Vene keele töö: Kuidas öelda vene keeles? (0)

Retsensioon
" Faust "
Käisin 12. novembril Kuressaare Linnateatris vaatamas Aare  Toikka  lavastust "Faust". See on
uues võtmes tehtud dramaatiline näidend, mis räägib vanamehest nimega Faust, kellel on
aastatega tekkinud kopsakas teadmistepagas. Paraku pole mees leidnud midagi, mis suudaks
inimkonda   täielikult   aidata.  Taevas   sõlmivad   Jumal   ja   Kurat   Fausti   hinge   peale   kihlveo.
Mefistofeles  pakub  Faustile  noorendavat võlujooki ning mõjutab teda võrgutama ja petma
süütut Margaretat. Lõpuks noor neid hukkub ja Faust ei suuda teda päästa.
Lavastaja  Aare Toikka on teinud minu arvates suurepärast tööd. Ta on suutnud vaatajateni
tuua midagi enneolematut ja fantastilist. Terve näidend on tehtud põnevaks erilisi vahendeid
kasutamata. Samuti huvitav oli see, et  näitlejad  ise ei rääkinud enda teksti, vaid seda kõneles
keegi   teine   lava   kõrval.   Pidevalt   mängis   ka    klaver ,  mis    lisas    väga   head   meeleolu   kogu
etenduse  vältel.  Kuigi  väheste  asjade puudumise  tõttu,  pidi  ka  enda  kujutlusvõimet  palju
kasutama, kuid arvan, et see polnud mingi probleem kellegi jaoks.
Faust,   keda   mängis   Ago    Soots ,   oli   tõsiselt   vana   mees,   kelle   elueesmärgiks   oli   inimeste
aitamine.  Näitleja  sai sellega hästi hakkama: tema  kehahoiak  ja veidike  seniilne  käitumine
sulandus rolli hästi sisse. Minu arust nooruslikku Fausti  mängides  jäi midagi puudu. Tundus
nagu oleks ta olnud ikka veidi vanem ja kohmakam, kui tegelaskuju. Näiteks ühse tseenis
noort Fausti mängides jäi tal ikka selg veidi kõveraks.
Minu arvates oli selles lavastuses väga suur roll muusikal, millega tegeles etenduse ajal lava
peal Madis Muul, kes sai väga väga hästi enda ülesandega hakkama ning keda võib lugeda
üheks peategelaseks. Midagi valesti ei läinud ja ära ei ununenud, mis küll mitmel korral teistel
näitlejatel juhtus. Mängis ta siis  klaverit  terve etenduse vältel, lisades selle peale igasuguseid
efekte , mis süvendasid laval toimuvat emotsiooni. Näiteks kohas, kus Faust Mefistofelest
välja kutsus oligi muusika sünge ja vali, mis näitas, et midagi halba juhtub kohe.
Kuradit mängis Tanel Saar, kelle ülesanne oli olla võimalikult hullunud ja psühholoogiliselt
ebastabiilne   tegelaskuju.   Ta   sai   sellega   hästi   hakkama.   Esiteks   ta    kõnemaneer    oli   veidi
kõhedust tekitav. Teiseks tema õudsad grimassid olid väga head ja sobisid perfektselt rolli
sisse.
Mina   nautisin   lavastust   "Faust",   sest   midagi   selletaolist   polnud   ma   varem   näinud   ja   see
pakkus ülendavaid emotsioone. Meisterlikkust oli näidanud nii lavastaja kui ka näitlejad.