iseseisvumiseks. Eesti polnud ainus riik, kes soovis iseseisvuda. Selle poole püüdlesid ka Läti, Leedu ja Poola. Neil kõigil oli hea võimalus kasutada ära Vene riigi nõrkust. Leian, et see oli õnnelik juhus, et oli võimalus ära kasutada Venemaa kriitilist olukorda. Eesti iseseisvumise üheks eelduseks võib pidada seda, et eestlaste venestamiskatsed ei olnud kuigi tõhusad. Venestamise surve nõrgenes ja see andis võimaluse uueks rahvusluse tõusuks. Eesti iseseisvumise eel, venestamisajal loodi ka palju uusi seltse rahvuskultuuri edendamiseks. Näiteks majandusühistud pakkusid võimalusi majanduses osalemiseks. Tööstuse arengut, hariduse paranemist ja rahvuslikku liikumist võib samuti pidada Eesti iseseisvumise eeldusteks. Kõik see on asjade loomulik käik. Teekond Eesti Vabariigi loomiseni sisaldas endas nii õnnelikke juhuseid kui ka plaanipäraseid tegevusi, asjade loomulikku käiku. Kes usub saatusesse, võib öelda, et iseseisvumine sai teoks tänu saatuse tahtele.
Uued vene rahvuslastest kubernerid Mihhail Zinovjev ja Sergei Sahhovskoi Kubermangu asutustesse pandi ametisse vene ametnikud Mindi ametikeelena üle vene keelele Venestamise praktiline pool Talurahvaasjade komissarid Tsensuuri kehtestamine Õigeusu pühamute rajamine 1887 muudeti vallakoolid venekeelseks 1893 muudeti Tartu Ülikool venekeelseks ja nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks Uus rahvuslik tõus Venestamisajal jätkus Tartus Postimehe väljaandmine ja seltsid tegutsesid edasi Omaalgatuslike tegevuste mahutamiseks loodi karskusseltsid, kutseühingud, tuletõrjeseltsid. 1888 Jakob Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks 1890.ndatel korraldati taas laulupidusid Villem Reiman Sündinud 9.Märts 1861 Suure-Kõpu vallas Õppis Viljandis ja Pärnus, 1882 aastast Tartu Ülikooli usuteaduskonnas Üks Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) asutajatest
Tuntumaks õpetajate seminariks oli kihelkonnakooli õpetajaid ettevalmistav Cimze seminar Valgas. Rahvusliku liikumise kõrgajal hakati tegema ettevalmistusi kõrgema eestikeelse kooli - Aleksandrikooli rajamiseks. Loodi Aleksandrikooli Peakomitee, üle Eesti loodi abikomiteesid. Venestusreformid peatasid kooli rajamise Esimeseks valdavalt eestikeelse õpilaskonnaga keskkooliks kujunes Hugo Treffneri gümnaasium Tartus. Hariduselu korraldati põhjalikult ümber venestamisajal alates 1880.aastatel. Õppekeeleks sai vene keel. Vallakoolides jäi emakeelseks vaid ususõpetus. 1893.aastal muudeti venekeelseks Tartu Ülikool. 19.sajandi lõpul tekkisid esimesed kutsekoolid - merekoolid. Eestikeelne kirjasõna 19.sajandil muutus peamiseks kirjavaraks ilmalik kirjandus. Jätkuvalt olid populaarsed kalendrid. Esimese eestikeelse ajalehena ilmus 1806.aastal "Tarto maa rahwa Näddalileht", mis peagi võimude poolt suleti. 1821-23 ja 1825 ilmus O.W
muutused. Kohustuslikus vallakoolis õppisid 10-13 aastased lapsed kolm talve. Kool töötas liitklassi põhimõttel. Lapsed jagati ühes ruumis kolmeks, samal ajal kui koolmeister tegeles ühtedega, tegid teised iseseisvat tööd. Ühes vallas võis olla mitu kooli. Vallakooli lõpetamise järel sai õppida kahe- või kolmeaastases kihelkonnakoolis. Pigem seda võimalust ei kasutatud (lol ma ka ei kasutaks). Koolmeistrid olid peamiselt mehed, naised tulid alles venestamisajal. 4.Rahvusliku liikumine tõusuaeg, esimesed suurüritused, 1870. aastad, kunstimütoloogia, liikumise kõrgaeg ja lõhenemine. -Tõusuaeg kestis kuni 1870ndate aastateni. 1860ndate aastate algul tulid koolmeistrid ja taluperemehed luua kõrgem eestikeelne kool(keskkool). Jakob Hurda toel sai sellest üle-eestiline ettevõtmine. Kool nimetati Aleksandrikooliks, et meeles pidada keiser Aleksander I-st. 1864 andsid talupoegade saadikud Peterburis keisrile üle palvekirja. Seal
riigilipul. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste selts, kuhu koondus eesti soost haritlaste kõrval ka ärksama vaimuga taluperemehi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine. 1878. aastal hakkas ilmuma Viljandis üheks tähtsaimaks rahvusliku liikumise tegelaseks peetud Carl Robert Jakobsoni ajaleht Sakala, mis tõusis kiirelt Eesti loetavaimaks leheks. Kui 1881. aastal tõusis troonile Aleksander III, algas ka Eestis venestamine. Rahvuslike vaateid jäi venestamisajal kaitsma Jaan Tõnisson, kes sai Perno Postimehe uueks toimetajaks. Tema üks olulisemaid nõudeid oli emakeelse koolihariduse taastamine. 1901.aastal sai teiseks Postimehe kõrval tähtsaks ajaleheks Teataja, mida toimetas Konstantin Päts. Ta pidas rahvustunde kasvatamise kõrval veelgi tähtsamaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Ootan, et peale töö lõppu oskan vabalt rääkida Rahvuslikust Ärkamisajast. Kindlasti saan seda
Wilhelm Reiman rahvusliku suuna järgija, oli kirikuõpetaja. Aktiivselt pühendus karskusliikumise pühendumisele. On seotud Eesti Üliõpilasseltsi rajamisega. Ta kirjutas EÜS-i põhikirjale alla (1 8-st). ta 1882 EÜS sinimustvalge lipu pühitses sisse Otepääl. 4. Juuni. Wilhelm oli venestamisvastane, sp oli ka kirjutiste tõttu politsei järelevalve all. Kolga- Jaani kirikuõpetajana oli koduarestis- ei saanud Kolga-Jaanist lahkuda. Venestamisajal rajati Tartusse Hugo Treffneri eragümnaasium. Kui avati, oli õppekeel saksa keel, aga väga kähku läks üle vene keelele. 1890 täielik 5-kl gümn. Gümn oli mõeldud ka talupoja seisusest õpilastele. UUS TÕUS RAHVUSLIKUS LIIKUMISES 1894. toimus Venemaal tsaarivahetus, võimul Nikolai II, mis tõi kaasa venestuse mõningase leevenduse, kuid ei kadunud kuhugi. Rahvusliku liikumise kandepind oli eeskätt maal, seal
1632. a. avati Tartus ülikool Academia Gustaviana(kuni 1710). Õpinguid alustati filosoofiateaduskonnas (6 aastat), seejärel võis õpinguid jätkata (3 aasta vältel) kas samas teaduskonnas, teoloogia, arsti- või õigusteaduskonnas. vene ajal anti Liivimaal 1739. aastal välja korraldus, et kõik 7-12aastased lapsed peavad koolis käima või kodus lugema õppima. 1802. a. taasavati Tartu Ülikool. Kuni 1890ndateni oli see saksa keelne. venestamisajal hakati vallakoolides aineid õpetama vene keeles. TÜ-s sai vene keel õppekeeleks. Aleksandrikool 1888-1906 Põltsamaa lähedal tegutsenud õppeasutus, mille loomise jaoks algatati ärkamisajal korjandus. Eestikeelne õppemaksuta kihelkonnakooli haridust jätkav õppeasutus. iseseisvusajal korraldati ümber eesti haridus: alg- ja keskastme koolid muudeti eestikeelseteks. 1919.a. ilmus Eesti Haridusministeeriumi määrus, milles nähti ette, et 1.-7. klassini on kaks võimlemistundi nädalas
välja. Kuidas me teame, mis toimus sada ja enam aastat tagasi? Kõige aluseks on ehk ennemuistne papüürus või Eestis eelmise sajandi algul kasutatud krihvel ja stilus, tänapäeval tuntud kui pliiats ning paber. Veel olulisemad on aga inimesed, kes vanaisade teadmised ja tarkused üles kirjutavad. Just tänu neile säilib ajalugu ja teadmised, pole jäänud unarusse meie kaugete esivanemate elulaad ja avastused. Mure rahva püsimise ja saatuse pärast tõi juba venestamisajal lastekirjandusse selliseid teoseid, mis püüdsid põlistada rahvuslikku edulaadi, kombeid ja traditsioone, folkloori ja etnograafiat, aga ka lihtsalt säilitada rahva ajaloolist mälu. Väga oluliseks kirjanikuks selles valdkonnas on osutunud Harri Jõgisalu. Ta on tuntud Eesti lastekirjanik, koduloolane ja pedagoog, kes on omanäoline loodusekujutaja, asjatundlik ja meisterlik jutustaja. Uurimistöö teemaks valisin Harri Jõgisalu elu ja loomingu. Valiku põhjuseid oli mitmeid
¤ eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1884. a. Tartus tööd alustanud Hugo Treffneri eragümnaasium ¤ üle kogu maa loodud karskusseltsides püüti kõneõhtute, näitemängude ja kontsertide korraldamisega rahvusliku ärkamisaja vaimu alal hoida ¤ agaralt osaleti 1888. a. J. Hurda poolt välja kuulutatud eesti rahvaluule kogumisel. MAJANDUSARENG ¤ kuna 19. saj keskel oli tööstuspööre juba toimunud, oli majanduse areng venestamisajal hoogne: üha rohkem inimesi siirdus maalt linna elama, kus tekkis tööliskond ¤ peamised tööstusharud: 1) tekstiilitööstus – Kreenholmi manufaktuur, kalevivabrikud Narvas, Sindis ja Kärdlas ning tekstiilivabrik Balti manufaktuur Tallinnas 2) metalli- ja masinatööstus – „Dvigateli“ vagunitehas, elektrimasinatehas „Volta“, Fr. Krulli metalli- ja Fr. Wiegandi masinatehas ning seoses raudteede ehitusega ka ettevõte Raudteede
annaabi.ee 
