Erinevused eesti- ja venekeelses ajalehes "Postimees" Alina Tenitskaja Juhendaja: Merle Loodus-Adamson 2013 Uurimistöö eesmärk: · Selgitada välja, milline on vahe eesti- ja venekeelsel ajalehel, mis oli välja antud 20. novembril 2012; · Läbi viia intervjuu ajalehe "Postimees" töötajaga · Selgitada välja, kas venekeelses ajalehes on samad artiklid nagu eestikeelses ajalehes; · Kirjeldada, millised artiklid ilmusid mõlemas ajalehtes; · Kindlaks teha, milline ajaleht on enam loetud, kas eesti või venekeelne. Uurimise meetod: · Mõlemate ajalehtede võrdlemine; · Tutvumine ajalehe "Postimees" ajalooga;
Fourchette-lauas pakutakse roogi, mida saab süüa ainult kahvliga, näppude vahelt või suupistetikke kasutades. Fourchette-laud on ajalooliselt pärit prantsuse kuningakojast, kus kuningale ratsavõistluse ja väljasõitude ajal kaeti niisugune laud. Seetõttu järgitakse ka tänapäeval fourchette-vastuvõttude korraldamisel sageli just prantsuse tõlgendust, kuigi visioon fourchette-lauast pärineb märkimisväärses osas vene köögist ning venekeelsel kulinaaria- ja teenindusteoorial. Kasutamine Fourchette-laudu kasutatakse tavaliselt ametlike vastuvõttude puhul, kus lühikese aja jooksul tuleb teenindada suurt hulka külalisi. Sageli ei ole sellistel vastuvõttudel teada ka külaliste täpne arv. Loomulikult võib fourchette-laua katta ka mitteametlikel vastuvõttudel, kus peaeesmärgiks on suhtlemine. Mõnikord toimuvad fourchette-
hulganisti, aga mina oskan selle õppimist matemaatikaga samastada. Muret õpingute vastumeelseks muutmise üle tunnen ka ühe praeguses ajahetkes väga aktuaalse teema koha pealt, milleks on venekeelsete koolide üleviimine eestikeelsele õppele. Arusaadavalt on sellise muudatuse eesmärgiks vähendata lõhet kõrvuti end samas üksteisest nii kaugel asuvate inimeste vahel. Idee on kiiduväärt, aga miskipärast on Eestis komme püüda üle oma varju hüpata. Venekeelsel kogukonnal Eestis ei ole senini olnud tungivat vajadust riigikeele õppimiseks. Parem eesti keele oskus oleks vene koolide lõpetanutele oluliseks toeks Eestis edasiõppimisel ja tööle rakendumisel. Kahjuks näevad venekeelses keskkonnas elavad inimesed, selles eelkõige rünnakut eestlaste poolt. Venekeelsete koolide hoolekogud on pöördunud Jaak Aaviksoo poole palvega: "Vene õppekeele valimise otsus on tingitud eelkõige
aastatel olnud võimalik tagada õpetajaskonna taastumist, uuendada amortiseeruvat infrastruktuuri. Üleminekuaastatel on tekkinud ja süvenenud hariduslik ebavõrdsus, mis väljendub haridusvõimaluste ahenemises majanduslikult vähem kindlustatud peredest ja maapiirkondadest pärit lastele.Üleminekuaastatel pole suudetud tagada Eesti haridussüsteemi ühtsust. Venekeelne kool eksisteerib praktiliselt lahus eestikeelsest koolisüsteemist, lisaks üldistele haridusprobleemidele on venekeelsel haridusel rida spetsiifilisi probleeme, mille lahendamiseks puuduvad igasugused mehhanismid. Selline olukord loob ühiskondlikku ebastabiilsust ja kujutab pikemas perspektiivis ohtu rahvuslikule julgeolekule. Käesolevaks ajaks on kujunenud olukord, kus erinevate huvirühmade poolt on tunnetatud vajadust laiaulatusliku haridusreformi järele ja seeläbi loodud tingimused ümberkorralduste kavandamiseks ning tarvilike kokkulepete saavutamiseks ja elluviimiseks
Elektroonilistel materjalidel märgitakse nurksulgudes multimeedia tüüp, nt [WWW], [Online], [E-ajakiri], [CD-Rom], kirje lõpus tuuakse ümarsulgudes käsutamise kuupäev, nt (20. 01. 2001). Kogumiku ja jätkväljaande artikli kirje: Autor. Artikli pealkiri. - Rmt: Väljaande pealkiri ja number. Koostaja või toimetaja. Ilmumiskoht: kirjastus, ilmumisaasta ja leheküljed. Kogumiku nime ette võib lisada lühendi Rmt:, võõrkeelsel väljaandel In: (sees) ja venekeelsel lühendi B KH:, Ajakirjaartikli kirje: Autor. Pealkiri. - Ajakirja nimetus, ilmumisaasta, ajakirja number ja leheküljed. Need põhiosad eraldatakse teineteisest kas mõttekriipsuga, topeltkaldkriipsuga (//) või trükitakse väljaande nimetus kaldkirjas, vt näited [2, 6, 11, 12]. Ajaleheartikli kirje: Autor. Pealkiri. - Ajalehe nimetus. Ilmumiskuupäev (aasta, päev, kuu) ja suuremate lehtede puhul ka leheküljed. numbriline viitamine: 1. (Eesti asjad Soome rahvateaduses muuseumis)
, Huttunen, R., Rasimus, M. (toim.) (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Suzanne, C. S., Brenda, G. B. and more than 50 contributors (Eds.) (2004). Brunner and Suddarth`s Textbook of Medical Surgical Nursing. New York: Lippincott Williams and Wilkins. Raamatute puhul, milles on toodud peatükkide autorid tuleb loetelu koostada järgnevalt: peatüki autori perekonnanimi koos initsiaalidega, raamatu ilmumisaasta, peatüki pealkiri, raamatus (ingliskeelsel väljaandel In:; venekeelsel V kn:; soomekeelsel kirjassa. Teistes võõrkeeltes olev raamat tuleb kirjutada vastavas keeles raamatus), toimetaja(te) või 24 koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaalidega, sõna (toim.) või (koost.), raamatu pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on olemas, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Näide 3: Sepp, E. (1998). Meningiidid. Raamatus: Mikelsaar, M., Mänder, R. (toim.). Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat. Tallinn: AS Medicina.
Selgesti antakse mõista, et tegu oli mõrvaga, eriti küüniliseks muudab asja see, et kasu- tati kalapüügile võõrast meetodit. Eerme tunnistab oma kogumiku järelsõnas, et ei oska oma teost mingis- se kirjanduslikku konteksti paigutada. Temaatilisel alusel võiks kala- püügikirjadest moodustada täiesti omaette tekstiderühma. Varasest popu- laarteaduslikust kirjandusest kuulub sellesse rühma Jaan Spuhl-Rotalia "Kodumaa kalad" (1896). See suures osas saksa- ja venekeelsel materjalil põhinev raamat on kohandatud eesti oludele. Eestimaal elavate kalaliikide loodusteaduslike kirjelduste kõrval pakub raamat infot iga liigi kulinaar- sete omaduste kohta ning annab ülevaate kalatoidulistest linnuliikidest. Kalakirjandust on silmapaistvalt viljelenud Rudolf Sirge (selle kohta vt Eesti looduskirjanduse lugu 259 põgusat käsitlust Jõgi 1973), mõnevõrra ka Kustas Põldmaa, Juhan Smuul,
Õe käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Suzanne, C. S., Brenda, G. B. and more than 50 contributors (Eds.) (2004). Brunner and Suddarth`s Textbook of Medical Surgical Nursing. New York: Lippincott Williams and Wilkins. Kogumike puhul (samad nõuded kehtivad ka neile raamatutele, milles on toodud peatükkide autorid) tuleb loetelu koostada järgmiselt: artikli autori perekonnanimi koos initsiaaliga, artikli ilmumisaasta, artikli pealkiri, kogumiku/raamatu (ingliskeelsel väljaannetel In:; venekeelsel V kn:; soomekeelsel teoksessa või kirjassa. Teistes võõrkeeltes olev raamat/kogumik tuleb tõlkida vastavas keeles raamatus/kogumikus) toimetaja või koostaja, kogumiku väljaandmise aasta, kogumiku pealkiri, kogumikku täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: 27 teadusartiklite kogumik), artikli esimese ja viimase lehekülje numbrid, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Artikli ilmumisaasta on toodud artikli juures
annaabi.ee 
