aeg_1 trahv 2 aeg_2 J 1 3 Algus STOP 4 1. Paarisarvuliste järjekorranumbritega elementide 7 2. Veeru pos. Elementide summa 3. Maatriksi maksimaalne element 6 4. Ise 5. Ise 6. Minimaalne element maatriksi peadiagonaalis 8 9 7. Kolmest suurima järjenumber 8. Miinimum vektoris 5 9. Viktoriin orranumbritega elementide summa de summa ne element maatriksi peadiagonaalis 15 6 4 -1 13 11 -12 5 -16 Küsimus Mis aatal loodi esimene personaalarvuti(±2 aastat)? Mis on Prantsusmaa pealinn? Mis aastal algas 2. maailmasõda (±1 aasta)? Mis on Eesti pealinn? Maailma suurim arvutifirma? Mis on Soome pealinn? Mis aatal loodi esimene mikroprotsessor (±3 aastat)?
P Err:509 d b Funktsioon INDEX Võimaldab viidata vektorite (rivid, tulbad) ja tabelite elementidele (lahtritele) indeksite abil Kaks põhivarianti: INDEX (vektor; indeks) INDEX (tabel; riviindeks; tulbaindeks) vektor - rivi või tulp: ühemõõtmeline massiiv indeks - elemendi (lahtri) järjenumber vektoris piirkond - riskülikukujuline ala töölehel: kahemõõtmeline massiiv (tabel või maatriks). Koosneb rividest ja tulpadest rivi- ja tulbaindeks - rivi ja tulba järjenumber massiivi algusest Vektor V 13 -27 65 89 -24 k 1 2 3 4 5 Tabel (maatriks) A (4*3) i Kask 25 3400 1
INDEX (piirkond; reaindeks; tulbaindeks) tulemuseks väärtus lahtrist, mis asub piirkonnas reas antud reaindeksiga ja tulbas antud tulbaindeksiga INDEX (rida; tulbaindeks) = INDEX (rida; 1; tulbaindeks) või INDEX (tulp; reaindeks) = INDEX (tulp; reaindeks; 1) NÄIDE Rea nr. Veeru nr. Väärtus 4 1 PVC_01 Funktsioon Match Otsib antud väärtuse indeksi lahtrite piirkonnas MATCH (otsitav; vektor; otsimisviis) tulemuseks otsitava väärtuse järjenumber antud vektoris: reas või tulbas otsimisviis - mittekohustuslik argument, mis määrab otsimisviisi. NÄIDE Match Rea nr. Väärtus 4 PVC_01 Funktsioonid Index ja Match koos Otsivad antud väärtuse järgi teise väärtuse lahtrite piirkonnas NÄIDE Ruumi kood Katte kood Põrandapind Katte jrk (abi) Katte liik Katte hind R_101 PVC_09 60 1 PVC 9,6
Funktsioon INDEX Võimaldab viidata vektorite (rivid, tulbad) ja tabelite elementidele (lahtritele) indeksite abil. Kaks V(k); V[k] põhivarianti: INDEX (vektor; indeks) Vk = INDEX(V; k) INDEX (tabel; riviindeks; tulbaindeks) Ti, j = INDEX(T; i; j) T(i, j); T[i] [j] vektor - rivi või tulp: ühemõõtmeline massiiv indeks - elemendi (lahtri) järjenumber vektoris Err:512 piirkond - riskülikukujuline ala töölehel: kahemõõtmeline massiiv (tabel või maatriks). Koosneb rividest ja tulpadest rivi- ja tulbaindeks Vektor V - rivi ja tulba järjenumber k Vk massiivi algusest. 13 -27 65 89 -24 5 -24
y = y(1:length(x));%lõigatakse liigsed arvud maha mida eripärasuse tõttu genereerib M-FSK modulaator %____________________________________________________________ % Veaarvutus BER = biterr(x, y)/length(x); %arvutatakse bitivea tõenäosus fprintf('n S_N = %f BER = %fn', S_N, BER)%näitab BER väärtuse vastavalt S/N suhele kanalis BER_kodeerimiseta(length(BER_kodeerimiseta) + 1) = BER %sellega järgmine välja arvatud BER läheb järgmisele BER vektoris kohale end %tsükli lõpp, mille resultaadina on BER vektor, mis sisaldab sama palju väärtuseid kui SNR suhte vektor %____________________________________________________________ Teine_mudel = 'Mudel BCH(15,7) kodeerimisega'% pealkiri BER_BCH_kodeerimisega = []; %moodustatakse tühi hulk M = 5;%BCH koodi pikkuse määramise koefitsient teooria järgi N = 2^M-1; %kodeeritud sõna või bloki pikus bittides params = bchpoly(N);%nähtav tabel
Käivitab alamprotseduurid erinevate tegevuste täitmiseks. Kirjutab tulemid töölehele. Protseduur Tee_Mas_1() Genereerib vastavalt etteantud ridade ning veergude arvule suvalised numbrid, mis hiljem massiividesse loetak Protseduur Loe_Tab(A, m, n, Aprk) Loeb töölehele piirkonnast Aprk sisse väärtused ja salvestab sellle maatrksis A. Protseduur Loe_Tulp(B, n, Bprk) Loeb töölehe piirkonnast Bprk sisse väärtused ja salvestab need vektoris B. Protseduur Kir_Tab(A, m,n, Aprk) Kirjutab töölehele erinevad massiivid. Protseduur kustuta() Kustutab töölehelt kõik eelnevalt arvutuste tulemusena kuvatud numbrid. Ristkülikmaatriks Protseduur aritm(A(), n, m) Leiab maatriksi iga veeru aritmeetilise keskmise ning lahutab selle vastava veeru elementidest. n Maatriksi ridade arv. m Maatriksi veergude arv. A() Maatriks A. Protseduur maksimum(A(), n, m, max, rn, vn)
takistus määrab voolutugevuse resonantsil? xL xC Pinge resonants tekib sellisel tingimusel, ning resonantsi määrab aktiivtakistus. *Miks ei võrdu pingeresonantsil pooli klemmipinge UL kondensaatori klemmipingega UC? Kuna kondensaator on ka tarbija ja tekitav lisapinget, mis on küll väike, aga olemas. *Milline on võimsusteguri väärtus resonantsil? Võrdlemisi suur. *Kuidas on üksteise suhtes suunatud induktiivsuse ja mahtuvuse pingelangude vektorid? Vektoris on risti üksteise suhtes. *Kuidas avaldub jadalülituses vooluringi üldpinge osapingete kaudu? Siis, kui liidame erinevaid osapingeid kokku. Hinnang tööle: Töö sai tehtud ilma probleemiteta. Ühendused olid korrektsed ja töötasid korralikult. Mõõtmis tulemused üritasime võtta piisavalt täpsed. Teostasime ettenähtud katsed vastavate vahenditega. Töö tulemusena suudan hinnata eri olukordades mõjuvaid
?? täpse väärtuse (vastavuse) otsimine Kui ei leia, siis veateade. Võtmed võivad olla suvalises järjekorras. vahemiku otsimine Kui täpselt võrdne väärtus puudub, siis otsitavale vastavaks loetakse lähimat väärtust. Võtmed (väärtused otsitavas piirkonnas) peavad olema järjestatud. MATCH (otsitav; vektor; otsimisviis) Leiab otsitavale väärtusele vastava väärtuse järjenumbri (asukoha) antud vektoris: rivis või tulbas. Otsimisviisi määrab kolmas, mittekohustuslik, argument. Selle võimalikud väärtused on: 0 ja 1. Kui puudub, siis eeldatakse, et on 1. 0 - eeldab täpset vastavust. Võtmed suvalises järjestuses. 1 - ei eelda täpset vastavust. Kui ei ole võrdset väärtust, siis võtab lähima väiksema väärtuse. Väärtused otsimispiirkonnas (võtmed) peavad olema järjestatud kasvamise järjekorras.
kloneerimiseks. c) Vektoril on kaks antibiootikumiresistentsust, seega rakke, kuhu plasmiid on transformeeritud, saab kasvatada nii ampitsilliini, kanamütsiini kui ka mõlemat sisaldavad keskkonnas seeläbi saab vähendada ohtu, et plasmiidi mitte sisaldavad rakud tekitavad saaste. Vektor sisaldab lacZ operoni, mis võimaldab kasutada inserti sisaldavate rakukolooniate tuvastamiseks sini-valge meetodit. Lisaks sellele on vektoris palju erinevaid restriktsioonisaite, see võimaldab vektorisse sisestada erinevate restriktaasidega töödeldud otstega inserte. d) Plasmiid sisaldab lacZ operoni, mis kodeerib -galaktosidaasi. Kui kasvusöötmele lisada X-gali (laktoosi analoog, kus galaktoosiga on glükoosi asemel seotud inool), siis rakkudes, kus lacZ lugemisraam on terve, hüdrolüüsib -galaktosidaas X-galis glükosiidsideme, vabanevad galaktoos ja 5-bromo-4-kloro-3-hüdroksüindool, millest
ma(vektor)=F(vektor) saame moodustuse kohta mv2/r= F(indeks L) ehk mv2/r= Bq0vsin 90, millest r= mv/Bq0. §17. Aine magnetilised omadused Magnetvälja ei tekita mitte ainukt elektrivoolud vaid ka püsimagnetid. Püsimagneteid saab valmistada ainult mõnest ühest ainest, kõik magnetvälja asetatud ained magneetuvad, see on nad ise tekitavad magnetvälja. Seetõttu erineb magnetinduktsiooni vektor homogeenses keskkonnas B(vektor) induktsiooni vektoris vaakumis B0(vektor). Suhe B/B0= µ, iseloomusstab keskkonna magnetilisi omadusi ja seda nim. selle keskkonna magnetiliseks läbitavuseks, seega avaldub magnetinduktsiooni .... järgmiselt: B=µB0(vektor), kus µ- selle keskkoona magnetiline läbitavus, erinevalt elektriväljast võib aine magnetvälja nii nõrgendada kui ka tugevdada. Kehade magnetiliste omaduste põhjuste avastas esimene prantslane Ampiere, ta tegi järgmise üldistuse:
Proge antakse sisse viit puu juurele. Sorditud loendi moodustamine puu põhjal. Puu läbikäik sümmeetriliselt, aga mitte rekursiivselt. Kasutatud on stacki. Puu läbikäik(3). - läbi vaadata see näide. Kaval progeja kasutab rekursiooni ikka siis, kui ta leiab, et see talle midagi annab. Mida teha siis, kui ei ole tegemist kahendpuuga, vaid tütarde arv ei ole piiratud. Viit vektorile ning see viitab omakorda tütardele. Viidad tütardele on ühes vektoris, kui üks tütar tuleb juurde, siis tuleb seda vektorit pikendada. Ei ole kõige parem lahendus. Parem lahendus. Teha tipp selliselt, et seal on viit kirjele. Tütarde puhul on viit ainult kõige vasakpoolsemale tütrele ning temast vahetult paremale asuvale õele. Sellisel juhul on viitade arv tipus täpselt kolm ja see arv pole muutuv. Kui joonistame need viidad veidi teisiti, siis saame kahendpuu. Seega oleme teisendanud paljuharulise puu kahendpuuks. Selle vahega, et viidad on
x1 x2 x3 x1 x2 x3 x4 x1 x2 x4 x1 x2 x3 x4 x2 x3 x4 x1 x2 x3 x4 x1 x2 x3 x1 x2 x3 x4 x1 x2 x4 x1 x2 x3 x4 x1 x2 x3 x4 x1 x2 x3 x1 x2 x4 x2 x3 x4 x1 x2 x3 x1 x2 x4 x1 x2 x3 x4 MKNKst teisendatud DNK ei ole kokkulangev MDNK avaldisega, kuid sisaldab endas MDNKs olevaid avaldisi. DNK ja MDNK ei ole ka loogiliselt võrdsed, mõlema tõeväärtustabeli välja arvutamisel selgus, et erinevus on vektoris 1010. Teisendatud DNK avaldises on rohkem liikmeid, mis muudavad tõeväärtustabelid erinevaks. 5. Taandatud DNK ja Täieliku DNK leidmine. Täielik DNK: Punktis 2 esitatud tõeväärtustabeli järgi kuulub funktsiooni 1de piirkonda 7 argumentvektorit (0000, 0010, 0011, 0101, 1101, 1110, 1111), leian neile vastavad konstituendid: 1de piirkonna argumentvektorid Konstituent
Selle vektori kohta ¨oeldakse ka, et ta avaldub lineaarselt vektorite v1 , . . . , vn kaudu. Lineaarkombinatsiooni nimetatakse triviaalseks, kui k~oik tema kordajad on nullid. Lineaarkombinatsiooni nimetatakse mittetri- viaalseks, kui tal leidub v¨ahemalt u¨ks nullist erinev kordaja. N¨ aide 1) 1a, 1o, 1o + 0a on mittetriviaalsed LK-d, 2) 0a ja 0o on triviaalsed LK-d. 4.2 Lineaarne s~ oltuvus ja s~ oltumatus Vektoris¨ usteemi (VS-i) {v1 , . . . , vn } nimetatakse lineaarselt s~ oltu- vaks, kui antud s¨usteemi vektorite mingi mittetriviaalne LK v~ or- dub nullvektoriga. Vastasel juhul, s.t kui nullvektoriga v~ orduvat mittetriviaalset lineaarkombinatsiooni ei leidu, nimetatakse VS-i lineaarselt s~ oltumatuks. 10 V. Vektorruumid
3*1,25*3,7 µl 10x puhver: 10/10 = 1 Ligaas: 5U/ µl tahame saada 2,5U ehk võtame 0,5 µl 9 MQ: 10-1,25-3,75-1-0,5 = 3,5 Töö käik: Pipeteerin kokku ligeerimissegu Jälgin et lahus saaks homogeenseks Tsentrifuugin Jätan üleöö ligeerima +4 kraadi juurde. Millise konstrukti oma töö käigus kloneerisin? Ligeerisin sellise konstrukti, kus bSTBlue-1 vektoris EcoRV saidis on minu insert ehk DST geen. Milleks kasutasime kloneerimisel pSTBlue-1 vektorit? Mis teeb selle eriliseks? See on meie vahevektor ja see on väga hea kuna võimaldab sini-valge skriinimist ja seal on mõlemal pool EcoRV saiti EcoRI sait, ehk seda oli väga lihtne restriktaasidega lõigata. Kas sini-valge selektsiooni kasutamisel võib õige koloonia olla ka sinine? Miks? Vahel ikka juhtub. Insert võib olla väga väike, seega lacZ jääb terveks ja koloonia
kapsiidivalgu molekulist. Ümbrise membraan pärineb raku plasmamembraanist ja selles asuvad glükoproteiinidest koosnevad “ogad” (alfa-viirustel E1 ja E2 valgud, 80 *3 koopiat kummastki). Alfa-viiruse zonootiline tsükkel Viirused mis looduses tsirkuleerivad lülijalgsete vektorite ja selgroogsete peremeeste vahel nimetatakse arboviirusteks (arthropode borne virus). Alfa-viirused on tüüpilised abroviirused: Infektsioonide hooajalisus ja tsüklilisus. Infektsioon vektoris asümptomaatiline. Levik ülekandevektori kaudu on ainus looduses esinev ülekandevorm. Levik inimesele on juhuslik (tupikperemees) ja on seotud muutustega moskiitode populatsioonis. Alfa-viiruste levik, peremehed Erinevad alfaviirused nakatavad imetajaid, linde ja kalu; peale selle nakatatakse ka oma selgrootuid vektoreid. Alfaviirused põhjustavad palavikku, löövet ja artriiti, kuid mitmetel
intervallesitust ja numbriline meetod, mis on orienteeritud funktsiooni kümnendesitusele. · Intervallmeetod Kuna McCluskey meetod põhineb kleepimisseaduse kõikvõimalikele rakendustele antud funktsiooni ühtede piirkonnas, on otstarbekas esmalt sektsioneerida kogu funktsiooni ühtede piirkond vastavate kahendvektorite nn. indeksite järgi. Sellega minimeeritakse läbiviidavate võrdluste arvu. Boole'i vektori indeks on ühtede arv selles vektoris. Ilmselt on omavahel kleebitavad vaid need kahendvektorid, mille indeksid erinevad täpselt ühe võrra (seejuures langevad (n-1) argumendi väärtused kokku ja ühe argumendi väärtus on kleebitavates vektorites erinev). Pärast indeksite määramist toimub kleepmisseaduse alusel intervallide tabelite koostamine (vt. näide). Esimese etapi lõpuks saadakse kõigi antud funktsiooni lihtimplikantide loetelu. Teise etapi käigus seda loetelu minimeeritakse s.t. valitakse minimaalne alamhulk
intervallesitust ja numbriline meetod, mis on orienteeritud funktsiooni kümnendesitusele. Intervallmeetod Kuna McCluskey meetod põhineb kleepimisseaduse kõikvõimalikele rakendustele antud funktsiooni ühtede piirkonnas, on otstarbekas esmalt sektsioneerida kogu funktsiooni ühtede piirkond vastavate kahendvektorite nn. indeksite järgi. Sellega minimeeritakse läbiviidavate võrdluste arvu. Boole'i vektori indeks on ühtede arv selles vektoris. Ilmselt on omavahel kleebitavad vaid need kahendvektorid, mille indeksid erinevad täpselt ühe võrra (seejuures langevad (n-1) argumendi väärtused kokku ja ühe argumendi väärtus on kleebitavates vektorites erinev). Pärast indeksite määramist toimub kleepmisseaduse alusel intervallide tabelite koostamine (vt. näide). Esimese etapi lõpuks saadakse kõigi antud funktsiooni lihtimplikantide loetelu. Teise etapi käigus seda loetelu minimeeritakse s.t. valitakse minimaalne alamhulk
magnetväli selles ruumipunktis. Ühikulise induktsiooniga magnetvälja korral läbib ühikulise pindalaga pinda, mille tasand paikneb risti magnetvälja jõujoontega, parajasti üks jõujoon. Siis võib öelda, et üldjuhul võrdub magnetiline induktsioon jõujoontega risti olevat ühikulist pinda läbivate jõujoonte arvuga. Magnetvooks läbi mingi pinna S nimetatakse homogeenses magnetväljas korrutist B=BScos= B*nS ((((B ja n on vektoris peale viimast võrdusmärki))) Gaussi teoreem magnetvälja kohta. Magnetilise induktsiooni summaarne voog läbi mistahes kinnise pinna võrdub nulliga. 52. Lorentzi jõud. Selle praktilised rakendused. Lorentzi jõud on jõud, mis mõjub magnetväljas liikuvale elektrilaengule, arvutatakse järgmise valemiga: FL=qvBsin . Siin v on laengu q liikumiskiirus ja B magnetiline induktsioon liikuva laengu asukohas, on nurk magnetilise induktsiooni ja laengu liikumissuuna vahel.
valmiskujundeid. Kliki Custom Shape Tool nupul ja siis liigu seadete ribal Custom Shape Picker valikusse. Vali suvaline kujund ja lisamine käib samuti nagu eelmistel. Kuid see pole veel kõik. Photoshop peidab endas veel teisigi kujundeid. Kliki avanenud akna pisikesel hammastattal ja valime näiteks All. Arvuti küsib veel korra üle, kas ikka tahad, vajuta Yes. Kui sa tulevikus tead, kus grupis su otsitav kujund on, siis tee vastav valik juba menüüs. Vektorite muutmine Vektoris loodud kujundid on alati sileda äärega, sest tugipunktide vahele loodud sirge või kõver leitakse alati matemaatilisel teel. Ehk kui sina muudad kujundi suurust, siis arvutatakse kõik lihtsalt ümber. Kui me saame ligi kujundi tugipunktidele, siis on võimalik meil kogu kuju ennast muuta. Selleks on programmis kaks tööriista: Path Selection Tool - see võimaldab liigutada kõiki tugipunkte korraga Direct Selection Tool - selle abil saad aga selekteerida kujundi
Väärtused võtmepiirkonnas peavad olema järjestatud kasvamise järjekorras. INDEX See väljastab etteantud maatriksist (array) rea- (row_num) ja veerunumbriga (column_num) määratud lahtri aadressi. = INDEX (array, row_num, column_num) Ühemõõtmelise maatriksi (tabeli) korral sarnaneb funktsioon INDEX funktsioonile CHOOSE. MATCH(sobitamine) Tagastab otsitava väärtuse järjenumbri antud vektoris (rivis või tulbas) = MATCH(lookup_value, lookup_array, type_of_match) · lookup_value - otsiväärtus: väärtus (arv, tekst, tõeväärtus) või lahtriviide. · lookup_array - (otsimaatriks) peab olema massiiv või massiiviviide. · type_of_match - määrab otsinguprotsessi reeglid: o 1 või puudub - otsimassiivist otsitakse suurimat väärtust, mis ei ületaks otsiväärtust
annaabi.ee 
