BUFONAAD NALJATLEV VEIDERDAMINE CERVANTES-,,DON QUIJOTE" BUFONAAD NALJATLEV VEIDERDAMINE COMMEDIA DELL'ARTE-TEKKIS ITAALIAS 16.SAJ CERVANTES-,,DON QUIJOTE" KESKEL:*VALMISTEXT PUUDUS*OSA TEGELASTÜÜPE KORDUB COMMEDIA DELL'ARTE-TEKKIS ITAALIAS 16.SAJ NÄIDENDIST NÄIDENTISSE*KOGU TEXT IMPROVISEERITI KESKEL:*VALMISTEXT PUUDUS*OSA TEGELASTÜÜPE KORDUB DANTE ALIGHIER-,,JUMALIK KOMÖÖDIA" NÄIDENDIST NÄIDENTISSE*KOGU TEXT IMPROVISEERITI
Pariisi kodanik Kollaaže palju, isegi assamblaaž „Naise torso“ – skulptuur „Lill-vasar“ Hiljem abstraktne skulptuur (meenutas looduse vorme) Marcel Duchamp – dadaist Elas New Yorkis (1915 läks sinna, et pääseda sõjaväest) Pilas nt futurismi „Trepist alla tulev akt“ – edaspidi loobus maalimisest moodne skulptuur „Jalgratta ratas“ töi näitusele pissuaari – ready-made – valmis ese tuuakse muutmata näitusele. VEIDERDAMINE. „Fontään“ Äärmuslik“ Pilt „Šokolaadiveski“ T. Tzara – kirjanik, dada nimetus Francis Picabia – dadaist Mäss, šokeerimislust Sundis inimesi teisiti mõtlema (püüdis) Teosed rohkem mõtlemisele kui nägemisele „Ici, c’est Stieglitz“ „Undiin“ Kurt Schwitters Dadaist Saksamaal Kommertstrükistest kollaažid – nn. Merzbilder Juhuslikest materjalidest konstruktsioonid – Merzbau „Hannoveri Merzbau“
14.Mis on entellehia? V: sisemine eesmärk, nähtuse loomus (nt kanamunast tuleb kanapoeg) Eetika 15.Mis on inimese tegevuse siht ja mõte Aristotelese arvates? V: õnn 16.Nimeta vooruste (loomutäiuse) kaks liiki. V: mõistuslikud (nt arukus ja tarkus) ja kombelised (nt mõõdukus, eneseväärikus) 17.Mis on Aristotelese eetika keskne idee? V: vältida äärmusi 18.Kui argus ja hulljulgus ning veiderdamine ja mühaklikkus on pahed (äärmused), siis mis on nende näidete puhul voorusteks (loomutäiusteks)? V: vaprus ja seltskondlikkus Riigiteooria 20.Milline oli Aristotelese arvates parim riigikord? V: demokraatia ja aristokraatia segu
Edmund Spenser, Alonso de Ercilla jt. (MKL, RA) Kaks peaaegu ühel ajal ilmunud teost XV saj lõpu Itaalias muutsid eepiline luule eriti viljelduks: Pulci „Morgante“, Boiardo „Armunud Orlando“. Tänavalaulikud pöördusid vanaprantsuse eepilise ainestiku poole, nt lood Rolandi taplustest mauridega, kuningas Artur jne. See aines köitis siis haritud kirjanikke. Pulci: „Morgantet“ läbis lai rahvalik naer, burlesk, naljatlev veiderdamine. Paatosest polnud jälgegi. Kirjutatud lauludes. Boiardo: laiendas eepilise luule temaatikat, ühendas Karl Suure rüütliromaanide fantastikaga. Ariosto: jätkas Boiardo algatatud teemat ja süžeed, üks itaalia kõrgrenessansi suurkirjanikke. „Raevunud Orlando“. Avar ja helge komöödia, külluslikult filosoofilisi tähelepanekuid paljude elunähtuste kohta. Esiplaanil on armastus. Tasso: „Vabastatud Jeruusalemm“ eepiline poeem. Ütles teosest lahti, hakkas ümber töötama
maitsehäired ; seksuaalsed, muud kehatundemeelepetted. Hebefreenne skisofreenia juhtivateks on emotsoonide, tahteelu- ja mõttekäiguhäired - käitumine on inadekvaatne, ettearvamatu, maneerlik, sihipärasus on kadunud - mõttekäik on desorganuseeritud, kõne laialivalguv ja seosetu , stereotüüpsed fraasid - meeleolu on lame ja inadekvaatne, sageli kaasnevad itsitamine või enesega rahulolev omaette naermine, kõrk hoiak, grimassid, maneerlikkus, veiderdamine, hüpohondrilised kaebused - kiiresti ilmneb isoleerumistendents - luulumõted ja hallukad on ebapüsivad ja fragmentaarsed ning ei ole juhtivad Kulg: algav 15-25.eluaasta vahel, halva prognoosiga Katatoonne skisofreenia väljendunud psühhomotoorsed häired, võivad kombineeruda ulmataolise seisundiga(koos elavate stseenihallukatega). Rahutus, stuupor, mutism, käsuautmatism, negativism, kestvad sundasendid ja poosid, sõnade ja fraaside perseveratsioon
soodsam võrreldes hebefreeniaga. Hebefreenne skisofreenia. Juhtivateks on emotsioonide, tahteelu- ja mõttekäiguhäired: käitumine on inadekvaatne ja ettearvamatu ning maneerlik, sihipärasus on kadunud; mõttekäik on desorganiseeritud, kõne laialivalguv ja seosetu; stereotüüpsed fraasid; meeleolu on lame ja inadekvaatne, sageli kaasnevad itsitamine või enesega rahulolev omaette naermine või kõrk hoiak, grimassid, maneerlikkus, veiderdamine, hüpohondrilised kaebused; kiiresti ilmneb isoleerumistendents ; luulumõtted ja hallutsinatsioonid on ebapüsivad ja fragmentaarsed ning ei ole juhtivad; Kulg: algab 15. ja 25. eluaasta vahel, halva prognoosiga. Katatoonne skisofreenia. Kliinilises pildis domineerima vähemalt üks järgnevatest käitumisvormidest: (a) stuupor (tunduvalt alanenud reaktsioon välisärritajatele ning spontaansete liigutuste ja aktiivsuse
o Kuulmishallutsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi; viled, suminad või naer o Lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelpetted ning harva nägemishallutsinatsioonid F20.1 hebefreenne skisofreenia - Juhtivaks on emotsionaalsed häired lamenenud ja Inadekvaatne meeleolu, itsitamine või enesega rahulolev naeratus, kõrk hoiak, grimassid, maneerlikkus, veiderdamine, hüpohondrilised kaebused, stereotüüpsed fraasid (seosusetu kõne või mingi kindla fraasi kordamine kindla aja tagant) - Inadekvaatne, impulsiivne, sihipäratu ja maneerlik käitumine väljaelav - Mõttekäik on desorganiseeritud, kõne laialivalguv ja seosetu - Hallutsinatsioonid ja luulumõtted võivad avalduda kuid ei ole juhtivad F20.2 Katatoonne skisofreenia - Psühhomotoorsed häired - Diagnoosimiseks peab domineerima üks:
tegevuskohti. Jutustus esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. Jutustaja pidev kohalolek on üks jutustuse põhitunnus ning muudab süzee arengu aeglaseks. Tuntud jutukirjanikud on venelased Ivan Turgenev (18181883), Anton Tsehhov (18601904); ameeriklased Mark Twain (18351910), Jack London (1876 1916); eestlased Eduard Vilde (18651933), Mati Unt (1944). jutustav novell vt novell. jämekoomika veiderdamine. Jämekoomikat kasutatakse sageli jantides. Näiteks: Lydia Koidula (18431886) "Saaremaa onupoeg" (1870). järelsõna teosele lisatud tekst, milles autor või keegi teine selgitab teose sünnilugu, väljendab oma arvamust mingi probleemi suhtes vmt. K kaader filmilindi lõik, üksikvõte filmilindil, mis väljendab tegevustiku üht osa; üksik fotokujutis. kalambuur vaimukas sõnamäng, mis põhineb homonüümial ja sõnade mitmetähenduslikkusel
ja kõige pärast. Kurjaloomulisteks inimesteks nimetame neid, kes saavad kurjaks selle pärast, mis ei pea, rohkem ja pikemaks ajaks, kui peab, ning ilma kättemaksu ja karistuseta ei lepi, kirjutab Aristoteles. Leebusele vastandubki pigem liialdus, sest seda esineb rohkem kättemaks on inimlik ning ka seltskondlikus elus on kõige hullem kurjaloomuline inimene. Viisakus, seltskondlikkus tähendab seda, mis kuulub korraliku ja kasvatatud inimese juurde. Äärmused on veiderdamine (räägitakse ja tehakse asju, mida haritud inimene ei teeks) ja mühaklikkus (ollakse kõigega tõrges ja nalja ei mõisteta). Sõbralikkusega liialdamine on meelitamine (kui ilma erilise põhjuseta liialdatakse) ja lipitsemine (kui omakasu silmas peetakse). Kellel aga sõbralikkus puudub, on igas suhtes ebameeldiv, on norijatüüp ja pahur inimene, kirjutab Aristoteles. Mõistlikkus on kaine mõistus, arusaamine, arukus ja kaalutlemisoskus. Mõistlikkus on
On oluline, kuidas laps kogeb kooli, klassi, õpetajat ja iseennast 173 koolilapsena. Pidevad ebaõnnestumised, halvaks olemise tunded, ükskõiksus ja küllastatus murendavad enesetunnet. Jätkuvad negatiivsed koolikogemused väljenduvad erinevate häiretena nagu koolist puudumised, häiriv käitumine, veiderdamine, pinged, masendus, kiusatavaks saamine või teiste kiusamine. Õnnestumised, pingutuste kaudu saadud rahulolu, head sõbrad, õpetaja toetus ja koostegutsemise rõõm tugevdavad enesetunnet. Iga lapse puhul on kasulik mõelda, millal tal on õige aeg kooliga alustada. Kooli algusaja valimisel tuleb toetuda lapse isiksuslikule arengule. Kooliküpsus on laialdane arengutulemus. Puudujääk mingis
annaabi.ee 
