muutmine; laste eemalehoidmine matustest; surma ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek); tuhastusmatuste levik ja matuserituaalide muutumine. 37. Missugused folkloorizanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide zanri ühes selle allvormidega. Lühivormide jaotusse kuuluvad vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused. Vanasõna allvormid on vellerismid, mis on klassikaliste arusaamade järgi nn ütlused, kus kasutatakse traditsioonilisi vanasõnu omamoodi koomilises, parodeerivas kontekstis, näiteks: ''Aeg on raha,'' ütles kelner ja liitis kuupäeva arvele juurde. 38. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. Vaata punkt 37 39. Kuidas suhestuvad nüüdisaegne mõistatuste repertuaar ja rahvahuumor? Too mõni näide.
39. Missugused folkloorižanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide žanri ühes selle allvormidega. Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Vanasõna on terviklik otsustus, lühike, tihendatult ning tabavalt sõnastatud poeetiline, õpetliku sisuga mõtteavaldus, öeldud üheainsa lausena. Allvormid: *Vanasõnamodifikatsioonid (Kes püüab kõigest väest, saab igaühe käest) *Vellerismid “Palju kisa, vähe villa,” ütles kurat, kui siga pügas) 40. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub – Kes teisele auku kaevab, selle käes on labidas. Kus häda näed laita, seal tule ja aita – Kus häda näed laita, seal tule ja laida maha. 41. Kuidas suhestuvad nüüdisaegne mõistatuste repertuaar ja rahvahuumor? Too mõni näide.
39. Missugused folkloorizanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide zanri ühes selle allvormidega. Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Vanasõna on terviklik otsustus, lühike, tihendatult ning tabavalt sõnastatud poeetiline, õpetliku sisuga mõtteavaldus, öeldud üheainsa lausena. Allvormid: *Vanasõnamodifikatsioonid (Kes püüab kõigest väest, saab igaühe käest) *Vellerismid "Palju kisa, vähe villa," ütles kurat, kui siga pügas) 40. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub Kes teisele auku kaevab, selle käes on labidas. 41. Kuidas suhestuvad nüüdisaegne mõistatuste repertuaar ja rahvahuumor? Too mõni näide. Uuema mõistatusainese puhul on oluline naljaja koomikaelement. Juku küsib isalt: "Isa, mida tähendab optimist?"
mõeldud, kuid on tehtud kunagiste rahvapäraste muinasjuttude ja nende töötluste eeskujul. 37. Nimeta folkloori lühivormide hulka kuuluvaid folkloori zanre. Iseloomusta lähemalt ühte lühivormide zanri ühes selle allvormidega. Vanasõna, kõnekäänd, mõistatus Vanasõna on lühike, õpetliku sisuga üldistav mõtteavaldus, mis on öeldud ühe lausega. VS allvormid: vanasõnamodifikatsioonid, abivanasõnad, uusvanasõnad, vanasõnaparoodiad, antivanasõnad, vellerismid. 38. Too kolm näidet tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. Vanu vanasõnu tehakse tänapäevasemaks ümber/antakse neile uus kuub (nt häda ajab härja kaeva uusversioon on häda ajab härja raevu). Vanasõnu vormimalle kasutatakse reklaamides, ajalehtedes/kirjades, et mingit tooded vms reklaamida. Nt Estonian Air'i reklaamlause ,,Mida ilusam lind, seda kaunim lend".
selle allvormidega. Vanasõnaga tegeleb parömioloogia. lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus. Vanasõna on rahvasuus käibiv üldistav lause, argikogemuse üldistus, mille tunnusteks on lühidus, poeetilisus ja õpetlikkus. Vanasõna on võrreldes rahvalaulu või - jutuga lühike. Allvormid: vanasõna modifikatsioonid – õmbertegemine, põhi ideeks pole enam õpetamine,vaid vaimukus nt Kes teisele auku kaevab, selle käes on labidas või häda ajab härja raevu. Vellerismid: ütlused vormiga A ütles B kui juhtus/tegi C nt Palju kisa vähe villa ütles kurat, kui pügas siga, eks me näe, ütles pime ja jooksis vastu posti. 35. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. Nt kasutatakse graffitites Sa oled see mida sa jood. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei paste 36. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel. Tsentri
võõrlaenud.) Ilu on vaataja silmades. (2) Vanasõnamodifikatsioonid, põhinevad vanasõnade ümbertegemisel, mille peamine eesmärk pole enam õpetlikkus, vaid esmajoones vaimukus, üllatus, uudsus ja naljasaamine. Nt: 1. asendatakse varem tuntud klassikalises vanasõnas mõni sõna (Häda ajab härja raevu. Rääkimine Silver, vaikimine kuld.) (3) Vana (vanasõna) vorm, uus sisu, mis kohandatakse uute teemadega. Enne laigi, siis sheeri. (4) Vellerismid (wellerisms) - klassikaliste arusaamade järgi nn ütlused, mille üldvorm on "A" ütles B, kui juhtus ~tegi ~nägi ~mõtles ... C ("Palju kisa, vähe villa," ütles kurat, kui siga pügas), kus tihti kasutatakse traditsioonilisi vanasõnu omamoodi koomilises, parodeerivas kontekstis. (5) Paröömiliseks nimetatakse grafitit, mille autor on oma sõnumi edasiandmisel rakendanud ütlusi vanasõnalistest mõtteüldistustest (sh
arvates ongi etümoloogiliselt samane loomamuinasjutuga. Valmi lõpul on tihti kokkuvõtlik vanasõnavormiline nn. moraal. Põhja-Euroopas (eriti Briti saartel, Skandinaavias, Soomes, Põhja-Saksamaal) on levinud juttude ja ütluste piirialale kuuluv lühivom, mida nimetatakse vellerismiks. Vellerismi üldvorm on: A, ütles B, kui tegi ~ juhtus ~ nägi ~ ... C, ja termin ise tuleb Charles Dickensi "Pickwick-klubi" tegelase Samuel Welleri nimest, kes taolisi ütlusi ohtralt tarvitas. Eestis pole vellerismid kuigi levinud, neist tuntumad on meil nt.: Eks me näe, ütles pime ja jooksis peaga vastu posti ~ puud; Palju kisa, vähe villa, ütles vanapagan, kui siga niitis; Seda teed peame kõik käima, ütles vanatüdruk, kui pulmarongi nägi (tavaliselt vormistatud jutuna, naljandina). On siiski tekkinud juurde ka uusi kaasaegseid vellerisme: Maitseasi, ütles tädi ja suudles lehma; Soe käepigistus, ütles kalkun, kui kanapoja laiaks astus; Kilepakend, ütles kana, kui nahkmuna munes.
Keerdküsimused, mida geneetiliselt võib pidada mõistatusanri perifeerseks, hilistekkeliseks osaks, on naljakad nii tunnuslikult, et neid liigitataksegi pigem naljade kui mõistatuste hulka. Keerdküsimused sarnanevad tõepoolest juttudega ja erinevad tavamõistatustest selle poolest, et nad on omalaadsed "pausiga monoloogid", kus küsija on ise ka vastajaks, mitte ei jaga neid rolle eri osaliste vahel. Jutuvormi piir ütlus- ja küsimus-vastus-vormiga on kohati üldse üsna tinglik. Vellerismid, mis samuti on tunnuslikult orienteeritud naljale ja ka tekstitüübi poolest on saatelausega monoloogid, st. tegelikult lühinarratiivid (Mida kõike inimesed raha eest valmis ei tee, ütles vanamutt, kui neegrit 1 nägi), loetakse kummatigi enamasti ütluste eriliigiks. Üldistav-aforistlik vinjett võib olla pealistatud näiteks küsimusega ja seeläbi muudetud formaalselt keerdküsimuseks: · Mis vahe on diplomaadil ja naisel
vahelduda. Zanri tuum ja perifeeria. Mõistatuste suhetest muu folklooriga Nagu geograafilised alad jagunevad tihti süda- ja ääremaa(de)ks, nii võime ka "folklooririikides" eristada tuumsemaid ja perifeersemaid piirkondi. Muinasjuttudest on imejutud kindlasti palju tüüpilisemalt muinasjutulised kui novellilaadilised jutud või jutud rumalast kuradist. Ütlustest on vanasõnad ja võrdlused kindlasti palju prototüüpsemad ja kesksemad kui nt. vellerismid või jutujätkud. Seaduspärasusi esitavais ütlustes e. vanasõnades omaette võetult on eetilised ja sotsiaalsed teemad kindlasti palju tüüpilisemad kui kalendaarsed või meditsiinilised. Tuum on reeglina vanem kui perifeeria(d) ning siin kehastuvad eriti selgesti ja klassikaliselt zanri defineerivad tunnusjooned. Perifeersed alad on tekkelt enamasti hilisemad ja zanriliselt hübriidsed. Geograafilised perifeeriad vahendavad keele- ja folkloorilaene naaberrahvastelt nt. Eesti saared
annaabi.ee 
