Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Venekeele lõppude harjutamiseks koostatud ülesanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
Tööajagraafik teenindusettevõttele "Hüva nõu" Aprill 2012 Nimi Ametikoht 1 2 3 4 Mai Mets Klienditeenindaja plaan 9 12 12 tegelik algus lõpp lõuna puhkepausid öine aeg algus lõpp 1 2 3 4 Vahur Veesoo Klienditeenindaja plaan 9 12 12 tegelik algus lõpp lõuna puhkepausid öine aeg algus lõpp 1 2 3 4
Töö Töötulemused tulemused Inventuur Inventuurmööblipoes mööblipoes Tunnikontroll Tunnikontroll Inimeste Inimestekaalud kaalud Biorütmid Biorütmid Füüsiline Füüsilinegraafika graafika Sotsiaalne Sotsiaalnegraafika graafika lipoes blipoes Laenukustutustabel Laenukustutustabel Palgaarvestus Palgaarvestus ud alud Toiduainete Toiduainetemüügid müügid Risttahukas Risttahukas fika afika Emotsionaalne Emotsionaalnegraafika graafika Intellektuaalne
PUHKUSEGRAAFIKU KOOSTAMINE Koosta puhkusegraafik 2020.a. alljärgnevatele töötajatele. Ees- ja perekonnanimi Ametikoht Puhkuse liik Puhkuse jääk Pille Õun Personalijuht Põhipuhkus 14+28 Põhipuhkus 28 Põhipuhkus 14 Põhipuhkus 7 Kärt Poom Personalispetsialist Põhipuhkus 28 põhipuhkus 21 Põhipuhkus 7 Sven Triip Koolitusjuht Põhipuhkus 28 Põhipuhkus 21 Põhipuhkus 7
Kaldpinnal hantlitega surumine 4 x 8-12 Ületõmbed hantlitega 4 x 8-12 Lamades hantlitega lendamine 4 x 8-12 Kõhulihased 3 x max Teisipäev - Selg Lõuatõmbamine lai haare 4 x 8-12 Ettekallutatult kangi tõmbed vastu kõhtu 4 x 8-12 Ploki tõmbed ülalt kitsas althaare 4 x 8-12 Ühe käega hantli tõmme küljele 4 x 8-12 Ploki tõmbed vastu kõhtu istudes 4 x 8-12 Alaseljale keretõsted pukil lisaraskusega 4 x 8-12 Kolmapäev-Biitseps, käsivars , kõht Istudes kangi surumine eest 4 x 8-12 Lendamine küljele istudes hantlitega 4 x 8-12 Lendamine ette lamades plokk 4 x 8-12 Eest ülestõmbed lai haare 4 x 8-12 Lamades prantsuse surumine 4 x 8-12 Ploki alla surumine seistes 4 x 8-12 Istudes ühe käega hantliga kukla tagant või ettekallutatult 4 x 8-12 Pühapäev-õlg -triitseps Istudes kaldpinnal hantlitega küünarvarte kõverdus 4 x 8-12 Ühe käega hantliga konsentreeritult 4 x 8-12
Töö Eelnevad tööd Aja- Töö- Lisa Töö Järk kulu lisi i-j t TVA TVL A K2 2 3 1-2 7 0 7 B EM 4 3 3 1-3 6 0 6 C D2 5 5 3 2-4 5 7 12 D -1 7 4 3 2-5 5 7 12 E CK 3 5 6 3 3-7 0 6 6 F C3 3 4 3-12 2 6 8 G HEM 4 4 2 4-6 0 12 12 H DM 3 2 7 4-7 0 12 12 I J4 5 4 3 4-9 3 12 15 J MC 3 3 5 5-6 0 12 12 K -1 6 3 5-10 2 12 14 L JF 4 4 4 3 5-11 0 12 12 M D2 5 5 6-8 3 12 15 7-10 5 12 17
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: 30.10.2008 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12B OT: NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, keerdvõnkumisest. kruvik, ajamõõtja, tehnilised kaalud. JOONIS Teoreetilised alused Katse seisneb traadi nihkemooduli määrmises keerdvõnkumisest. Töö teostatakse seadmega ,,B". Esmalt tuleb määrata kruvikuga kolmest erinevast kohast (igas kohas kahes ristsihis) traadi diameeter. Teostada mõõtmised ja kanda tulemused tabelisse ning arvutada nihkemooduli väärtus ja selle viga. Nihkemoodul arvutatakse järgmise valemi abil: 1 4(12 + 22 )
Kodutöö. Tantsukollektiivi X kontserdi korrladamine Sündmused: 0. Idee korraldada tantsukollektiivi X kontsert 1. Kultuurimaja välja valitud 2. Muusika ja tantsud valitud 3. Kontserdi stsenaarium/kava koostatud 4. Tantsud tantsukollektiivi liikmetele õpetatud 5. Tantsukostüümid tellitud 6. Heli- ja valgustusaparaatuur renditud 7. Heli- ja valgustustöötajad palgatud 8. Kontserdijuht palgatud 9. Tantsukostüümid õmmeldud 10. Heli- ja valgustusaparaatuur paigaldatud 11. Kultuurimaja lava kaunistatud 12. Peaproov tehtud 13. Tantsukontserdi reklaam tehtud 14. Piletid müüdud 15. Kontsent toimunud Tööd: Töö nr Töö nimetud Töö kestus (päevades) (0, 1) Esinemiskoha otsimine 2 (0, 2) Tantsude ja muusika valimine 1 (1, 6) Heli- ja valgustusaparatuuride 2 rentimine/ostmine
Kliendi hinnang Kliendi Esmakontakti Ettevõtte Ostude Ostude summa teenindus hinnang kuupäev suurus arv kokku ele kaubale 1/25/2011 3 16 229.50 1 2 1/18/1999 28 114 5,009.80 6 5 1/1/2010 7 15 148.50 6 6 10/16/2006 825 62 2,000.00 6 6 10/11/2005 140 26 2,106.10 6 6 10/17/2011 14 2 69.90 4 6 4/12/2010 866 2 643.50 1 6 2/12/2009 2 11 1,199.50 5 5 6/1/2003 1191 110 4,291.40 5 3 4/12/2010 671 1 598.20 6 4 4/12/2010 1095 12 867
Tööstuslik pööre 1718 sajandil Ajalugu 8.klass 12/13/12 Mis on tööstuslik Pööre? § Uute masinate leiutamine. § Suurenes kaupade tootmine ja kvaliteet. 12/13/12 Auruajastu § 1807a. esimene aurik § 1765a. esimene aurumasin § 1814a. esimene auruveduri 12/13/12 Muutused Põllumajanduses § Võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid § Külvi ja viljapeksumasin § Põllumajandus areng suurendas põllumajandussaaduste tootmist 12/13/12 Tõõstuliku Pöörde tagajärjed § Tõõstuliku pöörde tulemusena asendus käsitöö masintootmisega ja üleminekuga vabrikutööstusele.
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond VÕRKPLANEERIMISE KODUTÖÖ Sünnipäeva korraldamine JUHENDAJA: Juta Sikk KOOSTAJA : Kristiine Viiard Tartu 2014 Sündmused: 0 plaan pidada sünnipäeva 1 Koht väljavalitud 2 Koht renditud 3 Kutsed koostatud 4 toidu ja joogi kogused arvestatud 5 Menüü plakatina valmis 6 Toidud tellitud sünnipäeva ajaks 7 Serviis ostetud 8 Koha dekoratsioon mõeldud, pisiasjad paigas 9 Peokleit valitud 10 Juuksur leitud/broneeritud sünnipäeva ajaks 11 Jumestja leitud/ broneeritud sünnipäeva ajaks 12 Juuksuri ja jumestaja juures käidud 13 Sünnipäeva peoks valmistunud, Sünnipäev Tööd Töö nimetus Töö kestus Töö number
Tehted harilike murdudega © T. Lepikult, 2010 Hariliku murru mõiste Harilikuks murruks nimetatakse kahe naturaalarvu a ja b jagatist kujul a , b kus b 0. murru lugeja a Harilik murd: murrujoon b murru nimetaja Murrujoonel on jagamismärgi tähendus. Horisontaaljoone asemel kasutatakse murrujoonena ka kaldkriipsu. 1 Näited = 1/ 2 = 1: 2 = 0,5 Loe: "kaks koma kolm perioodis" 2 7 = 7 / 3 = 7 : 3 = 2,333... = 2, (3) 3 Liht- ja liigmurd Kui murru nimetaja on suurem lugejast ( b > a, ehk a / b < 1 ), siis nimetame murdu lihtmurruks, vastupidisel ( b a, ehk a / b 1 ) juhul
JOOGIKAART Kange alkohol Viin/Vodka/ Russian Standard Imperia 4cl 7 Viru Valge 4 cl 2.50 Smirnoff red 4 cl 3.50 Smirnoff black 4cl 3.50 Nemiroff Premium 4 cl 3.70 Viskid/Whisky/ Johnnie Walker Black Lable 4 cl 4.50 Jameson 4 cl 3.50 Jack Daniel`s Tennessee 4 cl 4.00 The Famous Grouse 4 cl 3.20 Bushmills Original 4 cl 3.00 Konjakid /Cognac/ Hennessy vs 4 cl 5.00 Hennessy vsop 4 cl 7.50 Hennessy xo 4 cl 16.00 Martell VSOP 4 cl 5.50 Martell XO 4 cl 13 Rumm /Rum/ Angostura Premium White Rum 50cl 3.20 Captain Morgan black label 4 cl 3.40 Captain Morgan spiced 4 cl 3.40 Pampero white rum 4 cl 3.40
Jõusaalikava Soojendus sõudeergomeetril 5-10 minutit Kätte kokku viimine trenažööril 3 X 8-12 (rind) Käsivarte kõverdused seistes trenažööril 3 X 8-12 (biitseps) Alla surumine seistes trenažööril 3 X 8-12 (triitseps) Jalapress masinal istudes 3 X 8-12 (jalad) Kõhuli lamades jalgade kõverdused trenažööril 3 X 8-12 (jalad) Laia haardega tõmbed pea taha istudes trenažööril 3 X 8-12 (selg) Seljatõmbed istudes masinal 3 X 8-12 (selg) Kangi tõsted maast 3 X 8-12 (selg) Hantlitega küljele tõsted seistes 3 X 8-12 (õlg) Jalgade tõsted pingil 3 X 8-12 (kõht) Kerekõverdused trenažööril 3 X 8-12 (kõht)
Proovi Kipsi kaalutis Jääks Jahvatus number [ g ] sõelal [ g ] peensus 1 50 8,6 17,2 2 50 7,9 15,8 3 Keskmine 16,5 Vee hulk Taignakoogi diameeter [ mm ] Katse nr Mass [ g ] Mass [ g ] diameeter 1 diameeter 2 keskmine 1 150 50 200 200 200 2 120 40 137 137 137 3 128,2 42,7 165 165 165 4 132,1 44 176 175 175,5 Nõeala Nõeala Nõeala vajumise vajumise vajumise sügavus sügavus sügavus T [ min:s ] [ mm ] T [ min:s ] [ mm ] T [ min:s ] [ mm ] 1:15 0 9:05 30 11:55 35
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Metallide töötlemise ja mehhatroonika õppetool Õpperühm MH-08 Alalisvoolu töö nr. 2 Kodutöö Juhendeja: Viktor Dremljuga Koostaja: Allar Toots Väimela 2008 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Lahendus asendus meetodiga .....................................................................................................5 Osapingete ja voolude leidmine............................................................................................10 Võimsuste leidmine............................................................................
Arvuta 1 Arvuta 1 234 137 = ......... 234 137 = ......... .... 345 = ......... .... 345 = ......... ..... + 143 = ......... ..... + 143 = ......... ..... 45 = ......... ..... 45 = ......... ..... + 320 = ......... ..... + 320 = ......... ..... 75 = ......... ..... 75 = ......... ...... + 15 = ......... ...... + 15 = ......... ..... 346 = ....... ..... 346 = ....... ..... + 123 = ....... ..... + 123 = ....... ..... + 114 = ...... ..... + 114 = ...... VASTUS: VASTUS:
Jrk. nr. Vanus Sugu Klass Elukot Hommikusöök Äratus Magama minek Aastat M/N 10-12 klass Maakond Jah/Ei Kell Kell 42 16 N 11 Ida-Viru Jah 07.00.00 00.00.00 1 43 17 M 11 Jõgevamaa Jah 07.00.00 00.00.00 2 60 18 M 12 Tartumaa Jah 07.00.00 00.00.00 3 39 18 M 12 Lääne-Viru Ei 07.10.00 00.00.00 4 7 16 M 10 Valgamaa Jah 07.15.00 00.00.00 5 10 16 M 10 Valgamaa Jah 07.15.00 00.00.00 6 20 17 M 11 Jõgevamaa Ei 07.20.00 00.00.00 7 48 18 M 12 Jõgevamaa Jah 07.20.00 00.00.00 8
Rakendus "Arvutite müük" Ülesanne 3 Korras!!! Tabelid Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Eesnimi Perenimi Matrikkel Õppejõud Jüri Vilipõld Õpperühm vutite müük" aülikool joonestusvahendid ****02 EALB11 Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Üldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!!
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Soojuspumbad Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 3 Soojustransformaatorid Soojustransformaatorid Soojuspumbad Külmutus- (jahutus) seadmed Soojuspump-külmutusseadmed
. 1. ............ 2. ......... 3. ......... 4. ......... 5. ........... 6. ............ 7. ........ 8. ........ 9. ......... 10........... 11........... 12........... 13......... 14......... 15........... 16......... 17........ 18......... 19.......... 20.......... . 1. ............ 2. ................ 3. ............. 4. ............. 5. ............. 6. .............. 7. ............ 8. ............ 9. ............... 10. .............. 1 . . : 1. -................................................................... 2. -............................................................................ 3. -........................................................................... 4. -........................................................................... 5. -........................................................................... 6. -........................
Nõo Reaalgümnaasium MATEMAATILISE STATISTIKA UURIMUS Õpilaste hinnang ühiselamu tubadele, sanitaartingimustele ja koolitoidule. Joonas Hallikas 12A Juhendajad: Kaja Kasak Sirje Sild Nõo 2010 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................................2 Üllesande püstitus...........................................................................................................................3 Mõisted...........................................................................................................................................4 Valemid..............................
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9A B C D E F 0 1 2 3 4 1 2 3 4 5 6 7 8 9A B C D P F 10 1 1 2 3 4 2 3 4 5 6 7 8 9A B C D E F 10 11 2 2 4 6 8 3 4 5 6 7 8 9A B C D E F 10 11 12 3 3 6 9C 4 5 6 7 8 9A B C D E F 10 11 12 13 4 4 8 C 10 5 6 7 8 9A B C D E F 10 11 12 13 14 5 5A F 14 6 7 8 9A B C D E F 10 11 12 13 14 15 6 6 C 12 18 7 8 9A B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 7 7E 15 1C 8 9A B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 8 8 10 18 20 9A B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 9 9 12 1B 24 A B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 A A 14 1E 28 B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 1A B B 16 21 2C C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 1A 1B C C 18 24 30 D E F 10 11 12 12 14 15 16 17 18 19 1A 1B 1C D D 1A 27 34
õpilased ning leida, kas esineb varem ja hiljem ärkavate õpilaste vahel vahesid erinevusi hommikusöögi söömise kohta. Veel soovisin teada, milliste klassida õpilased lähevad hiljem magama ning ärkavad hommikul hiljem ning leida samasid erinevusi lähtudes õpilase soost. Veel soovisin teada saada, millistest maakondadest on õpilased pärit. Selleks, et saada vastuseid oma küsimustele koostasin küsitluse, kus küsisin 60 õpilase käest järgmisi küsimusi: Õpilase vanust Õpilase sugu Õpilase klassi Elukohta Kas sööb hommikusööki või ei Ärkamise kellaaega Magama mineku kellaaega Andmed Jrk. Magama nr. Vanus Sugu Klass Elukot Hommikusöök Äratus minek (10-12
6. kl matem (Murdude liitmine ja lahutamine) Ühe- ja erinemeliste harilike murdude liitmine ja lahutamine Vali välja õige, lõpuni teisendatud vastus: 4/9 - 1/9 = 7/10 + 7/10 = 5 - 3/7 = 5/8 + 3/4 = 7/12 + 2/3 = 4 1/3 + 1 1/5 = 8 3/5 - 3 1/2 = Otsusta, kas järgmistes tehetes on saadud õige vastus või mitte: 2/9 + 1/9 = 3/9 = 1/3 6 5/11 + 4 9/11 = 10 14/11 = 11 3/11 7/12 - 5/12 = 2/12 = 1/6 3/4 + 5/6 = 19/12 = 1 9/12 = 1 3/4 8 7/15 - 6 2/15 = 2 1/5 5 + 4/9 = 9/9 = 1 8 - 5/17 = 7 12/17 11 - 3 5/8 = 8 3/8 9 2/3 + 2 1/3 = 11 4 1/6 + 3 5/12 = 7 7/12 7 1/8 - 3 3/4 = 3 3/8 Otsusta, kas on saadud õige lõppvastus: 4/15 + 8/15 = 12/15 = 3/5 11/12 - 2/3 = 3/12 = 1/4 10 - 3 4/7 = 10 7/7 - 3 4/7 = 7 3/7 6 11/15 - 2/5 = 6 5/15 = 6 1/3 1 5/6 + 2 2/9 = 3 19/18 = 4 1/18
Aasta 2017 Nädala jrk. Päeva jrk. aasta Kuupäev aasta algusest algusest Jõulu esimene püha (25.12) 12/25/2017 1 53 Isadepäev 11/12/2017 7 46 Eesnime esitäht Ees- ja perekonnanimi ja perekonnanimi Alan Pent A. Pent Anton Smirnov A. Smirnov Rasmus Pruul R. Pruul Ivo Värk I. Värk Aivar Jakobson A. Jakobson Aivar Teearu A. Teearu Mart Kivi M. Kivi Mart Metsjõe M. Metsjõe Dmitri Käsper D. Käsper Tiina Amos T. Amos Alari Kaljo A. Kaljo Tiiu Tamm T. Tamm Janari Kaljo J. Kaljo
. . 1. . , , , , . : - . - : 1) (- ) 2) . - : 1) 2) : - ; - ; - ; - ; - ; - ; - ; - . ( ): ( ) . . . . .. . . , . . () . . : ; ; . !!! : - - - - - - - - - ANATOME - : 2. . - (): 1. ; 2. : ( ); ( ) os -, logos : - - . (): 1. : - - , - , 2. : - - (), , . - . 3. : - - . . : , : - - - - - 200 , 270. 36-40 , . : - 50% ; - 1/3 , . . - 2/3 , , . , , .. . : - :
Rahuolu Jrk. Sugu Vanus Laste arv Tööstaaz tööga 1 naine 28 0 9 ei 2 mees 31 2 9 jah 3 mees 35 1 17 jah 4 naine 32 1 12 ei 5 mees 26 1 4 jah 6 naine 31 2 12 jah 7 mees 44 2 26 jah 8 mees 38 1 17 jah 9 mees 28 0 9 jah 10 mees 28 0 10 ei 11 naine 30 1 12 jah 12 mees 31 1 10 jah 13 mees 37 1 15 jah 14 mees 33 1 10 ei 15 mees 27 0 4 jah Ülesanne 1
10.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Nõudluse ja pakkumise elastsus HINNAELASTSUS Kuidas nõudlus ja pakkumine reageerivad hinna muutustele? Tundlikkust hinna mõjule mõõdetakse hinnaelastsusega. Arvuline väljendus elastsuskoefitsient Kaubakogusemuutus% = Hinnamuutus% 1 10.02.2014 NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Nõudluse hinnaelastsus nõutava kaubakoguse reageeri- mistundlikkus kauba hinna muutusele. Näitab ostja valmisolekut osta toodet või teenust, kui hind muutub. Nõutavakaubakogusemuutus% = Hinnamuutus% Negatiivse väärtusega; enamasti kasutatakse absoluutväärtust.
Pärnu jõe äravoolu arvutamine Näitaja 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Keskmine vooluhulk, m3/s 10.71 10.68 58.68 196.90 68.45 28.20 16.20 21.63 16.72 Standardhälve 1.90 1.40 53.04 94.21 45.82 12.24 6.75 11.16 7.44 Suurim vooluhulk, m3/s 17.10 12.70 159.00 338.00 188.00 68.00 41.90 44.60 31.10 Väikseim vooluhulk, m3/s 8.64 8.64 9.20 62.00 28.40 15.50 9.82 9.20 8.92 Äravool, mln m3 28.7 25.8 157 510 183 73.1 43.4 57.9 43.3 Äravoolumoodul, l/s*km2 2.08 2.07 11.4 38.2 13.3 5.47 3.14 4.20 3.24 Sademed, mm 38 43 26 129 64 115 137 45 82 Äravoolukiht, mm 6 5 30 99 36 14 8 11 8 Äravoolutegur 0.15 0.12 1.17 0.77 0.56 0.12 0.06 0.25 0.10
kuni elu lõpuni, peale pensionile minekut raha välja võtta, kui pensionile mineku hetkeks on ta suutnud koguda 1 miljoni EUR ning ka pensioni vältel suudavad tema investeeringud säilitada 9% aastast tootlust. a. Kui palju peaks Mati iga kuu investeerima, et koguda pensioni ajaks 1 miljon EUR? t=60a pensionile – 30 aastat aega = 30 aastat kogumiseks, mis on 30a*12 kuud=360 kuud perioodis r= 9% aastas = 9%/12, sest iga kuu maksab sinna meelerahufondi raha FV = 1 000 000 € 9 % 30 x 12 ( ) F VA =CF × ( ( 1+r )t −1 r ) → 1000 000 €=CF × ( 1+ 12 9% 12
5 – ajalehekioski projekt koostatud 6 – ajalehekioski projekt kooskõlastatud, ehitus- ja tegevusluba saadud 7 – kioski ehitamiseks ja haljastamiseks töömehed palgatud 8 – ajalehekiosk ehitatud 9 – kioski ümbrus korrastatud ja haljastatud 10 – klienditeenindajad palgatud 11 – vajalik kaup hangitud 12 – töötajad välja koolitatud 13 – ajalehekiosk sisustatud ja kaup välja pandud 14 – ajalehekioski avamise kohta reklaam tehtud 15 – kiosk avatud Tööd Tööle kuluv aeg Töö nr Töö nimetus (päevades) (1,2) Krundi väljavalimine 1 (1,3) Pangast laenu saamine 3 (2,4) Partneriga ostu kooskõlastamine 4 (3,4) Krundi ostmine 1
... Y 1 : 1. 1. ......................... 3 2. ........................ 3 4 3. ................................. 4 8 4. ........... 9 12 5. ? ? ?..................... 14 16 6. . ?......................... 17 18 7. . ?..................... 19 20 8. .?............................. 21 25 9. .?.......... 26 30 10. ................ 31 32 11. ................................... 33 35 12. .......................................... 36 43 13. . ........................... 44 51 14. .............................................. 51 53 15. ......................................... 56 57 16. ........................................ 58 62 17. ...................................... 63 68 2. 18. ......................................................... 68 77 19. ............................................ 78 81 20. ....................................
NIMI praksid KT1/MAX 62p sooritatud 32p. KT2/MAX 95p, sooritatud 48p 1 50 2 39,5 3 1.12.2012 54,5 86,9 4 2.12.2012 42 83,33 5 6 35 22,62 7 15.12.2012 38 44,05 8 40,5 23,81 9 45,5 10 11 38,5 32,14 12 15.12.2012 38 39,29 13 3.12.2012 52 57,14
annaabi.ee 
