· Toskaana · Sardiinia · Milano · Rooma · Capri saar · Sitsiilia Reisipakett · Itaalia - põhjamaalase jaoks mõnusalt soe, sõbralik, joviaalne ja eksootiline. Rooma - igavene linn, kõigi teede algus- ja lõpp-punkt. Vatikan - pindalalt väikseim, kuid üks rikkaimaid riike maailmas. Terve unenäoline päev Capril - tõepoolest Vahemere pärl, maapealne paradiis. Veneetsia - võlulinn oma kanalitega. Salapära ja mõistatuslikkus seonduvad Veneetsiaga. See on omapärase auraga linn saarel, pärl meres, mis külastaja endasse haarab. Milaano moekas ja stiilne · Milaano · Milanot teatakse eelkõige kui moe ja disainikeskust, ostuparadiisi ning suurlinna, kus asub La Scala ooperiteater. Kuid lisaks sellele on Milano ka renessanss stiili sünnipaik. Seal asub üks Leonardo da Vinci kuulsamaid teoseid - Püha Õhtusöömaaeg, Santa Maria delle Grazie kirikus. Lisaks palju teisi
El Greco ema ja esimese naise kohta ei ole praktiliselt idagi teada. Teada on, et ta esimene naine oli kreeklanna. El Greco vanem vend, Manoussos Theotokopoulos sündis 1531. aastal ja suri 13.detsembril 1604. aastal. Ta oli jõukas kaupmees ja veetis oma elu viimased aastad (1603-1604) El Greco kodus Toledos, Kreekas. Kolimistest Temale, kui andekale noorele kuntstnikule tundus see loomulik, et ta läheb edasi õppima ja elama Itaaliasse. Kreetal oli sellel ajal Veneetsiaga jamasid, aga õnneks enamus õpetlasi olid sellega nõus, et El Greco sinna õppima läks 1567. aastal. Tema haridustee Veneetsias jäi lühikeseks juba 1570. aastal läks ta Rooma. Seal olles hakkas ta oma Veneetsias õpitut praktiseerima. Pole teada kui kaua ta täpselt Roomas oli, aga umbes 1575-1576. aastatel läks ta Veneetsiasse tagasi. Mitte nagu teised kuntsnikud kes Veneetsiasse olid läinud jäi El Greco on maailimis stiiline kindlalt truuks. Ta maalis
Selleks ajaks loeti juba suureks auks kuulsa helilooja käe alla õppima saada .Ent see ei hirmutanud teda sest ta võttis vastu uue st. Angelo teatrilt uue tellimuse - 12pea- aariat ooperist Nerone fatto Cesare- kanti ette 1716.aastal karnevalil. Kuid see ei jäänud tema viimaseks Tellimuseks teatris. Veneetsias viie aasta jooksul kasvanud tohutu kuulsuse toel hakkasid kuuldused Vivaldist levima ka teistes linnades ja ka mujal maadel . Oma esimeste ooperiturneede ajal jäi Vivaldi veel Veneetsiaga seotud. Ent siis olukord muutus kui 1720. aastal astus Vivaldi kolmeks aastaks tol ajal Mantuas Austria keisrlikke vägesid juhatanud Hessen- Darmsdati printsi Philippi teenistusse. Sel ajal leidis endale ooperilauljanna , prantsuse parukameistri tütre Anna Giroga . Vivaldi on õpetanud ooperiprimadonnasid veel ,seda kirjutavad ka muud allikad . Vivaldi alaliseks saatjaks jäi ka Anna õde Paolini ,kes võttis enda ülessandeks helilooja haigestumise korral ravimine
Selleks ajaks loeti juba suureks auks kuulsa heliooja käe alla õppima saada. Ent see ei hirmutanud teda, sest ta võttis vastu uue St. Angelo teatri uue tellimus 12 pea-aariat ooperist Nerone fatto Cesare. See kanti ette 1716. Aastal karnevalil. Kuid see ei jäänud tema viimaseks tellimuseks teatris. Veneetsias viie aasta jooksul kasvanud tohutu kuulsuse toel hakkasid kuuldused Vivalsist levima ka teistes linnades ja ka mujal maailmas. Oma esimeste ooperiturneedel oli Vivaldi seotud Veneetsiaga. Ent iis olukord muutus kui 1720. Aastal astus Vivaldi kolmeks aastaks to ajal Mantuas Austria vägesid juhtinud Hessen- Darmsdati printsi Philippi teenistusse. Sel ajal leidis endale ta ooperilauljanna, prantsuse parukameistri tütre Anna Giroga. Vivaldi on õpetanud ooperiprimadonnasid veel, seda kirjutavad ka muud allikad. Vivaldi alaliseks saatjaks jäi ka Anna õde Paolini, kes võttis enda hooleks heliooja ravimise haigestumise korral. Mõlemad õed elasid Vivaldi majas alaliselt ja
et ta on erisuguse ehitusega ja heterogeensete, eri keeltesse ja eri tasanditele kuuluvate tekstide ja koodide katel. Peterburgi ruumi iseloomustab ka teatraalsus: linna arhitektuur mõjub kui lavakujundus. Samuti võib kindlalt vahet teha ,,laval" ja ,,lavatagusel". ,,Peterburi mütoloogia" arenes välja linna sümboolsuse sügavamatest tasanditest. Peterburgi peeti Vene meresadamaks, Vene Amsterdamiks (paralleel Veneetsiaga oli samuti), kuid samas see oli Venemaa sõjaväe pealinn ja imperialistlik residents, riiklik keskus. Peterburg ehitati asendamaks Novgorodi, mille Ivan Julm oli hävitanud ja selleks et taastada kultuuriline tasakaal, mis varasele Venemaale omane oli. Linn pidi olema majanduse ja kultuuri keskus. Peterburgi võib pidada lisaks ,,Aasiale Euroopas" ka ,,Euroopaks Venemaal". Pealinnana, Venemaa sümboolse keskusena, uue Roomana, oli Peterburg riigi sümboliks ja selle
kontsert, concerto grosso . Itaalia muusikud töötasid paljudes Euroopa õukondades ja Itaalias käidi muusikat õppimas. Mitmed nimekad heliloojad on samuti pärit Itaaliast: Antonio Vivaldi, kes tegutses Veneetsias ja kelle loomingus kujunes välja kontserdižanr. Tema ligi 400 kontserdist tuntuim on kontsertidesari „Aastaajad“. Vivaldi rikkalikus loomingus on ka palju oopereid ja vokaalsuurteoseid. Claudio Monteverdi, kes oli samuti seotud Veneetsiaga ja keda peetakse ooperižanri isaks. Barokiajastu kaks suurkuju on pärit Saksamaalt ning need on Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel.
sarabande aeglane, 3osaline takt, pidulik hispaania tants gigue soti hüppetants, kiire Fuuga mitmehäälne teos, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatusena prelüüd (polüf. instr. teos ühele pillile). Fuugat esines G.F.Händel ja J.S.Bachi loomingus Antonio Vivaldi (16781741) Tema elu ja tegevus oli seotud Veneetsiaga. Isa oli Püha Markuse kirikus viiuldaja, samas alustas viiuldajakarjääri ka poeg. Edasises elus seotud Veneetsia tütarlastekloostriga Ospedale della Piet, mis kasvas Euroopa säravaimaks kollektiiviks. Vivaldi loomingu põhiosa moodustavad umbes 450 soolokontserti. Pooled neist on kirjutatud ta lemmikpillile viiulile, kuid ta kasutas ka teisi soolopille flöödist fagoti ja mandoliinini. Vivaldi tuntuim tsükkel on "Aastaajad"
on suur osa Balkani ps põhjaosast slaavikeelsed alad. Kolmas suurem rühm germ ja romaani keelte kõrval. Ida-, lääne- ja lõunaslaavlased (8.-9. saj) 7. saj keelepiir Trieste (lõunas) - Kiel (põhjas) Ostsiedlung (ida poole suundumine)kuni 14. saj, kujuneb praegu olukord. Balkani lääneosa: sloveenid, horvaadid, serblased- rumeenia keele isoleerimine Horvaadid Sava jõeni (Põhja-Serbia) - kokkupõrked Bütsantsi ja Veneetsiaga. Bretoonid (keldid) mõjutasid väga väikest ala Normannid (germaani päritolu rahvas, aga kuuluvad teise germaani rühma) ..ehk viikingid. Nad mängisid suuremat rolli Põhjamerel..Balti merel. Kolm olulisemat rahvast, kes mõjutasid euroopa ajalugu: - norralased: asusid välja oma aladelt. Asustasid Põhjamerel asuvad erinevad saarestikud ja saared (Gröönimaa, Island, Labrador- Kanada, Iirimaa, Fääri saared jne)
põhjaosast slaavikeelsed alad. Kolmas suurem rühm germ ja romaani keelte kõrval. Ida-, lääne- ja lõunaslaavlased (8.-9. saj) 7. saj keelepiir Trieste (lõunas) - Kiel (põhjas) Ostsiedlung (ida poole suundumine)kuni 14. saj, kujuneb praegu olukord. Balkani lääneosa: sloveenid, horvaadid, serblased- rumeenia keele isoleerimine Horvaadid Sava jõeni (Põhja-Serbia) - kokkupõrked Bütsantsi ja Veneetsiaga. Bretoonid (keldid) mõjutasid väga väikest ala Normannid (germaani päritolu rahvas, aga kuuluvad teise germaani rühma) ..ehk viikingid. Nad mängisid suuremat rolli Põhjamerel..Balti merel. Kolm olulisemat rahvast, kes mõjutasid euroopa ajalugu: - norralased: asusid välja oma aladelt. Asustasid Põhjamerel asuvad erinevad saarestikud ja saared (Gröönimaa, Island, Labrador- Kanada, Iirimaa, Fääri saared jne) - rootslased- Balti meri, esimesed vene dünastiad
alamatele ja kirikutele luues nii Ungaris feodaalkorra Võttis vastu ristiusu ja levitas seda oma rahva seas, selle eest pühitseti ta pühakuks. 1030 lõi tagasi saklaste rünnaku. 1001kuningas-komitaatideks-ispan=komitaadiülem-ristiusuvõttisvastu-pühakuk s Lajos I Suur (1342-1382)Ta oli Anjou dünastiast(valitsesid Napolit), seetõttu oli tal ka Napoli trooni pärimise õigus. Pidas ulatuslikke vallutussõdu Balkani poolsaarel ja Itaalias. 1342-1381 (vaheaegadega) sõjad Veneetsiaga,vallutas Aadria mere idaranniku. 1345-1352 sõda Napoliga (nõudis trooni). 1362 vallutas Põhja-Bulgaaria. Teiste vallutus sõdadega Balkanil sai Lajos Bosnia, Serbia, Valahhia, Moldova ja Bulgaaria oma vasallideks. 1370 päris Poola trooni. 1372 ja 1377 sõdis Leeduga. Rajas Ungari suurriigi, laiendas Ungari hegemoonia üle suurema osa Ida-Euroopa. Anjoudünastia-Veneetsiasõjad-Napolitrooninõue-suurrriik-hegemoonia Ungari võitlused türklastega (14. 15. sajand) 14
annaabi.ee 
