juhtkirjad ja materjalid tema ajalehest kadusid ning 1890ndate alguses läks tema ajaleht venestusega kaasa. Kuna võitluses ideelis-poliitilisel tasandil jäi ta hiljem Jaan Tõnissonile alla, siis loobus ta "Oleviku" edasisest toimetamisest ja lahkus kodumaalt. Jakob Kõrv oli äärmiselt sügavalt venemeelne. Nimelt toetas ta avalikult kõiki venestusreforme, mida väljendas oma ajalehes "Valgus". 1886. ostis "Perno Postimehe" Karl August Hermann ja nimetas selle ümber "Postimeheks", mis sai eesti esimeseks päevaleheks. See jäi venestamise perioodil
Eestis sai kõrgharidust omandada Tartu Ülikoolis, Tartu Veterinaariainstituudis, Mihhail Rostovtsevi Tartu Eraülikoolis ja Anton Jassinski Tartu Kõrgemal Nais-kursusel. Oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osakaal. Teadus Peamine teaduskeskus oli Tartu ülikool, seal töötas rida rahvusvahelise mainega teadlasi: Carl Schmidt - füüsikaline keemia, Aleksander Schmidt - verefüsioloogia uurija, Baltimaade geoloogia ja arheoloogia asjatundja Grewingk. Seoses venestusega lahkusid paljud sakslased ning teadustegevuses saabus mõõnaperiood. Alles peale sajandivahetust kerkisid esile vene rahvusest mainekad õppejõud - Vladimir Grabar - rahvusvahelise õiguse spetsialist, Jevgeni Tarle - Napoleoni uurija. Eestlasi oli ülikooli õppejõudude seas harva, ainult eesti keele lektori kohtadel töötasid Hermann ja Veske. Maailmasõja aastail lisandusid Kõpp - usuteadlane, Paldrok ja Koppel meedikud.
raske olukorra vastu Eestis. 1869. a. ärkamisaja kõrghetk I Eesti üldlaulupidi, korraldajaks Lydia Koidula Eesti rahvuslikus liikumises kujunes kaks suunda, kes omavahel läbi ei saanud a) Radikaalne suund juhtis Carl Robert Jakobson (1841-1882) Eelistas majandust b)Mõõdukas suund juhtis Jakob Hurt (1839-1907) Pooldas esmalt kultuuri arengut 1878 1882 trükiti Viljandis ajalehte "Sakala" Jakobsini surmaga lõppes ka esimene ärkamisaeg ja asendus venestusega Jakob Hurt lahkus Eestist Venestamine Eestis (1885-1905) Aleksander III (1881-1894) Alustas Venemaa äärealade venestamist Venestamise põhjuseks Eestis ja Lätis oli 1871. a. toimunud Saksa keisririigi loomine ning sellega kaasnenud ohud Venemaale Venestus tähendus Venemaa seaduste kehtestamisega Eestis 1. 1887. a. Haridusreform 2. 1888. a. Politseireform 3. 1892. a. Kohtureform 4. 1892. a. Linnaseadus 1899 Valga 1911 Pärnu
Esimene proffesionaalne eestlastest õigusteadlaste põlvkond kujunes välja alles 19 ja 20 sajandi vahetusel. 13. Kubermangude valitsemine 19. sajandil. Kindralkuberner. Kubernerid ja kubermanguvalitsused. Kubermanguasutused. Linna- ja maaomavalitsus. Kohtuvõim. Politsei. Maksukorraldus 19 sajandi esimesel poolel mingied muudatusi eriti polnud, endiselt dualistlik valitsemiskorraldus- kõrvuti tegutsesid riiklik valitsemissüsteem ja seisuslik valitsemissüsteem. Venestusega seda küll antuke kärbiti hiljem ,kuid täielikult välja juurida ei suudetud. Kindralkuberner- 19 saj seisusliku süsteemi piiramine ja keskvõimu suurenemine/tugevadmine kogu 19. sajandi vältel. Alates asehaldusajast kõrgeimaks keskvõimu esindajaks oli kindralkuberner. (1 ühine kõikide balti provintside peale) Balti kindralkuberneri võimuulatus oli väga lai, allus otse ja vahetult keisrile. Samuti oli ta
a venekeelsena · 1893.a viidi vene keelele üle Jurjevi Ülikooliks nim. Tartu Ülikool. Suur osa baltisakslastest õppejõude sunniti lahkuma. Hariduse ümberkorraldamise kõrval püüti levitada õigeusku. Palju ehitati kirikuid (nt Aleksander Nevski katedraal Toompeal), rajati ka Kuremäe nunnaklooster. Eestlaskond läks venestusaega lõhenenult. Puudusid üldtunnustatud liidrid ning seltsides asendus aatelisus meelelahutusega. Osa tegelasi läks venestusega kaasa, püüdes tsaarivõimu tegevust igati 29 õigustada. Tuntuim neist oli Tartu ajalehe "Olevik" omanik ja toimetaja Ado Grenzstein, kes pidas ärkamisaega ajalooliseks eksimuseks, püüdis keelata laulupeod ning kutsus eestlasi üles vene keelt õppima, et hiljem oleks kergem vene rahva sekka sulanduda. Rahvuslikku suunda üritas jätkuvalt alal hoida K. A
annaabi.ee 
