C ) q – punktlaengu laeng (C) r – vaadeldava punkti kaugus punktlaengust (m) ε −¿ dielektriline läbitavus (-) 5. Ühes ja samas ruumipiirkonnas võib üheaegselt olla mitme erineva laetud keha elektriväli. Sellisel juhul need elektriväljad üksteist ei sega ja vaadeldavas ruumipunktis üksikute elektriväljade välja tugevused liituvad vektoriaalselt. Selles seisneb elektriväljade superpositsiooni printsiip. 6. Homogeenne elektriväli on selline elektriväli, mille igas punktis on elektrivälja tugevus ühesugune nii suuruselt kui ka suunalt. 7. Elektrivälja jõujooneks nimetatakse mõttelist joont, mille igasse punkti tõmmatud elektrivälja tugevuse vektor ühtib sellesse punkti tõmmatud puutuja sihiga. Nad on suunatud positiivse laenguga kehalt negatiivse laenguga keha poole.
ja magnetväli on suunatud peopessa, siis välja sirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. 10. Kui juhtmele, mille pikkus on üks meeter ja milles kulgeb vool tugevusega üks amper, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud üks njuuton, siis on välja magnetiduktsioon üks tesla. 11. Nii elektri – kui magnetväljas kehtib superpositsiooniprintsiip ehk liitumise põhimõte. E-vektoreid ja B-vektoreid tuleb vektoriaalselt liita.(kui on vaja leida E-või B-vektori pikkused) 12. Elektromagneetiline väli - seisvaid laenguid ümbritseb elektriväli. Liikuvatele laengutele lisandub magnetväli. Sellist laengut ümbritsevat elektrivälja ja magnetvälja liitvälja nim. elektromagneetiliseks väljaks.
Suletud süsteem on süsteem, millesse kuuluvad kehade on vastastikmõjus ainult omavahel ja millel puudub aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. Avatud süsteem on süsteem, milles kuuluvad kehad on vastastikmõjus ka süsteemi mittekuuluvate ja süsteemil esineb aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. 6.Superpositsiooniprintsiip väidab, et kuitahes palju välisi objekte võib täita üht ja sedasama ruumiosa. Neist väljadest tingitud jõud tuleb vektoriaalselt liita. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et loodses eksisteerib suurim võimalik kiirus ehk absoluutkiirus. Puhtalt välise objekti liikumine aine suhtes on absoluutne, aineliste objektide omavaheline liikumine aga suhteline. 7.Energia miinimum printsiip väidab, et kõik iseeneslikud ehk mitte välismõjust tingitud prosessid kulgevad looduses alati energia kahanemise suunas. Tõrjutusprintsiip väidab, et kaks ainelist objekti ei saa täpelt samal viisil täita ühte ja sedasama ruumiosa
energiavahetus väliskeskonnaga. Suletud süsteemiks nim. süsteemi, milless kuuluvad kehad on vastastikmõju ainult omavahel ja millel on puudub aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. 6. Defineeri superpositsiooni prinipsiip ja absoluut kiiruse printsiip Superpositsiooni printsiip väidab, et kui tahes palju väliseid objekste võib täita üht ja sama ruumiosa. Neist väljadest tingitud jõud tuleb vektoriaalselt liita. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et looduses eksisteerib suurim võimalik kiirus ehk absoluutkiirus. Puhtalt välise objekti liikumine aine suhtes on absoluutne, aineliste omavaheline liikumine aga suhteline. 7. Defineeri energia miinumum printsiip ja tõrjuse printsiip Energi miinumum printsiip väidab, et kõik iseeneslikud ehk mitte välismõjust tingitud protsessid looduses kulgevad uuritava süsteemi energia vähenemise suunas.
omadusi, kindlad füüsikalised omadused 3.Nimeta relativistliku füüsika alustõed? Aja ja ruumi käsitlus, kuid alustõed:Kõik vaatlusandmend on suhtelised, ehk siis kõikide füüsikaliste suuruste väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinavad ning ükski vaatleja pole eelistatud 4.Defineeri superpositsiooniprintsiip ja absoluutkiiruse printsiip? Superpositsiooniprintsiip-printsiip, mille kohaselt väljad üksteist ei sega ja nende mõjud liikuvad vektoriaalselt Absoluutkiiruse printsiip-meil on olemas kõigi aineliste vaatlejate jaoks rangelt ühesugune kiirus, ehk absoluutkiirus c ja samuti valguse kiirus on kõigi vaatlejate jaoks ühesugune 5.Mis on aine? Aineks nimetatakse tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi ning nende kombinatsioone, vastandatakse ainult väljadele.koosneb elektronidest 6.Mis on väli? Väli on kehade vastastikmõjude vahendajad.koosneb kvartidest 7
Elektrostaatiline väli-teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vast.mõj. Elektrivälja tugevus E näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise + laenguga kehale. E-vektor-väljatugevus. Väljatugevus-E. +E on +. + laenguga keha korral E-vektor on suunatud sellest kehast eemale. - ..poole. Superpostitsiooniprintsiip e liitumise pm-laengute süst väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute laengute väljatugevusi vektoriaalselt liita.| Elektrivälja jõujoon-mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat.| Homogeenne-elektriväli, mille E-vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuselt, kui suunalt. Jõujooned||.| Töö-jõu ja nihke korrutis. Ei raskusväljas ega elektriväljas ei sõltu töö liikumistee ehk trajektoori kujust. Pot. väli-väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust. Pot. e on tingitud keha vastastikmõj teiste kehadega välja vahendusel. Pot
(valem) Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. E=F/q 14. Kuidas arvutada punktlaengu elektrivälja tugevust? Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega q ning pöördvõrdeline vahekauguse r ruuduga. 15. Kuidas leida elektriväljade resultanti? (elektriväljade superpositsiooni printsiip) Laengute süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute laengute väljatugevusi vektoriaalselt liita. 16. Mida nimetatakse elektrivälja jõujooneks? Kuidas on sellised jooned suunatud? Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 17. Milliseid välju nimetatakse homogeenseteks? Homogeenseks nimetatakse elektrivälja, mille E-vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuselt kui suunalt. 18. Mis iseloomustab potentsiaalivälju? Potentsiaalses väljas ei sõltu töö liikumistee kujust. 19
Kiiruste liitmine
Kiirus on suhteline suurus ja sõltub taustsüsteemi valikust nii klassikalises füüsikas kui
relatiivsusteooria järgi.
v1= keha kiirus liikuvas taustsüsteemis (inimese kiirus laeva suhtes)
v2= keha kiirus seisva taustsüsteemi suhtes (inimese kiirus maa suhtes)
v= taustsüsteemide suhteline kiirus (laeva kiirus maa suhtes)
1) Klassikaline füüsika
v2=v-v1
Kiirused on vektoriaalsed suurused. Kiirused tuleb vektoriaalselt liita.
2) Relatiivsusteooria
Järeldused : Väikeste kiiruste korral kehtib klassikaline liitmiste reegel.
1) Eeldus v<
samas ruumiosas. Oma lihtsaimal kujul väidab Pauli printsiip, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla täpselt samas kvantolekus.Kaks elektroni ei saa aatomis käituda täpselt ühtemoodi, omades täpselt ühepalju energiat. 18.Mille poolest erineb eelmises punktis nimetatutest superpositsiooni printsiip? (3.6.3) Tõrjutusprintsiip määrab ära, kui palju elektrone saab olla aatomite elektronkihtides.Printsiipi, mille kohaselt väljad üksteist ei sega ja nende mõjud vektoriaalselt liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks.Superpositsiooniprintsiibi kehtivust kinnitab näiteks tõik, et erinevalt ainelistest veejugadest saavad kaks valguskiirt kui väljalist objekti teineteisest segamatult läbi minna. 19.Milline 20 saj füüsikaprintsiip tekitas klassikalise füüsika kriisi? Mis oli selle kriisi põhjus? (3.7) (126-127) Tegemist on füüsika üldprintsiibiga, mida nimetatakse absoluutkiiruse printsiibiks.
Tuiklemist kasutatakse muusikariistade häälestamisel. 3) Jõumoment? (jõudude moment?) Jõu f momendiks antud punktis O suhtes nim vektorilist suurust M ,mille määrab avaldis M=rFsin , r on punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor.Kehale mõjuva mitme jõu puhul, mis võivad ka mõjuda erinevates punktides,saab nende momente asendada ühega. Selleks tuleb kõigi jõudude momendid arvutada ühe ja sama telje suhtes ning tulemused liita vektoriaalselt. 7) Sündmuste intervall? s = ( x 2 - x1 ) 2 + ( y 2 - y1 ) 2 + ( z 2 - z1 ) 2 + (ict 2 - ict1 ) 2 Relativistlikus mehaanikas ruumi ja aja omadused sõltuvad kehade liikumistest ja olenevad teinetesest. See pärast vaadeldakse kolme ruumikoordinaati x,y,z ja ajakoordinaati t kui ühe ruumi (x,y,z,ict) sellises ruumi arvutatakse sündmuste vahelist ,,kaugust" nii nagu ikka 2 punkti vahelist kaugust. Intervall ei muutu üleminekul ühest inertsiaalsestsüsteemist teise.
kruvi pööramise suund ühtib ringvoolu suunaga, siis magnetvälja suund ühtib kruvi edasinihkumise suunaga Magneetikud on ained, mis on võimelised reageerima neile mõjuvale magnetväljale. Magneetikute liigi määrab nende magnetiline vastuvõtlikkus. See on võrdeline aine väljaga ja pöördvõrdeline voolu väljaga vaakumis ning ta on ühikuta. Aatomi igal elektronil on orbitaalne magnetiline dipoolmoment ja magnetiline spinn- dipoolmoment, mis liituvad vektoriaalselt. Kui kõigi nende magnetiliste dipoolmomentide summa tekitab magnetvälja, siis on aine magnetiline. Magnetismi on kolm põhiliiki: diamagnetism, paramagnetism, ferromagnetism. Diamagnetism esineb kõikides ainetes, kuid on nii nõrk, et jääb märkamatuks kui aine on samal ajal ka paramagneetik või ferromagneetik. Diamagnetismi korral tekitatakse välise magnetvälja B mõjul aatomis nõrgad dipoolmomendid. Magnetväli kaob kui kaob väline magnetväli
Arvutage kuuli s s mass. 23.P 23.1. Tõrjutusprintsiip makromaailmas ja mikromaailmas. Tooge näited. Makromaailmas tähendab tõrjutusprintsiip seda, et kaks ainelist objekti ei saa korraga paikneda samas ruumiosas. 23.2. Superpositsiooniprintsiip. Tooge näited. Printsiipi, mille kohaselt väljad üksteist ei sega ja nende mõjud vektoriaalselt liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. 23.3. Valguse kiirus on absoluutne. Valguse kiiruse ligikaudne väärtus. Valgus on helist vähemalt 10x kiirem. C= 300 000 000 m/s = 300 000 km/h 23.4. Kirjeldage kokkuvõtvalt klassikalise ja kaasaegse füüsika seotust. 23.5. Nimetada relativistlikud efektid. 1) Aja aeglustamine 2) Pikkuste ja kauguste lühenemine 3) Massi suurenemine 23.6
Seda liikumisviisi nimetavad keemikud p-orbitaaliks. Samas võivad elektronid täita ruumi ka ilma eelissuunata, sfäärilise kujuga „pilvena“. Seda nimetavad keemikud s-orbitaaliks. • Elektronidel on aga lisaks veel sisemine liikumine, mida nimetatakse spinniks Superpositsiooniprintsiip • Mitteaineliste ehk väljaliste objektide puhul tõrjutusprintsiip ei kehti. • Printsiipi, mille kohaselt väljad üksteist ei sega ja nende mõjud vektoriaalselt liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks Kokkuvõte • Energia miinimumi printsiip- Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud ehk mitte välismõjust tingitud protsessid looduses kulgevad uuritava süsteemi energia vähenemise suunas. Veelgi lühemalt: kõik loodusobjektid tahavad oma energiat ära anda. • Tõrjutusprintsiip- Tõrjutusprintsiip väidab, et kaks ainelist objekti ei saa täpselt samal viisil täita ühte ja sedasama ruumiosa. Mistahes
2 1) Aine ja väli võivad neisse kätketud energia ulatuses teineteiseks muunduda. 2) Nii ainel kui väljal on vähimad portsjonid (ainel algosakesed, väljal kvandid). Aine ja välja olulisemad erinevused on aga järgmised: 1) Erinevad aineosakesed samas ruumipunktis olla ei saa (nad ei mahu korraga sinna) , väljad aga saavad. Vastavad jõud liituvad vektoriaalselt. Selles seis- nebki väljade superpositsiooniprintsiip. 2) Aineosakestel on kindlad mõõtmed, väljal neid ei ole. Väli ulatub välja tekitavast kehast kaugusele, milleni on suutelised oma eluea jooksul jõudma vaadeldavat vastastikmõju vahendavad osakesed (välja kvandid). Mingile laetud kehale elektriväljas mõjuv jõud sõltub selle keha laengust. Jõu ja laengu suhe (ehk ühikulise laenguga kehale mõjuv jõud) aga ei sõltu enam proovikeha
võrrandeid, ainult sidemed tuleb eelnevalt eemaldada ja nende mõju asendada ekvivalentselt reaktsioonijõududega. See aksioom on äärmiselt tihti kasutatav aksioom, seda kasutame ju tegelikult iga tasakaaluülesande lahendamisel. Mis on side ja kuidas see asendatakse reaktsioonijõududega, seda näeme kohe järgmises paragrahvis. §3. Jõudude geomeetriline liitmine Kuna jõud on vektoriaalne suurus, siis jõud liidetakse alati vektoriaalselt, ehk geomeetriliselt. I. Kahe jõu liitmine. Ia. Jõudude rakenduspunktid on ühes ja samas punktis. Oletame, et punkti A on rakendatud kaks jõudu: F1 ja F2 (vt. joonist 3.1). Liidame need jõud. Seda tehakse rööpküliku reegli abil. F2 F α A F1
kaugel olev väli. Nii on see näiteks plaatkondensaatori puhul. Tavaliselt laetakse plaadid võrdselt, kuid erimärgiliselt, mistõttu σ 2=−σ 1 ja plaatide vahel: E=4 π k σ 1ning väljaspool E=0. Väli asub ainult plaatidevahelises ruumis. (Laengute süsteemi poolt tekitatav välja potensiaal on võrdne kõigi üksikute laengute poolt tekitavate potensiaalide algebralise summaga. Väljatugevused liituvad väljade liitmisel vektoriaalselt, potensiaalid algebraliselt. 3 Potensiaal on arvuliselt võrdne tööga, mida teevad välja jõud positiivse ühiklaengu eemaldamisel vaadeldavast punktist lõpmatusse.)Ei käi teemasse eriti. Laetud sfääri elektriväli: Kuigi see kehtib ainult punktlaengu või sfäärilise jaotusega laengu puhul, saab valemit kasutada ka meelevaldse elektrostaatilise välja tugevuse arvutamisel.
Rõhutame veel, et dipooli elektrivälja vaadeldakse ainult kaugustel, mis on palju suuremad dipooli õla pikkusest d r . Esimesel juhul kasutame joonist eelmisel leheküljel. Dipooli summaarse elektrivälja määramiseks arvutame esmalt positiivse ja negatiivse laengu poolt tekitatud elektrivälja tugevuse eraldi, vastavalt E ja E . Seejärel liidame nad vastavalt superpositsiooni printsiibile vektoriaalselt kokku. Coulombi seaduse põhjal avalduvad üksiklaengute elektriväljade tugevuste moodulid q E E . 2 d2 4 0 r 4 Väljatugevuste vektorite liitmiseks kasutame rööpküliku reeglit. Jooniselt on näha, et summaarne elektrivälja tugevus esitub 2q cos
1) Nii ainel kui väljal on vähimad portsjonid (ainel koostisosakesed, väljal kvandid). 2) Aine ja väli on mõnede nähtuste korral eristamatud ( võivad teatud tingimustel kindlas vahekorras teineteiseks muunduda). Aine ja välja olulisemad erinevused on järgmised: 1) Ühes ja samas ruumipunktis ei saa olla korraga mitu osakest, sest nad ei mahu sinna. Küll võib ühes ruumipunktis olla samaaegselt mitmeid välju. Sel juhul liituvad mõjujõud vektoriaalselt. Niisugust liitumist kirjeldab väljade superpositsiooniprintsiip. 2) Osakestel on kindlad mõõtmed, väljadel ei ole. Väli ulatub välja allikast kaugusele, mis on määratud vastava vastastikmõju vahendavate kvantide elueaga. See kaugus ulatub lõpmatusest kuni 10-17 m. 3.1. Gravitatsiooniline vastastikmõju Gravitatsioonijõud mõjuvad mistahes kahe keha vahel. Seda jõudu vahendab gravitatsiooniväli, mille kvantideks on gravitonid. Paraku on need veel
annaabi.ee 
