Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vene riik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
moskva, tsaar, vürst, khaani, pihkva, kaasan, liivimaa, andus, novgorod, suurvürst, novgorodi, jätkus, 1547, kaasani, terror, boriss, godunov, tunti, moskvale, laskis, tsaariks, metropoliit, ülempreester, silvester, juhtideks, andrei, maakogu, koodeks, keskvalitsuse, autoriteeti, välispoliitika, toel, vallutamine, mindi, luhtus, 1552, venelasedpoeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja pisaraid." Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees, kes läks ajalukku Ivan Julma nime all. Ivani kohta kasutatav eestikeelne sõna ,,julm" on eksitav vene ,,groznõi" tähendab ,,ähvardav" ja seda lisanime tarvitati juba Ivani eluajal. Ivan IV [1533-1584] päris trooni kolmeaastaselt. 1533-1538 juhtis riiki Ivani ema Jelena oma soosiku vürst Ivan Obolenskiga. Jelena valitses oma nõuandjatega üpris edukalt. Kui Vassili III elusolevad vennad tahtsid trooni hõivata, pandi nad vangi ja nende osastised võõrandati. Kogu Moskoovias kehtestati ühtne raha, piirikindlustusi tugevdati ning piirisõda Leeduga lõppes võidukalt. Jelena valitsemine tekitas bojaarides pahameelt. Ta suri 1538, arvatavasti mürgitati. Võistlejad panid Obolenski vangi ning nälju- tasid ta hiljem surnuks.
Novgorodist leitud kasetohukirju (lühikesed naeiitsid ??) arved, teated, armastuskirjad - erinev paberil ja pärgamendil olenevast kirikuslaavi keelest. --- erinevad dialektid ja prolly pole vanavene keelt ühtsena olemas. Keskaja mõiste asemel Venemaal pigem Vana-V. (osaliselt sünonüüm, osaliselt kuni 15.saj /Moskva esiletõusuni/ kuni P I reformideni) ja Kiievi-Vst - ei kattu omavahel päriselt 19.saj alguseni/keskpaigani). Novgorod 8.-9. (10.) ; Kiiev (10.-12.) ; Vladimir (al.12) ; susdal; al 13.Leedu Suurvürstiriik (svr) ; Galiitsia e Puna-Vene saab al 13.saj vanavenekeele Poola riigi osaks). Variant (?) adiminstratiivkeeleks Vana-V. ( Russ, Rossija 15.-16.saj käibele) 1 Vürst Vladimir ristiti Krimmist. Slavofiilid räägivad V eripärast, V ei kuulu Euroopasse sodornost
1.venemaa. IVAN JULM: 1530-1584 (valitses 1547 kuni surmani) Ivan lasi end tsaariks kroonida 1547 aastal. Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope.
Põhja - madalmaades oli võitnud kalvinism. Põhjaprovintsid sõlmisid Utrechti uniooni, et viia revolutsiooniline sõda võiduka lõpuni. Alessandro Farnese - uus hispaania asehaldur. Põhja - madalmaades kukutati Felipe II 1581. aastal. Loodi seitsmest provintsist koosnev Ühendatud Provintside Vabariik ehk Ühendatud Madalmaad. Tekkis Holland. Oranje Maurits - vabadusvõitluse juhtija, silmapaistev organisaator ja andekas väejuht. 37. Vene riik 16. saj.- 1485a.- allutas Moskva suurvürstiriik enda alla suurima poliitilise konkurendi Tveri vürstiriik. Nimetas Ivan IV kogu venemaa valitsejaks. Tver oli tähtis kaubateede linn Volga jõe ülemjooksul. Hiljem Moskva hõivas kogu Venemaa mida tunti laiemalt Moskoovia nime all. Venemaa hõivamisele aitas kaasa Ivan III vallutatud teine tähtis riik Novgorod. Ivan IV Julm- (1530-1584) nimetati veneriigi isevalitsuse loojaks ja reformide läbiviijaks. Julm riigi valitseja. Karmi lapsepõlvega.Valitsemise algus 1547a. lasi
Soome: 1200 100 000 elanikku 1550 250 000 elanikku 1650 450 000 elanikku 1695 500 000 Läti: 1200 200 000 1550 400 000 1695 465 000 Rootsi: 1570 750 000 1630 900 000 1700 1 369 000 Moskva suurvürstiriik: 16.saj keskel 6,5 miljonit 16.saj lõpus 7 miljonit 1646 7 miljonit Poola: 1569 8 miljonit Liivimaa 16. saj. keskel sisevõitlused ja suhted naaberriikidega 1558-1561 (Vene-Liivimaa sõda), edasi sõjad Liivimaa pärandi pärast 1557. seised kaks väge vastastikku, Liivimaa-Leedu piirile tulnud Poola väed, mida juhtis Sigismund II August, teiselt poolt oli Fürstenberg ordu vägedega. Toimus kaks maapäeva, kus jõuti selgusele, et sõjal pole perspektiivi ning jõuti ka ordumeistri vahetusele, Galeni asemel sai ordumeistriks senine koadjuutor Fürstenberg. Leiti, et rahu tuleb osta, summaks 60 000 taalrit, aga Sigismund II rahast loobus
konkreetse maalapiga Kui põld kurnati välja, siis võeti uus. See sai Klutsevski arust vene rahvale iseloomulikuks, et loodusega käidi ebaperemehelikult ringi, sest metsa ja ressurssi oli nii palju. Allikad Vene ajaloost Kroonikad ehk leetopissid. Maailm loodi 5508 e.Kr, see arusaam võeti üle Bütsantsist. Letopissid säilinud hilisemates üleskirjutustes. Vana kroonika kirjutati ümber ja jätkas sealt ajast, kus ise elas. Kroonik võis varasemat kirjutist ka parandada. Või vürst lasi õukonna kroonikul miskit muuta. Ei teata, kust need kroonikad pärinevad, vanemaks peetakse ,,jutustusi möödunud aegadest" (Ajalike aastate lugu) Esimese versiooni sellest koostas munk Nestor 1113. aastal Kiievi Petserski kloostris. Nestori redaktsiooniks nimetatud. Sellest kaks ärakirja, ise see säilinud pole. Vladimir Mnomahh, Kiievi suurvürst, lasi ümberkirjutuse teha ning seda redigeerida, et ta seal parem välja paistaks. Autor oli Silvester. Silvesteri redaktsioon 1116
Kt ilmselt Liivi sõja lõpu kohta. Eksam tuleb suuline. Raamatud ÕIS-ist vaadata. Eksamiks võiks õppida Eestist ajaloo kronoloogia järgi+ konspeks. M.Lauri Eesti Varauusaja atlas Asustus ja rahvastik Eesti rahvastik on teema, mida on põhjalikult uuritud. I prof tasemel uurinud Eesti demograafiat Heldur Pall. 1558-1710 on täis muutusi ja sündmusi. Valdavalt negatiivselt rahvastikku mõjutavalt. Vene- Liivimaa sõda ( 1553-1558). Per susse jääb ka palju taude, 1571,1580, 1566, 1550. 1583 tuleb I pikem rahuperiood, kuid ka sinna jääb taud ( 1591). 1590-1595 on sõda Rootsi ja Venemaa vahel. 1600-1629 Poola ja Venemaa sõda. 1601-1603 ikalduste ja taudi aeg. 1625 a paiku hakkab alles siinne rahvastik toibuma. 1695 tõusu aeg, lõppev 96-97 a näljahädaga. 1700 PS. 1710 suur katk, sügiseks kogu Eesti kaasatud. 1710.1711 kestab. Katastroofiline rahvastiku muutus
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
Varauusaja lõpuni säilitas Euroopas ülekaalu maarahvastik. Vaid Hollandis ületas varauusaja lõpuks linnarahvastik maarahvastiku arvu. Inglismaal elas varauusaja lõpuks linnades 33%, Prantsusmaal 23%, Venemaal aga vaid 4% rahvastikust. Suurem linnastumus säilis ka Itaalias. 1600. aastal oli Euroopas seitse rohkem kui 100 tuhande elanikuga linna: London ja Pariis 200 tuhande, Napoli 150 tuhande, Palermo, Firenze, Veneetsia ja Moskva igaüks 100 tuhande elanikuga. Samas ulatus Istanbuli elanike arv 400 tuhandeni. Varauusaja lõpuks jõudis Euroopa suurima linna Londoni elanike arv peaaegu miljonini (900 tuhat), jäädes Pekingi ja Edo (Tokio) järel maailmas kolmandale kohale. Pariisis elas 18. saj. lõpul 650 tuhat, Viinis ja Peterburis 220 tuhat, Berliinis ja Varssavis 150 tuhat elanikku. Seisuslik korraldus Keskajast pärit seisuslik korraldus jäi püsima ka varauusajal. 18. sajandi lõpuni moodustusid seisused
annaabi.ee 
