Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"veksliga" - 8 õppematerjali

Rooma eraõiguse alused ladina sõnade kt
3
doc

Rooma eraõiguse alused ladina sõnade kt

emptio-venditio ­ ost-müük; ostu-müügileping (-tehing) pretium ­ hind arrha ­ käsiraha locatio conductio ­ kasutuslepingute üldnimetus Rooma õiguses (hõlmas kahekülgseid lepinguid mingi asja tasu eest kasutada andmisel või tööjõu kasutamisel) mandatum ­ käsundusleping societas ­ seltsing (võlaõiguslik kokkulepe ehk leping ühise eesmärgi saavutamiseks) ; ühiskond; ühendus; tänapäeval jur isik permutatio ­ vahetus, vahetamine; vahetusleping ; maksmine, rahaülekanne veksliga, asetamine, üleviimine obligationes ex contractu ­ lepingust tulenev obligatsioon e võlasuhe obligationes quasi ex contractu ­ nagu lepingust tulenev obligatsioon e võlasuhe negotiorum gestio ­ käsundita asjaajamine bona fides ­ hea usk mala fides ­ pahauskus creditor ­ kreeditor, võlausaldja; õigustatud pool obligatsioonis debitor ­ deebitor, võlgnik; kohustatud pool obligatsioonis novatio ­ uuendus, muutmine; ühe võlaõigusliku suhte asendamine teisega nii, et esimene kaob

Õigus → Õigus
231 allalaadimist
Isa Goriot sisukokkuvõte
2
doc

Isa Goriot sisukokkuvõte

lõkkele, igaühel oma kindel arvamine vaese vanakese kohta. Üliõpilane Eugene de Rastignac soovis saada kõrgseltskonda ning tänu tädi abile kutsuti ta proua de Beauseanti ballile. Seal ta kohtas ihaldatud naist Anastasie de Restaud. Hilisõhtul koju tulnud märkas ta isa Gorioti sõtkumas kullatud hõbedat. Isa Goriot vaatles oma tööd kurva ilmega, pisarad tungisid tal silmi. Hommikul saatis isa Goriot Christophiega krahvinna Restaule kirja. Tasutud veksliga. Vautrin heitis tihti kõigi üle nalja. Isa Goriot uuris preili Victorine´i., vaadeldes vaest noort tütarlast, kelle näol ilmnes tõsise valu, hüljatud lapse valu, kes armastab oma isa.. üliõpilane läks krahvinna majja ja märkas seal isa Gorioti. Maxime oli krahvinna armuke?! Lausuds isa Goriot nime, oli Eugene andnud hoobi nõiakepikesega, kui selle mõju oli vastupidine sellele, mida sõnad proua de beauseantei sugulane olid sünnitanud. Enam ei lubatud üliõpilast krahvinna majja

Kirjandus → Kirjandus
169 allalaadimist
Finantsvahendus
36
docx

Finantsvahendus

Lihtveksel on kirjalik dokument/tõend, millega hoiustaja (see kes hoiule võtab) ehk laenuvõtja kohustub laenu andjale tagastama tema vara esimesel nõudmisel tingimusteta või kokku lepitud tähtajal. Sellest kujuneb esimene nimeline väärtpaber, mis on kasutusel ka tänapäeval. Hoiustamine ja laenamine endiselt samad majandusterminid. Sularahata arvlemine. Veksli tahaküljele kirjutas ostja kaupmehele mineva summa ja see kanti kaupmehe hoidlasse üle. Esinevad probleemid veksliga. Hoidlad hakkavad välja andma hoidlasse paigaldatud summale väiksema väärtusega veksleid. (100 vastu 20 viielist jne). Tekib järgmine väärtpaberi liik. Esitaja väärtpaber. Sellega seoses kahanes turvalisus. Selle veksliga sai otse kaupmehele maksta. Kauplemine muutus lihtsamaks ja kiiremaks. Müntijatega paralleelselt tekkisid valeraha tegijad. Kuna kulla värv varieerub, siis oli lihtne metalle segada. Solgiti kulda, tehti sulameid. Võltsijateks olid preestrid –

Majandus → Finantsvahendus
52 allalaadimist
Finantsvahenduse loengumaterjal
8
docx

Finantsvahenduse loengumaterjal

Aja jooksul hakkas raha kuhjuma, tekib vajadus hakata raha turvaliselt hoidma. Rahvas teadis, et kirikutel on turvalised võimalused raha hoiustamiseks ( valvurid, kirikud piiratud aiaga). Kiriku pead nägid teenimise võimalust. Raha hoidmine hoidlas oli rahvale tasuline. Kõik, kes raha hoidlasse viisid, said vastu paberi, kus olid kirja pandud olulised rekvisiidid- kes raha tõi, millal tõi, kui palju. See paber oli väärpaberi eelkäija. Tegemist oli veksliga. VEKSEL- tingimusteta kirjalik lubadus, millega laenuvõtja kohustub laenuandale maksma nõudmisel või teatud tähtajal teatud rahasumma. Nimeline veksel- paberil nimi kirjas, ainult see inimene sai raha kätte. Turva kaalutlustel hakkas toimuma sularahata arveldus. Tseki tagaküljele hakati kirjutama, mida ja kui palju ta on tseki eest ostnud. See oli aga ebamugav, sest paber sai täis, määrdus jne. Hoiustajatele väljastatakse tsekke ( veksel), aga ei kirjutata enam nime. Ei

Majandus → Majandus
5 allalaadimist
Rooma eraõiguse alused
32
docx

Rooma eraõiguse alused

2) Teatud sõnade lausumise (verbaalne) 3) Kirjalike teatud dokumentide (literaalne) 4) Üksmeele teel (konsensuaalne) Verbaalsed lepingud: 1) Stipulatio – stipulatsioon (pidulike vormelite lausumisega tehing) 2) Dotis dictio – kaasavara lubamine 3) Operarum promissio – töö lubamine Literaalsed lepingud:  Expensilatio – sissekanne majaraamatus. Kirjalikkus lepingu olemus, mitte ainult tõendamisväärtusega. Võrreldav tänapäevase veksliga Reaalsed lepingud:  Mutuum – muutlaen (muu asi teises vääringus)  Commodatum – pruuklaen (laenamine sõprade vahel, ei olnud tasuline)  Depositum – hoiuleping (isik võttis tasuta teise isiku asja hoiule, vastutas juhul kui hooletusest või tahtlikult asja hävitas)  Pignus – pant (pandileping) (üleantud pandi puhul)  Fiducia – pant (asi läks võlausaldaja omandisse) Konsensuaalsed lepingud:

Õigus → Rooma eraõiguse alused
124 allalaadimist
Väliskaubandus
24
doc

Väliskaubandus

2. Dokumendid aktsepteerimisel (cash against acceptance – CAA) – Klausel D/A (documents against acceptance) ehk dokumendid [käsk-] veksli aktsepteerimise vastu • Puhas (clean) inkasso – vekslil puuduvad kõik toetavad dokumendid. Kasutatakse juhul, kui dokumendid on mingil põhjusel ostjale eraldi kätte toimetatud või juhul, kui on tegemist teenuste või immateriaalsete toodete ekspordi või impordiga. • Dokumenteeritud (documentary) inkasso – veksliga kaasnevad kaubasaadetist puudutavad dokumendid. Rahvusvahelises kaubavahetuses kasutatakse põhiliselt seda varianti. • Müüja peab märkima veksli tasumise tähtaja ühetähenduslikult: – pärast väljaandmise tähtaja möödumist (nt 30 päeva väljaandmisest, 30 d/d); – tähtaja jooksul pärast ettenäitamist (nt 30 päeva näitamisest, 30 d/s); – kindlaksmääratud päeval (time draft). 10 • Mõistlik kasutada, kui:

Logistika → Logistika ja tarneahelad
23 allalaadimist
Rooma eraõiguse alused konspekt
18
docx

Rooma eraõiguse alused konspekt

suuline kokkulepe. Ius civile. 1. Stipulatio - stipulatsioon ; hiljem võis teha ka kreeka keeles, algselt polnud lubatud. 2. Fideiussio - käendus 3. Dotis dictio - kaasavara lubamine 4. Operarum promissio - töö lubamine Literaalsed lepingud - mitte kirjalikud Expensilatio - sissekanne majaraamatus. Kirjalikkus lepingu olemus, mitte ainult tõendamisväärtusega. Võrreldav tänapäevase veksliga. Reaalsed lepingu - sõlmiti asjade üleandmisega. Suuline kokkulepe, aga mitte literaalne 1. Mutuum - muutlaen 2. COmmodatum - pruuklaen 3. Depositium - hoiuleping 4. Pignus - pant (pandileping) 5. Fiducia - pant (asi läks võlausaldaja omandisse) Konsensuaalsed lepingud - nende puhul üksmeele teel piisab sellest, kui pooled on kokku leppinud ükskõik mis vormis. Kokkulepe pooltes, hinnas ja esemes. Kõige tavalisem ostu-müügileping 1

Õigus → Rooma eraõiguse alused
77 allalaadimist
Väliskaubanduse esimene KT
19
docx

Väliskaubanduse esimene KT

lepitud. Klausel D/P (documents against payment): ostjapoolne faktuurarve tasumine pärast seda, kui pank on teatanud dokumentide saabumisest Puhas (clean) inkasso ­ vekslil puuduvad kõik toetavad dokumendid. Kasutatakse juhul, kui dokumendid on mingil põhjusel ostjale eraldi kätte toimetatud või juhul, kui on tegemist teenuste või immateriaalsete toodete ekspordi või impordiga. Dokumenteeritud (documentary) inkasso ­ veksliga kaasnevad kaubasaadetist puudutavad dokumendid. Rahvusvahelises kaubavahetuses kasutatakse põhiliselt seda varianti. ­ müüja usaldab riiki, kus ostja asub (riik on majanduslikult ja poliitiliselt stabiilne); ­ müüja usaldab ostjat; ­ müüja usaldab ostja maksevõimet. Eksportööri riskid: ­ importöör ei lunasta kaupu ja dokumente või keeldub maksmast CAD D/P

Logistika → Baaslogistika
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun